3-2-1-127-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-127-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Rein Kallaste hagi Eesti Päevalehe Aktsiaseltsi vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamisele kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-

5552

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rein Kallaste kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

15 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Rein Kallaste (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Eve Selberg

Kostja Eesti Päevalehe Aktsiaselts (registrikood 10138194),

esindaja vandeadvokaat Marge Männiko

Asja läbivaatamise kuupäev

15. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. mai 2010. a otsus ja Harju Maakohtu 15. septembri

2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-5552 osas, millega jäeti rahuldamata Rein Kallaste nõue

kohustada Eesti Päevalehe Aktsiaseltsi esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja

Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on

tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks. Tühistada ringkonnakohtu ja

maakohtu otsus ka selle nõudega seotud menetluskulude jaotamise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Rein Kallaste hagi Eesti Päevalehe

Aktsiaseltsi vastu nõudes kohustada Eesti Päevalehe Aktsiaseltsi esitama

teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete

andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste,

avaldamise lõpetamiseks ning kohustada Eesti Päevalehe Aktsiaseltsi esitama

teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete

andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste,

avaldamise lõpetamiseks. Selle nõudega seotud menetluskulud jätta Eesti Päevalehe Aktsiaseltsi

kanda.

3. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu ja maakohtu otsus muutmata.

4. Lugeda kohtuotsuse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata Rein Kallaste hagi Eesti Päevalehe Aktsiaseltsi vastu nõudes kohustada

Eesti Päevalehe Aktsiaseltsi ümber lükkama 4. jaanuaril 2008 Eesti Päevaleht Online'is

avaldatud artiklis "KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur" hageja au teotavad

ebaõiged andmed, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein

Kallaste, samal viisil, kui need avaldati.

4.2. Rahuldada Rein Kallaste hagi Eesti Päevalehe Aktsiaseltsi vastu nõudes kohustada Eesti

Päevalehe Aktsiaseltsi esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus

hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud

pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks ning kohustada Eesti Päevalehe

Aktsiaseltsi esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au

teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur

Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks.

4.3. Jätta kõigis kohtuastmetes Rein Kallaste kantud menetluskulud Eesti Päevalehe

Aktsiaseltsi kanda ja Eesti Päevalehe Aktsiaseltsi menetluskulud tema enda kanda.

5. Rahuldada kassatsioonkaebus.

6. Tagastada Rein Kallastele kassatsioonkaebuselt 7. juunil 2010. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rein Kallaste (hageja) esitas 14. veebruaril 2008 Harju Maakohtule hagi Eesti Päevalehe

Aktsiaseltsi (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamisele kohustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt ilmus 4. jaanuaril 2008 Eesti Päevaleht Online'is artikkel pealkirjaga "KGB

luurajate seas on tuntud pankrotihaldur", milles oli alljärgnev tekst: "KAPO avalikustatud endiste

KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste. Kallaste on sooritanud

pankrotihaldurite registri andmetel eksami 2001. a ja töötanud asutuses OÜ Kustavus. KAPO

andmetel kuulus Kallaste ENSV riikliku julgeolekukomitee koosseisu aastatel 1979-1989 ja on

praegu ametlikult töötu." 4. jaanuaril 2008 ilmus ka kostja artikkel "KAPO avalikustas mitmekümne

KGB luuraja nimed". Refereeritult ilmus nimetatud artikkel interneti-uudisteportaalis Delfi, millele

ühiskond reageeris elavalt ja artiklit kommenteeriti 296 korral. Delfis avaldatud artikkel andis lingi

kostja avaldatud artiklile "KAPO avalikustas mitmekümne KGB luuraja nimed", mille all oli viide

(link) artiklile "KBG luurajate seas on tuntud pankrotihaldur". 4. jaanuaril 2008 ilmusid Riigi Teataja

Lisas avalikustamisele kuuluvate NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud isikute

kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad, kus 26. märtsi 2007. a teadaande nr 348 all

oli ära toodud Eesti NSV Riiklikus Julgeolekukomitees töötanud Rein Kallaste nimi. Samas oli ära

toodud ka tema sünniaeg, sünnikoht ja asjaolu, et Rein Kallaste ei tööta. Kaitsepolitseiameti

avalikustatud Rein Kallaste (sündinud xx. septembril xxxx Harjumaal) ja hagejaks olev

pankrotihaldurina tegutsev Rein Kallaste (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud Tallinnas), kes sooritas

pankrotihaldurite registri andmetel eksami 2001. a ja kes pankrotihaldurina tegutseb OÜ Kustavus

kaudu, on kaks erinevat isikut. Kaitsepolitseiameti avalikustatud julgeolekukomitees töötanud Rein

Kallaste ei ole kunagi tegutsenud pankrotihaldurina ega ole kunagi töötanud OÜ-s Kustavus.

Fakti, et komitees töötanud ja pankrotihaldurina tegutsev Rein Kallaste on kaks erinevat isikut, oli

võimalik enne avaldamist hõlpsasti kontrollida. Pankrotihaldurite registris on loetletud äriühingud,

kelle pankrotihaldurina hageja tegutseb. Loetelus antud äriühingu nime või registrikoodi

sissetrükkimisel äriregistri teabesüsteemi annab äriregister äriühingu juhtorgani liikmete, sh

pankrotihaldurite isikukoodid. Kostja saanuks/võinuks äriregistri teabesüsteemi kaudu kontrollida

pankrotihaldurina tegutseva hageja isikukoodi ka OÜ Kustavus andmetest äriregistris.

Julgeolekukomitees töötanud Rein Kallaste kohta Kaitsepolitseiameti teadaandes märgitud sünniaeg

ei lange kokku pankrotihaldurina tegutseva hageja sünniajaga, mis ilmneb hageja isikukoodis. Lisaks

saanuks/võinuks kostja ühendust võtta pankrotihaldurina tegutseva hagejaga, sest pankrotihaldurite

registris on ära toodud ka pankrotihaldurite kontaktandmed, sh telefoninumber ja e-posti aadress.

Kostja ei ole andmeid kontrollinud ega pöördunud ka hageja poole. Seega ei ole kostja kontrollinud

avalikkusele esitatavate väidete vastavust tegelikkusele ja avaldas valeandmeid. Sellest tulenevalt

sattus valeinfo, et KAPO avalikustatud endiste KGB luurajate hulgas on pankrotihaldurina tegutsev

Rein Kallaste, rahvusvahelistesse teabeotsingusüsteemidesse.

4. jaanuaril 2008 kell 21.50 oli kostja avaldatud artikkel "KGB luurajate seas on tuntud

pankrotihaldur" kättesaadav teabeotsingusüsteemist Google. Artikli pealkirjale oli lisatud tekst artikli

sisu kohta. Google annab ka viite www.epl/uudised/413505, samuti märgitakse, et artikkel avaldati

viie tunni eest. 5. jaanuaril 2008 toob teabeotsingusüsteem AltaVista kostja avaldatu ära kolmes

kohas, teabeotsingusüsteem Yahoo kahes kohas. 9. jaanuaril 2008 on teabeotsingusüsteemis AltaVista

võimalus tutvuda kostja avaldatud tekstiga, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud

pankrotihaldur Rein Kallaste, juba neljas kohas, otsingusüsteemis Google aga 11. jaanuari 2008. a

seisuga seitsmes kohas.

Ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste,

avaldamine rahvusvahelistes teabeotsingusüsteemides sai võimalikuks kostja avaldatud valeteabe

tõttu. Kuigi kostja artiklit "KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur" ei ole otsingusüsteemides

enam võimalik avada, on valeteabe põhisõnum, et endiste KGB luurajate nimekirjas on

pankrotihaldur Rein Kallaste, jätkuvalt teabeotsingusüsteemides ära trükitud ja kättesaadav.

Avalikkusele otseselt valeandmete avaldamine rikkus ja rikub jätkuvalt hageja isiklikke õigusi.

Kontrollitava valeväite avaliku esitamisega tekitati hagejasse negatiivne suhtumine ja põhjustati

olulisi ebamugavusi tema elukorralduses ning suhetes teiste isikutega. Tegelike asjaoludega vastuolus

olevate faktiväidete avalik esitamine ja rõhutamine, et tegemist on nimelt pankrotihalduriga,

kahjustas oluliselt hageja mainet ja usaldusväärsust ka pankrotihaldurina. Kostja avaldas ebaõigeid

andmeid ja need andmed teotavad hageja au ja head nime.

Hageja palus 14. veebruari 2008. a hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kohustada kostjat ümber

lükkama 4. jaanuaril 2008 Eesti Päevaleht Online'is avaldatud artiklis "KGB luurajate seas on tuntud

pankrotihaldur" hageja au teotavad ebaõiged andmed, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud

pankrotihaldur Rein Kallaste, samal viisil, kui need avaldati. Hageja palus lisaks kohustada kostjat

esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete

andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise

lõpetamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja esimese nõude kohta, milles hageja palus kostjat ümber lükata andmed, märkis kostja, et on

selle nõude rahuldanud 18. märtsil 2008, ja leidis, et nõuet ei tule seetõttu rahuldada. Ka teisele

nõudele vaidles kostja vastu, leides, et internetiportaalid Google, Yahoo ning AltaVista ei ole kostja

kontrolli all ja seega tuleb jätta nõue rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kostja

on vastutav nende internetiportaalide eest. Kostja tuli vastu hageja soovile ja teatas iseseisvalt

viidatud portaalidele artikli ebaõigsusest ja palus viited kustutada, mida portaalid on teinud. Kostja

kontrolli all ei ole portaalides kajastuvate andmete muutmine ja nende eemaldamine. Kostja arvates

ei ole põhjendatud kohustada kostjat esitama taotlust teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja

Yahoo hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, sest sellist õiguskaitseviisi ei

ole seaduses sätestatud. Kostja mõjusfääris ei ole nendes otsingusüsteemides andmete kustutamine ja

eemaldamine.

3. Harju Maakohus jättis 15. septembri 2009. a otsusega hagi mõlema nõude osas rahuldamata ning

esimese nõudega seotud hageja menetluskulud kostja kanda ning teise nõudega seotud kostja

menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt keelab põhiseaduse § 17 teotada au ja head nime. Maakohus

viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg-le 1, §-le 1047 ning § 1055 lg-le 1. Kuna au teotavate

ebaõigete andmete ümberlükkamise ja selle rikkumise lõpetamise nõude läbivaatamise puhul ei ole

oluline nende andmete avaldamise õigusvastasus VÕS § 1047 lg 4 järgi, ei pea kohus ka ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastasusele hinnangut andma.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas 4. jaanuaril 2008 Eesti Päevaleht Online'is artikli

pealkirjaga "KGB luurajate seas on tuntud pankrotihaldur", milles oli alljärgnev tekst: "KAPO

avalikustatud endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste. Kallaste on

sooritanud pankrotihaldurite registri andmetel eksami 2001. a ja töötanud asutuses OÜ Kustavus.

Kapo andmetel kuulus Kallaste ENSV riikliku julgeolekukomitee koosseisu aastatel 1979-1989 ja on

praegu ametlikult töötu." Kostja ei vaielnud vastu sellele, et märgitud andmed ei olnud õiged, kuna

hageja Rein Kallaste, kes on pankrotihaldur, ei ole kunagi olnud KGB luurajate nimekirjas ega

töötanud ENSV riiklikus julgeolekukomitees. Kostja ei vaielnud vastu ka sellele, et märgitud andmed

avaldas kostja. Seega on asjas tõendatud, et kostja avaldas üldsusele massiteabevahendis hageja kohta

ebaõigeid ja tema au teotavaid andmeid.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on andmed ümber lükanud kooskõlas VÕS § 1047 lg-ga 4.

18. märtsil 2008 avaldas kostja artikli ja selles järgmise sisuga vabanduse: "Eesti Päevaleht Online's

ilmus kontrollimata andmetele tuginedes 4. jaanuaril 2008 artikkel, milles nimetati pankrotihaldur

Kallastet ekslikult kaitsepolitsei koostatud ja avalikustatud KGB-ekstöötajate nimekirja kantuks.

Tegelikult on kapo nimekirja kantud Rein Kallaste pankrotihaldur Rein Kallaste nimekaim.

Kõnealune artikkel on Eesti Päevaleht Online andmebaasist kustutatud, Eesti Päevaleht on võtnud

ühendust maailma otsinguportaalidega selle artikli viidete kustutamiseks." Eelnimetatud vabandus ja

selles olev viide hageja kohta käivatele valeandmetele avaldati samas väljaandes, kus avaldati ka

valeandmeid kajastav artikkel. Maakohus leidis, et kostja on hageja kohta varem esitatud valeandmed

ümber lükanud, mida ei eitanud ka hageja. Vabanduse sisu on üheselt arusaadav. Asjaolu, et avada

tuleb link vabanduse (artikli) alt, ei tähenda, et andmeid ei oleks piisavas mahus, samal viisil ja samas

kohas avaldatud. Kuna kostja on ebaõiged andmed ümber lükanud, tuleb jätta rahuldamata hageja

esimene nõue kohustada kostjat ümber lükkama artiklis "KGB luurajate seas on tuntud

pankrotihaldur" sisalduvad hageja au teotavad ebaõiged andmed.

Teise nõudena palus hageja kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja

Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud

pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja ei

saaks sellist nõuet esitada, kuna tegemist pole seaduses sätestatud õiguskaitsevahendiga. Hageja on

oma teise nõudega soovinud, et kostja kui avaldaja lükkaks andmed ümber märgitud

teabeotsingusüsteemide Google, AltaVista ja Yahoo ees selliselt, et nende andmete avaldamine

lõpetataks. Sellisel viisil andmete ümberlükkamine ja andmete avaldamise lõpetamine ning nõude

esitamine on VÕS § 1047 lg 4 ja § 1055 lg 1 järgi lubatav. Asjaolu, et hageja on oma nõude

sõnastanud selliselt, et kohustada kostjat esitama taotlus otsingusüsteemidele, ei tähenda, et tegemist

oleks lubamatu õiguskaitsevahendiga.

Samas ei nõustunud maakohus sellega, et kostjal oleks kohustus märgitud taotlus esitada ehk lükata

andmed ümber märgitud teabeotsingusüsteemide ees. Märgitud kohustus saab olla isikul, kes on

avaldanud neid andmeid kolmandale isikule. Kostja märkis, et ta ei ole esitanud vaidlusaluses artiklis

avaldatud andmeid nimetatud teabeotsingusüsteemides, vaid ta avaldas märgitud artikli Eesti

Päevaleht Online'is. Pooled ei vaidle selle üle, et märgitud teabeotsingusüsteemides kajastuvad hageja

kohta käivad valeandmed alates 4. jaanuarist 2008 (kui kostja avaldas andmed Eesti Päevaleht

Online'is). Küll aga nähtub Google'i, Yahoo ja AltaVista otsingusüsteemide internetilehekülgede

väljavõtetest, mille hageja kohtule esitas, et hageja kohta käivad andmed toetuvad kostja Eesti

Päevaleht Online'i artiklile ning teistele uudistele, seejuures Eesti Ekspressi uudistele ning w3

uudistele. Eeltoodu alusel nõustus maakohus kostjaga, et nimetatud süsteemides on avaldatud hageja

kohta infot, tuginedes teistele väljaannetele, st sisuliselt on neis kajastatud teiste infoallikate andmeid

ja viidatud neile. Ehkki hageja tugines Andmekaitse Inspektsiooni kirjale, mille kohaselt saaks kostja

märgitud andmeid nimetatud teabeotsingusüsteemides kõrvaldada/kustutada iseseisvalt, ei tähenda

ega tõenda see kiri seda, et kostja oleks vaidlusaluseid andmeid avaldanud märgitud

otsingusüsteemidele ehk oleks andmete avaldaja-edastaja märgitud teabeotsingusüsteemidele ja neid

pidavatele isikutele. Seega ei ole kostjal ka kohustust VÕS § 1055 lg 1 alusel esitada märgitud

isikutele taotlust lõpetada andmete avaldamine või ka VÕS § 1047 lg 4 järgi andmeid nende ees

ümber lükata. Eeltoodu alusel jättis maakohus hageja teise nõude selle põhjendamatuse tõttu

rahuldamata.

Isegi kui kostjal oleks selline kohustus, on kostja oma kohustuse pärast hagi esitamist kohtu arvates

täitnud. Kostja on esitanud kohtule ka väljavõtted teabeotsingusüsteemidest Yahoo, AltaVista ja

Google ning e-kirjavahetuse märtsist ja aprillist 2008 teabeotsingusüsteemide pidajatega kõnealuse

lingi, mis viitab kostja Eesti Päevaleht Online'is avaldatud artiklile ja selles esinevatele

valeandmetele, eemaldamiseks. Kuigi hageja palus jätta esitatud tõlked tähelepanuta seetõttu, et need

on esitatud pärast tähtaega, ei ole need uued tõendid, mille vastuvõtmine ei oleks põhjendatud -

tõendid ise esitati eelmenetluse käigus ja nende vastuvõtmine ei too kaasa menetluse venimist ja

seega ei jätnud maakohus neid ka tähelepanutu.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsus osas,

millega jäeti rahuldamata hagi kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista

ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et KGB endiste luurajate nimekirjas on

tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks, ning teha uus otsus, millega hagi

rahuldada. Juhul kui ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust ega tee uut otsust, palus hageja jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Juhul kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, palus hageja

maakohtu otsuse tühistada vaidlustatud osas ning saata asi selles osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. mai 2010. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt hageja teise

nõudega seotud menetluskulude jaotamise osas ning jättis poolte endi kanda menetluskulud hageja

nõudes kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele taotlus au teotavate ebaõigete andmete

avaldamise lõpetamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ning jättis apellatsioonimenetluse kulud

poolte endi kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt, kuigi maakohus leidis, et nõude esitamine VÕS § 1047 lg 4

ja § 1055 lg 1 järgi võiks olla küll lubatav, asus ta seisukohale, et selline kohustus saaks tekkida vaid

juhul, kui isik oleks neid andmeid avaldanud kolmandale isikule. Kuna maakohus leidis, et kostja ei

ole vaidlusaluseid andmeid otsingusüsteemidele avaldanud, vaid viimased on ise erinevate

väljaannete teabe põhjal infot edastanud, siis ei ole kostjal ka kohustust esitada hagetav taotlus. Kuigi

maakohus märkis samas ebaõigesti, et kui kostjal selline kohustus ka oleks, siis on ta selle pärast hagi

esitamist juba täitnud (tuginedes seejuures kostja e-kirjavahetusele teabeotsingusüsteemide

pidajatega), ei mõjuta see otsuse lõppjärelduse õigsust. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et asjas

esitatud tõendid ei võimaldanud kõnealust järeldust teha. Samas ei nõustunud ringkonnakohus

hagejaga selles, nagu saaks kostja teabeotsingusüsteemides Google, AltaVista ja Yahoo olevad viited

eemaldada (või vastutaks nende viidete avaldamise eest). Maakohus kohaldas materiaalõiguse normi

õigesti. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul. Vaidlusaluse nõude aluseks olevate asjaolude puhul ei ole tegemist kostja õigusvastase

kahjustava tegevusega VÕS § 1055 lg 1 tähenduses, mille lõpetamist saaks kannatanu nõuda. Kostja

avaldatud andmetele tugineva info edastamist ei ole võimalik hinnata hageja väidetud viisil. Asjaolu,

et kõnealused otsingusüsteemid tegelevad vaid teabe talletamise ja vahendamisega, ei tähenda, et

kostjal oleks õigust nende tegevusse sekkuda. See, et kostja tegi andmed teatavaks meedias, s.o

avalikkusele, ei võimalda teha hageja soovitud järeldust, küll võib see mõjutada hageja muid

võimalikke nõudeid (sh kahjuhüvitise suurust). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

vaidlusalust nõuet ei ole võimalik rahuldada. Asjaolu, et kostja on kohtuistungil möönnud, et ta võib

mõningaid toiminguid kõnealuste teabeotsingusüsteemide pidajate suhtes teha, ei ole käsitatav hagi

õigeksvõtuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 tähenduses.

Menetluskulud on jaotatud ebaõiglaselt. Praegusel juhul oli hageja kohtusse pöördumine tingitud

kostja tegevusest hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisel, mistõttu oleks äärmiselt ebaõiglane

jätta hageja teise nõudega seotud menetluskulud vaid formaalsetel kaalutlustel hageja kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Kõnealuses osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning menetluskulud jätta

poolte endi kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, siis kooskõlas

TsMS § 163 lg-ga 1 jättis ta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu

otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja palub teha uue

otsuse, millega rahuldada hagi osas, millega hageja palus kohustada kostjat esitama

teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete,

et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise

lõpetamiseks. Alternatiivselt palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi tühistatud osas

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kassatsioonkaebuse

rahuldamise korral kostja kanda. Juhul kui Riigikohus ei tühista ringkonnakohtu otsust, palub hageja

jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ülemaailmsed teabeotsingusüsteemid üle kahe aasta edastanud ja

edastavad jätkuvalt vastustaja 4. jaanuaril 2008 avaldatud artikli teksti: "KGB luurajate seas on

tuntud pankrotihaldur. KAPO avalikustatud endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud

pankrotihaldur Rein Kallaste." Maakohtus väitis kostja, et tal ei ole võimalik täita hagiavalduses

toodud teist nõuet, mis seisneb teabeotsingusüsteemides Google, AltaVista ja Yahoo olevate viidete

kustutamises, kuna need teabeotsingusüsteemid ei ole kostja kontrolli all. Kuigi Andmekaitse

Inspektsiooni vastuses hageja järelepärimisele (I kd, tlk 145) märgitakse, et "valeinfo

rahvusvahelistest otsingumootoritest eemaldamine on meile teada oleva informatsiooni põhjal teatud

otsingumootoritest võimalik andmete avalikustaja ehk Teie juhtumi puhul Eesti Päevaleht Online

poolt", taotles hageja haginõude teise punkti täpsustamist (II kd, tlk 246), mille palus sõnastada

alljärgnevalt: "Kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo

taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud

pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks." Hageja arvates oli selline formuleering

kostjale minimaalselt koormav, kuid jättis hagejale lootuse, et tema au teotav valeinfo maailma

suurimatest teabeotsingusüsteemidest eemaldatakse. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et

ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, nagu saaks kostja teabeotsingusüsteemides Google,

AltaVista ja Yahoo olevad viited eemaldada (või vastutaks nende viidete avaldamise eest). Tegelikult

palus hageja vaid seda, et kostja esitaks taotluse.

Ringkonnakohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta hageja esitatud faktiliste ja õiguslike väidete

kohta. Kaevatavas otsuses ei ole arusaadav ega jälgitav, kuidas ringkonnakohus jõudis järeldusele, et

vaidlusalust nõuet ei ole võimalik rahuldada. Ringkonnakohtu otsus on seega olulises ulatuses jäetud

põhjendamata.

Hageja nõue hõlmab kostja ühekordset ametlikku pöördumist teabeotsingusüsteemide Google,

AltaVista ja Yahoo poole. Hageja ei ole väitnud, et kostjal oleks õigus teabeotsingusüsteemide

tegevusse sekkuda. Samuti ei ole hageja väitnud, et kostjal oleks iseenesest kohustus sellist taotlust

esitada. Hageja arvates on kostja kohustamine sellist taotlust esitama põhjendatud ja kooskõlas

seadusega. Hageja arvates on kostja praegusel juhul ainus avaldaja. Google'i, AltaVista ja Yahoo

tegevus andmete vahendamisel on üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Nimetatud

teabeotsingusüsteemid piirduvad vaid teabe talletamise ja vahendamisega, omamata kontrolli teabe

sisu üle. Teabe vahendamist ei saa käsitada kui Google'i, AltaVista ja Yahoo tahteavaldust teabe

avaldamise mõttes, sest nad ei valitse vahendatava teabe sisu. Täpselt samadel põhjendustel ei saa

teabe avaldaja olla Eesti Ekspress, w3 või teised internetiportaalid, sest need kuvavad automaatselt

väljaannete RSS-formaadis uudistevooge. Ringkonnakohus ei ole kaevatavas otsuses andnud mingit

hinnangut maakohtu otsuses avaldatud seisukohale Andmekaitse Inspektsiooni 28. veebruari 2009. a

kirja kohta. Riigikohtu seisukoha kohaselt on avaldaja isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed

teatavaks. Kostja tegi valeandmed teatavaks meedias, st piiramatu arvuga isikute ringile

(avalikkusele), sh rahvusvahelistele teabeotsingusüsteemidele ja internetiportaalidele. Asjaolu, et

kostja ei avaldanud ega edastanud andmeid spetsiaalselt märgitud teabeotsingusüsteemidele, ei ole

tähtis. Maakohtu otsus ei vasta osas, milles maakohus põhjendab teise haginõude rahuldamata

jätmist, TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kohtuotsus ei ole selles osas seaduslik ega põhjendatud

(TsMS § 436 lg 1).

VÕS § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise

lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Seadus ei konkretiseeri, mil viisil peaks kahju

tekitava käitumise lõpetamist nõudma. Hageja leiab, et kahju tekitava käitumise lõpetamise nõue võib

seisneda ka kostja kohustamises teha mingi tegu. VÕS § 1055 lg 1 võimaldab kostjale panna

konkreetse ja piiritletud kohustuse. Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime

teotada, kuid hageja kohta edastatakse alates 4. jaanuarist 2008 avalikkusele jätkuvalt tema au

teotavaid valeandmeid erinevatel kättesaadavatel internetilehekülgedel. Seda oleks kostja aktiivsema

sekkumisega võimalik lõpetada. Hageja arvates möönis ringkonnakohus, et ainukeseks võimaluseks

situatsioonis, kus hageja kohta internetis edastatav valeinfo teotab tema au ja head nime, on

kahjuhüvitisnõude esitamine. Hageja leiab, et ka tema nõue on põhjendatud ja seda on võimalik

rahuldada, tuginedes VÕS § 1055 lg-le 1. Hageja palus ringkonnakohtul arvestada teiste riikide

seadusi ja praktikat, kuid ringkonnakohus seda ei teinud.

8. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel

tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega kohtud jätsid rahuldamata

hageja nõude kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus

hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur

Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks. Ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tuleb tühistada ka selle

nõudega seotud menetluskulude jaotamise osas. Kolleegium teeb TsMS § 691 p 5 alusel tühistatud

osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu kohustada kostjat esitama

teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus hageja au teotavate ebaõigete andmete,

et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein Kallaste, avaldamise

lõpetamiseks. Hageja selle nõudega seotud kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud tuleb jätta

kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

10. Kooskõlas TsMS § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille

peale on kaevatud. Hageja esitas kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale osas, millega

ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja seega rahuldamata ka hageja nõude

kostja vastu kohustada kostjat esitama teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotlus

hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur

Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks.

11. Ringkonnakohus leidis, et nõude aluseks olevate asjaolude puhul ei ole tegemist VÕS § 1055 lg 1

tähenduses kostja õigusvastase kahjustava tegevusega, mille lõpetamist saaks kannatanu nõuda. Ka

maakohus leidis, et kostjal ei ole kohustust VÕS § 1055 lg 1 alusel esitada teabeotsingusüsteemidele

taotlust lõpetada andmete avaldamine. Kolleegium leiab, et kohtud on sellega kohaldanud vääralt

materiaalõiguse normi - VÕS § 1055. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine

on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda

ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Pooled ei

vaidle selle üle, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid ja tema au teotavaid andmeid. Kolleegium

leiab, et VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on

suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele. Praegusel juhul on

hageja nõudnud kostjalt, et see esitaks teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo taotluse

hageja au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur

Rein Kallaste, avaldamise lõpetamiseks. Hageja nõue on suunatud sellele, et kostja avaldatud

ebaõigetest andmetest tingitud hageja mainet kahjustav olukord lõpeks. Seega saab rahuldada hageja

nõude kohustada kostjat esitama taotlus teabeotsingusüsteemidele Google, AltaVista ja Yahoo hageja

au teotavate ebaõigete andmete, et endiste KGB luurajate nimekirjas on tuntud pankrotihaldur Rein

Kallaste, avaldamise lõpetamiseks VÕS § 1055 lg 1 alusel.

12. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja on avalduse esitamise kohustuse

teabeotsingusüsteemidele pärast hagi esitamist täitnud. Maakohus on oma seisukoha põhjendusena

viidanud sellele, et kostja on esitanud kohtule väljavõtted teabeotsingusüsteemidest Yahoo, AltaVista

ja Google ning e-kirjavahetuse märtsist ja aprillist 2008 teabeotsingusüsteemide pidajatega kõnealuse

lingi, mis viitab kostja Eesti Päevaleht Online'is avaldatud artiklile ja selles esinevatele

valeandmetele, eemaldamiseks. Kolleegium leiab, et esitatud e-kirjavahetus ei ole piisav, et lugeda

hageja nõue rahuldatuks. Nõude rahuldamiseks tuleb kostjal esitada teabeotsingusüsteemidele kas

omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud avaldus.

13. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kostja on hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed küll

18. märtsil 2008 Eesti Päevaleht Online'is ilmunud artiklis ja vabanduses ümber lükanud, kuid neid

andmeid kajastavad endiselt teabeotsingusüsteemid. Seetõttu peaks kostja olema huvitatud sellest, et

valeandmed teabeotsingusüsteemidest eemaldataks, kuna kostja vastutus hagejale kahju tekitamise

eest ei lõpe alates ebaõigete andmete ümberlükkamisest Eesti Päevaleht Online'is.

14. Kuna ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja Riigikohus teeb selles osas

uue otsuse, tuleb tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu otsus ka nõudega seotud menetluskulude

jaotuse osas. Praegusel juhul on maakohus jätnud rahuldamata hageja nõude kohustada Eesti

Päevalehe Aktsiaseltsi ümber lükkama 4. jaanuaril 2008 Eesti Päevaleht Online'is avaldatud hageja

au teotavad ebaõiged andmed samal viisil, kui need avaldati, ning jätnud selle nõudega seotud hageja

menetluskulud kostja kanda. Selles osas pole hageja maakohtu otsust vaidlustanud ning otsus on

selles osas TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud. Hageja nõude kohustada kostjat esitama taotlus

teabeotsingusüsteemidele jättis maakohus rahuldamata ning ringkonnakohus jättis selles osas

maakohtu otsuse muutmata, kuid ringkonnakohus muutis maakohtu otsust selle nõudega seotud

menetluskulude jaotuse osas, jättes selle nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna

Riigikohus tühistab ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse selle nõude osas ja rahuldab selles osas hagi,

siis tuleb hageja selle nõudega seotud kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta TsMS § 162

lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

15. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik