3-2-1-113-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-113-10

Määruse kuupäev

Tartu, 8. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Riverwoods OÜ hagi Swedbank AS-i vastu laenulepingust

tuleneva viivise vähendamiseks 543 955 krooni 24 sendi võrra

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-23218

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riverwoods OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Riverwoods OÜ (registrikood 11149343), esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik

Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701)

Asja läbivaatamise kuupäev

8. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-23218 ning

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Entsik&Partnerid OÜ-le Riverwoods OÜ määruskaebuselt

5. juulil 2010 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riverwoods OÜ (hageja) esitas 17. mail 2010 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i (kostja)

vastu, milles palus vähendada kostja poolt 16. augusti 2005. a laenulepingu alusel nõutavat ülemäära

suurt viivist 543 955 krooni 24 sendi võrra kuni 93 351 krooni 21 sendini.

Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse peatada hagi tagamiseks täitemenetlus täiteasjas

nr 025/2010/1142. Hagi tagamata jätmisel ja täitemenetluse jätkamise korral võidakse Tallinnas

Tihase 27 asuv kinnisasi võõrandada kolmandale heausksele isikule, mis juhul võib hagejal osutuda

võimatuks laen tagastada koos mõistlikus suuruses viivisega ning kinnisasi säilitada. Hagi

rahuldamise korral ei ole võimalik hageja kasuks tehtavat lahendit täita, kui kohtumenetluse ajal

jätkuks täitemenetlus. Täitemenetluse peatamine ei kahjusta kostja huve, sest täitemenetluse

peatamise korral lükkuvad täitetoimingud üksnes ajaliselt edasi.

2. Harju Maakohus rahuldas 19. mai 2010. a määrusega hageja taotluse ja peatas täitemenetluse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 6 alusel. Hagis kirjeldatud asjaoludest ja hagile

lisatud dokumentidest järelduvalt on sisuliselt tegemist sundtäitmise (osaliselt) lubamatuks

tunnistamise hagiga. Hageja on kostjaga sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu kohustusega alluda

kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Hageja ei ole laenulepingust

tulenevat, hüpoteegiga tagatud kohustust täitnud ning kostja avalduse ja hüpoteegi seadmise lepingu

alusel on algatatud täitemenetlus laenulepingust tulenevate kostja nõuete täitmiseks, kindlaks on

määratud sundenampakkumise toimumise aeg. Hagi esitamise eesmärk on tuvastada, et hagejal ei ole

kohustust tasuda viivist kostja nõutavas suuruses. Hagi rahuldamise korral kohus vähendab

viivisesummat, mis on osa kostja nõudest täitemenetluses, st kohus tuvastab sundtäidetava nõude

suuruse. Kohtumenetluse ajal täitemenetluse jätkumisel ja 2. juuni 2010. a sundenampakkumisel

võidakse hagejale kuuluv kinnistu võõrandada ning kogu kostja nõue rahuldada. Sellisel juhul ei

piisaks hagi esitamisega silmas peetud eesmärgi saavutamiseks hagi rahuldavast otsusest, vaid hageja

peab astuma lisasamme kostjalt enamtasutud viivise tagasisaamiseks, välistatud ei ole uus

kohtumenetlus.

3. Kostja esitas hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, milles palus hagi tagamise määruse

tühistada. Hageja ei ole hagis kordagi märkinud, et esitatud hagi korral oleks tegemist sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga. Hagi on esitatud rohkem kui 30 päeva pärast täitmisteate

kättetoimetamist.

Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja määruse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. juuni 2010. a määrusega maakohtu määruse ja jättis hagi

tagamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et määrus ei ole edasikaevatav.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus ei ole õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2

tühistada.

Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Sellist nõuet hageja avaldusest ei nähtu. Praegusel kujul esitatud nõue, mida võib hinnata kohustuse

puudumise tuvastamise nõudena, s.o rahaliselt hinnatava nõudena, ei anna alust kohaldada

TsMS § 378 lg 1 p-s 6 märgitud hagi tagamise abinõu ega ka § 377 lg-s 2 märgitud esialgse

vaidlusaluse õigussuhte reguleerimise abinõu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta

jõusse maakohtu määrus.

Määruskaebuse järgi on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et määruse peale ei saa edasi kaevata.

Määruse peale võib edasi kaevata TsMS § 390 lg 1 esimese lause alusel, vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10.

Ringkonnakohtu määrus ei ole põhjendatud, arvestatud ei ole hageja määruskaebuse väidetega. Ei ole

selgitatud, miks ei ole hagi TsMS § 378 lg 1 p 6 või p 10 alusel võimalik tagada.

Hagi on võimalik tagada TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel, sest praegu on "täitedokument vaidlustatud hagi

esitamisega" nimetatud punkti tähenduses. Tegemist võib olla mis tahes hagiga, mitte üksnes

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et tegemist pole

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Tegu on olemuslikult tuvastushagiga, mida on

võimalik TsMS § 377 lg 3 kohaselt tagada. Hagi on esitatud võlaõigusseaduse § 113 lg 8 ja § 162

alusel.

6. Kostja esitas vastuse määruskaebusele hilinemisega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale

ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

8. Kolleegium peatub esmalt küsimusel, kas hagejal on õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebus. Riigikohus on 25. mai 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10 leidnud, et

analoogilises situatsioonis on kaebeõigus olemas. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

TsMS § 390 lg 1 esimese lause kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi

tagamise tühistas. Sama lõike teise lause kohaselt saab maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul,

kui tagatava hagi hind ületab 1 000 000 krooni või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või

elukohast lahkumise keeldu.

TsMS § 390 lg 1 teine lause piirab õigust esitada Riigikohtule määruskaebus ringkonnakohtu määruse

peale, millega ringkonnakohus jättis maakohtu hagi tagamise määruse muutmata. Praegusel juhul

esitas hageja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas

maakohtu hagi tagamise määruse. Seega kohaldub asjas TsMS § 390 lg 1 esimene lause.

9. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus jõudnud ekslikule järeldusele, et tegemist ei ole

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga.

Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et esitatud hagiga soovitakse saavutada eesmärki, mis on

omane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile. Maakohus on tuvastanud, et hageja on kostjaga

sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus ettenähtud korras. Hageja ei ole laenulepingust tulenevat, hüpoteegiga tagatud kohustust

täitnud ning kostja avalduse ja hüpoteegi seadmise lepingu alusel on alustatud täitemenetlust

laenulepingust tulenevate kostja nõuete, sh viivisenõude täitmiseks. Hagi eesmärk on vältida viivise

sundtäitmist hagis märgitud ulatuses.

Sellist hagi on võimalik TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel tagada. Kuigi TsMS § 378 lg 1 p 6 on

sõnastuslikult mõnevõrra ebatäpne, seades hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamise

tingimuseks täitedokumendi vaidlustamise hagi esitamisega, on siiski silmas peetud sissenõudjale

kuuluva materiaalõigusliku nõude vaidlustamist TMS §-s 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtu hagi tagamise määruse peale

esitatud määruskaebuse uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Kolleegium ei pea võimalikuks võtta

seisukohta määruskaebuse väidete kohta, et täitemenetluse peatamine on hagi tagamise abinõuna

ebaproportsionaalne kostja õigusi mittearvestava piirangu seadmine. Sellele väitele peab hinnangu

andma ringkonnakohus.

10. Kolleegium märgib täiendavalt, et Riigikohus on 28. aprilli 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-

31-10 mh käsitlenud täitemenetlust puudutavate õiguskaitsevahendite problemaatikat. Riigikohus on

leidnud, et kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, ei ole selleks

kohane õiguskaitsevahend TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamine. Täitemenetluse

lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga

võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Kolleegium leiab, et see järeldus

kehtib ka juhul, mil soovitakse saavutada käimasoleva sundtäitmise osalist lõpetamist. Lisaks on

Riigikohus viidatud lahendis juhtinud tähelepanu sellele, et põhjendamatu täitemenetlusega

võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral

(eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada

hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust.

11. Kolleegium märgib, et TsMS § 390 lg 2 teise lause kohaselt peatab määruskaebuse esitamine hagi

tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale määruse täitmise.

Praegusel juhul tähendab see seda, et Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2010. a hagi tagamise

tühistamise määruse peale Riigikohtule määruskaebuse esitamine peatas seaduse jõul automaatselt

ringkonnakohtu määruse täitmise. Seega jääb asja tagasisaatmise tõttu ringkonnakohtusse esialgu

jätkuvalt täidetavaks Harju Maakohtu 19. mai 2010. a määrus, mille kohaselt on täitemenetlus

täiteasjas nr 025/2010/1142 hagi tagamise korras peatatud.

Lisaks märgib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et TsMS § 390 lg 2 teist lauset

tuleb tõlgendada nii, et enne hagi tagamist tühistava määruse täitmist on vajalik oodata

määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni.

12. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Advokaadibüroo

Entsik & Partnerid OÜ. Hageja on TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb

määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ-le.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik