3-2-1-94-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-94-10

Määruse kuupäev

Tartu, 14. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Sõmeru valla hagi Osaühingu KOHALA SF vastu

kinnistusraamatu kande kustutamiseks ning Osaühingu

KOHALA SF vastuhagi Sõmeru valla vastu lepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja lepingu kehtivuse

tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-24944

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sõmeru valla kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Sõmeru vald, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm

Kostja Osaühing KOHALA SF (registrikood 10338384), esindaja

vandeadvokaat Anti Aasmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

18. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2010. a ja Viru Maakohtu 20. veebruari 2009. a

otsus tsiviilasjas nr 2-07-24944.

2. Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:

2.1. Sõmeru vald ja OÜ KOHALA SF vahel sõlmitud kasutusvalduse leping (edaspidi leping)

kehtib koos allloetletud muudatustega, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2011.

2.2. Sõmeru vald kohustub hüvitama OÜ KOHALA SF menetluses tekkinud õigusabikulud

63 000 krooni. Nimetatud nõue ei muutu iseseisvalt sissenõutavaks, vaid tasaarvestatakse poolte

poolt lepingu punktis 4.2.1.1. sätestatud tasuga.

2.3. Lepingu muudatused viiakse sisse allloetletud lepingu punktide osas ja 1. jaanuarist 2011

kehtivad allloetletud lepingu punktid järgnevas redaktsioonis:

2.3.1 Lepingu p 3.1.6 jäetakse lepingu tekstist välja.

2.3.2 Lepingu p 4.2.1.1 sõnastatakse järgmiselt: "Alates 1. jaanuarist 2011 toimub tasu

maksmine kasutusvalduse kehtivuse ajal selliselt, et tasu makstakse sõltuvalt eelmisel kvartalil

kaevandatud kogusest lähtuvalt. Tasu arvestamise aluseks olevad andmed esitab

kasutusvaldaja omanikule hiljemalt kaevandamisele järgneva kvartali 15. kuupäevaks.

Nimetatud andmete alusel koostab omanik arve ja esitab selle kasutusvaldajale, kes on

kohustatud arve tasuma hiljemalt arve esitamise kuu 30-ndaks kuupäevaks."

2.3.3 Lepingu p 4.2.1.2 sõnastatakse järgmiselt: "Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusvalduse

tasu suuruseks 34 krooni ja 65 senti (2,21 eurot) kasutus-valduse esemeks olevalt Lepingu p. 2

nimetatud kinnistult kaevandatud liiva ja/või täitepinnase ühe (1) m3 eest. Liiva või maa-ainese

kaevandamise korral allpool põhjaveetaset rakendatakse tasu arvutamisel koefitsienti 0,5 (null

koma viis) kokkulepitud tasu määrast, mis on 1,5 (üks koma viis) riigile kuuluva maavaravaru

kaevandamisõiguse tasumäära arvestades allpool toodud valemit. Liiva või maa-ainese

kaevandamise korral allpool põhjaveetaset näidatakse Lepingu p 4.2.1.1 kohaselt esitatud

aruandes eraldi allapool põhjaveetaset kaevandatud kogus, mille eest arvestatakse tasu

koefitsiendiga 1,5 (üks koma viis).

Kasutusvalduse tasu suurus arvestatakse alljärgneva valemi (mudeli) alusel - Vabariigi

Valitsuse 12.11.2009. a määruses nr 172 Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse

tasumäärad kehtestatud hinnad ehitusliivale ja täitepinnasele liidetakse ning korrutatakse

koefitsiendiga 3 (kolm). Lähtudes maavara kaevandamise loas LVIM-019 p 6 sätestatust, et

maavara varust on ehitusliiva ja maa-ainest (täitepinnast) võrdses koguses, siis jagatakse

saadud tulemus kahega. Ajaperioodil 2011 - 2015 võetakse aluseks Riigile kuuluva

maavaravaru kaevandamisõiguse 2012. aastaks kehtestatud tasumäärad, ajaperioodil 2016 -

2018 aastaks 2015 kehtestatud tasumäärad, ajaperioodil 2019 - 2021 aastaks 2019 kehtestatud

tasumäärad, ajaperioodil 2022 - 2024 aastaks 2022 kehtestatud tasumäärad ja ajaperioodil

2025 - 2026 aastaks 2025 kehtestatud tasumäärad.

Nimetatud arvestusmudel ei muutu, kuid selles kajastatud lähteandmed võivad muutuda kahel

juhul:

Kui Vabariigi Valitsuse määruses nr 172 sätestatud hinnad muutuvad ja /või nende hindade

asemel kehtestatakse eelkõige keskkonnatasude seaduse § 9 lg 2 alusel uued või teised sama

eesmärki täitvad hinnad, siis asendatakse valemis toodud hinnad uute hindadega ja uus tasu

hakkab kehtima kokkulepitud ajaperioodide alguses kogu järgnevaks ajaperioodiks

1. jaanuarist 2016, 1. jaanuarist 2019, 1. jaanuarist 2022 ja 1. jaanuarist 2025.

või

Kui pädev isik Eesti Maavarade Komisjon - annab hinnangu, et maavara kaevandamise loa

LVIM - 019 p 6 toodud maavara varus oleva maavara kogused on ümberhinnatud, selliselt et

nende osatähtsus varus on muutunud ja ei ole enam võrdne, siis kohaldatakse tasu arvestamisel

kaalutud keskmise põhimõtet. Keskmise hinna arvestamisel arvestatakse sellisel juhul kui palju

suhtarvuna (%) on kaevealal maaainest (täitepinnast) ja ehitusliiva ning sama suhtarvu (%)

arvestatakse keskmise hinna kujundamisel lähtudes VV määruses nr 172 kehtestatud hindadest

või nimetatud määruse tühistamisel uutest kehtivatest hindadest. Uus kasutusvalduse tasu

määr rakendub alates ümberhindamise aluseks olevate asjaolude tekkimisele järgnevast

kvartalist.

Pädeva isiku Eesti Maavarade Komisjoni poolt antud arvamus maavara varude koguste

muutumise osas võrreldes maavara kaevandamise loas nr LVIM-019 sätestatud proportsiooni

osas saab 1. jaanuarist 2011 olla ainult ühel korral kasutusvalduse tasu suuruse muutmise

aluseks."

2.3.4 Lepingu p 4.2.1.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Juhul kui kehtestatakse riigi

või kohaliku omavalitsuse poolt avalik õiguslike makse, koormisi või lõive (maavaravaru

kaevandamise tasu, keskkonnatasu vms) mis on seotud kasutusvaldaja poolt kinnistult lepingu

punktis 4.3.2 ja 4.3.3 sätestatud õiguste realiseerimisega (maavaravaru kaevandamisega) ja

kuuluvad tasumisele kasutusvaldaja poolt, on kasutusvaldajal õigus nõuda punktis 4.2.1.2

sätestatud tasu vähendamist ulatuses, millises nimetatud maksud, koormised või lõivud

laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse."

2.3.5 Lepingu p 4.4.1 olemasolevat teksti täiendatakse järgmise lausega "Omanikul on õigus

kontrollida kasutusvaldaja poolt esitatud andmete õigsust, tellides selleks pädevalt isikult

kasutusvalduse esemeks olevalt Lepingu p 2 nimetatud kinnistult kaevandatud liiva ja

täitepinnase koguste ülemõõtmine. Juhul kui pädeva isiku poolt saadud mõõtmistulemused

erinevad oluliselt (15%) kasutusvaldaja poolt omanikule vastavalt Lepingu p 4.2.1.1 esitatud

andmetest, on omanikul õigus nõuda oluliselt ületavalt osalt lepingu punktis 4.2.1.2. sätestatud

tasu viiekordses määras."

3. Tühistada Viru Maakohtu 5. septembri 2007. a määrusega seatud vastuhagi tagamine.

4. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Küllike Namm (konto nr 10220011658017, AS SEB

Pank) Sõmeru valla kassatsioonkaebuselt 11. mail 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sõmeru vald (hageja) esitas 5. juulil 2007 Viru Maakohtule hagi Osaühing KOHALA SF (kostja)

vastu. Hagiavalduses palus hageja tuvastada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja

Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2035131 III jakku tehtud kande, mille järgi on kostja

kasuks seatud tasuline kasutusvaldus tähtajaga 25 aastat, kustutamiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Lisaks esitas kostja 15. augustil 2007

hageja vastu ka vastuhagi, milles palus tuvastada hageja 10. novembri 2006. a kasutusvalduse

seadmise lepingu ülesütlemise tühisus ja tunnustada kasutusvalduse lepingu kehtivust.

3. Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

4. 5. septembri 2007. a määrusega tagas maakohus vastuhagi ja keelas hagejal kuni asjas kohtuotsuse

jõustumiseni teha toiminguid, mis takistavad kostjal kasutada kasutusvalduse lepingu esemeks olevat

kinnisasja ja omandada selle viljasid vastavalt kasutusvalduse lepingule. 30. mai 2008. a määrusega

jättis Viru Ringkonnakohus rahuldamata kostja määruskaebuse hagi tagamise määruse peale.

5. Viru Maakohus jättis 20. veebruari 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi.

Maakohus tuvastas hageja 10. novembri 2006. a kasutusvalduse lepingu ülesütlemise tühisuse ja

tunnustas kasutusvalduse lepingu kehtivust. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Lisaks

tühistas maakohus otsuse jõustumisel hagi tagamise.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata.

Kostja palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäeti otsusega hageja

kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Kostja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu ja ringkonnakohtu otsused

muutmata.

10. Pooled esitasid Riigikohtule ühise taotluse menetluse peatamiseks, et asi lahendada poolte

kokkuleppel ja sõlmida kompromissleping, milline esitatakse Riigikohtule kinnitamiseks.

11. Riigikohus peatas 18. oktoobri 2010. a määrusega menetluse ja määras pooltele kompromissi

esitamise tähtpäevaks 1. detsembri 2010.

12. Poolte ühine taotlus kompromissi kinnitamiseks esitati Riigikohtule 1. detsembril 2010. Taotluses

märkisid pooled, et 29. novembril 2010 sõlmisid nad kompromissilepingu ja palusid selle kinnitada.

Samuti palusid pooled asjas menetlus lõpetada ning tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu otsused.

Pooled kinnitasid, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud

kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

13. 13. detsembril 2010 täpsustasid pooled kompromissi teksti ja palusid tühistada ka vastuhagi

tagamise.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas

tehtud alama astme kohtute otsused ning lõpetab TsMS § 430 lg 1, § 684 ja § 691 p 3 alusel

menetluse. Lisaks tühistab kolleegium TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel ka vastuhagi tagamise.

15. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ega ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegium ei ole alust

jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooli esindavad vandeadvokaadid, kes on

kinnitanud poolte teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi

alusel tekkivatest kohustustest. Kolleegiumil puudub seetõttu vajadus selgitada täiendavalt

kompromissi kinnitamisest pooltele tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

16. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on sõlminud kokkuleppe kostja

õigusabikulude hüvitamiseks 63 000 krooni ulatuses, vastavalt määruse resolutsiooni p-le 2.2.

17. TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tuleb tasutud kassatsioonikautsjon tagastada hagejale.

Hageja eest on kautsjoni tasunud Osaühing Advokaadibüroo Küllike Namm. Hageja on TsMS § 149

lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise

korral tagastada nimetatud advokaadibüroole.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu