3-2-1-129-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-129-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

EIDOS EHITUS OÜ hagi Optimera Estonia AS vastu

478 746 krooni 68 sendi suuruse kahju eest hüvitise ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-89557

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Optimera Estonia AS ja OÜ Sakret kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

478 746 krooni 68 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja EIDOS EHITUS OÜ (registrikood 11353546)

Kostja Optimera Estonia AS (registrikood 11269030) ja iseseisva

nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ Sakret (registrikood

11196147), esindaja vandeadvokaat Toomas Keevallik

Asja läbivaatamise kuupäev

15. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-89557 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid OÜ-le Optimera Estonia AS-i ja

OÜ Sakret kassatsioonkaebuselt 30. juunil 2010. a tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada)

krooni ja 23. septembril 2010. a tasutud täiendav kautsjon 4387 (neli tuhat kolmsada

kaheksakümmend seitse) krooni 50 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23. detsembril 2008 esitas Eidos Ehitus OÜ (hageja) hagi Harju Maakohtusse Optimera

Estonia AS-i (kostja) vastu 478 746 krooni 68 sendi suuruse kahjuhüvitise ja viivise saamiseks.

Maakohus kaasas 16. märtsi 2009. a määrusega kostja taotlusel menetlusse iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna kostja poolel OÜ Sakret.

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 36 038 krooni eest 370 kotti põrandasegu Sakret BAM,

991 krooni eest 9 kaubaalust ja 5068 krooni eest autotranspordi teenust. Põrandasegu kasutati

Tondi 51 asuva ehituse põranda valamiseks. Kuu aega pärast põranda valamist tekkisid põrandasse

praod ja valatud materjal tuli aluspinnast osaliselt lahti. OÜ Sakret kui põrandasegu tootja käis

kohapeal olukorda vaatamas ja kinnitas, et materjal on puudustega. Kuivõrd Sakret BAM

põrandasegu eeldab vähemalt 30-päevast kuivamist ja vead avalduvad alles kuivamise käigus ning

pärast seda, siis pikenes tööde üleandmise tähtaeg 44 päeva võrra, mille tõttu esitas tööde tellija

AS Tondi Kvartal hagejale 500 000 krooni suuruse leppetrahvinõude. Kostja on müüjana kohustatud

asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul hüvitama hagejale tekkinud kahju ja maksma viivist

seadusjärgses määras. Hageja kahju on kokku 478 746 krooni 68 senti, sh juba valatud põranda

ümbertegemisega seotud kulu 181 940 krooni 50 senti ja tellija nõutud 296 806 krooni 18 sendi

suurune leppetrahv ja viivis seadusjärgses määras.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Tõendatud ei ole, et hageja järgis põrandasegu Sakret BAM

ettevalmistamisel ettenähtud tehnoloogiat ja tootja juhiseid, esitatud ei ole andmeid, kui suurel

pindalal hageja kostjalt ostetud põrandasegu põranda valamiseks kasutas ja kui suurel pindalal

sellisest segust valatud põrandal praod ilmnesid.

3. Kolmas isik leidis, et juhul, kui hagiavalduses väidetud ehitussegu puudused ja nendega hagejale

põhjustatud kahju leiavad tõendamist, siis vastutab toote puudustest põhjustatud kahju eest

lõppkokkuvõttes kolmas isik.

4. 30. septembri 2009 kohtuistungile hageja ei ilmunud. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Raul Talts teatas 11. septembril kohtule, et tema esindusõigus lõppeb samast päevast. Hageja

lepinguline esindaja teatas, et edastas maakohtu 10. septembril 2009 saadetud kohtukutse e-posti teel

hageja juhatuse liikmele.

5. Kostja esindaja jäi kohtuistungil kostja vastuses toodu juurde ja taotles hagi sisulist läbivaatamist.

6. Harju Maakohus jättis 20. oktoobri 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus arutas asja sisuliselt kohtuistungil hageja osavõtuta.

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Maakohus hindas valesti esitatud tõendeid. Samuti on

maakohus valesti jaganud tõendamiskoormust, sest kostja pidanuks tõendama, et ebakvaliteetsest

segust tingitud defektid võinuks parandada teisiti kui põrandakatte täieliku väljavahetamisega.

Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus jämedalt hageja menetlusõigusi,

sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5, § 343 ja § 414 lg-t 2. Maakohus ei teatanud hageja

seaduslikule esindajale kohtuistungi toimumise aega. Hageja lepinguline esindaja oli lõpetanud

hagejaga sõlmitud kliendilepingu, millest ta teatas kohtule, ega ilmunud kohtuistungile. Kuna kohus

teadis, et hagejal ei ole enam lepingulist esindajat, oleks kohus pidanud kohtukutse saatma hagejale

endale. Kuna kohus arutas asja ilma hageja osavõtuta, ei saanud hageja esitada kohtule täiendavaid

tõendeid.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 2. juuni 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks

arutamiseks samale maakohtule.

TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja saadab asja

uueks arutamiseks esimese astme kohtule muu hulgas juhul, kui otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei

kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Maakohus luges 30. septembri 2009. a istungil, et hageja oli

kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Selleks pidi maakohus kohtukutse menetlusosalisele

kätte toimetama TsMS § 343 lg 1 ja § 306 lg 5 järgi. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on

menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine selliselt, et saajal oleks võimalik

dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda.

Toimikust nähtub, et kohtukutse 30. septembri 2009. a istungile oli 10. septembril 2009 saadetud

elektrooniliselt kohtule teada olnud hageja lepingulisele esindajale vandeadvokaat Raul Taltsile

(tlk 122). Järgmisel päeval saatis vandeadvokaat Raul Talts kohtule teate esindusõiguse lõppemise

kohta alates 11. septembrist 2009 (tlk 128-129). Selles teates selgitas endine lepinguline esindaja, et

10. septembril 2009 kohtu saadetud kohtukutse on tema edastanud e-posti teel hageja juhatuse

liikmele. Samas puudub toimikus hageja juhatuse liikme kinnitus kohtukutse kättesaamise kohta.

Apellatsioonkaebuses väidab juhatuse liige, et ta ei ole kohtukutset saanud. Kuna tsiviilasja

materjalid vastupidist ei tõenda, tuleb eeldada hageja väite õigsust. Ringkonnakohus muid

apellatsioonkaebuse väiteid ei käsitlenud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kassatsioonkaebuse esitasid kostja ja kolmas isik, kes palusid tühistada ringkonnakohtu otsuse ja

jätta jõusse maakohtu otsus asja madalama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata.

Ringkonnakohus on kohaldamata jätnud esindust reguleerivad materiaalõiguse normid.

Materiaalõiguse normide kohaldamata jätmine on omakorda viinud asjakohaste menetlusnormide

kohaldamata jätmiseni ning kohaldatud normide ebaõige sisustamiseni. Kostja ja kolmas isik on

veendunud, et kohtukutse oli hagejale kätte toimetatud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille

piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. TsMS § 217 lg 5

kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud

menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse

esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.

Harju Maakohus toimetas kohtukutse hageja advokaadist esindajale kätte 10. septembril 2009.

Hageja advokaadil oli volitus vastu võtta hagejale edastatavaid menetlusdokumente ning tema volitus

oli kohtukutse vastuvõtmise ajal kehtiv. Sellisel juhul on õige lugeda hageja teadmine kohtukutsest

võrdseks hageja advokaadi teadmisega (TsMS § 217 lg 6). Kui hageja väidab, et tema kohtukutsest

ega istungi ajast ei teadnud, siis pidanuks hageja apellatsioonkaebuses tõendama kohtukutses esitatud

teabe hagejani jõudmise võimatust (hageja või tema advokaadi teovõimetus, eluohtlik tervislik

seisund vm vääramatu jõu asjaolu). Selliseid tõendeid hageja ringkonnakohtule ei esitanud.

Ringkonnakohus on valesti eeldanud, et hageja 10. septembri 2009. a kohtukutsest ei teadnud.

TsMS § 306 lg 1 järgi saab menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks, kui see on dokumendi

saajale üle antud selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab

kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse

muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele

isiklikult. TsÜS § 127 lg 1 kohaselt, kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või

avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada

andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal

viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. TsMS § 225 lg 1 kohaselt, kui esindatav võtab

volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja

kohtule teatamisega.

Hageja advokaadi volitused lõppesid pärast talle kohtukutse kättetoimetamist ja kohtukutsega

tutvumise võimaldamist. Mitte ühestki tsiviilõiguse ega tsiviilkohtumenetluse normist ega

põhimõttest ei saa tuletada järeldust, et esindaja volituste kehtivuse ajal ja volituste raames esindatava

nimel tehtud õiguspärane tehing muutub pärast volituste lõppemist automaatselt kehtetuks ning

vastav tehing tuleb teha esindatavaga uuesti. Kui menetlusosalise esindaja volitus on esindaja nimel

tehtud toimingu või tahteavalduse tegemise ajal kehtiv, siis tuleb selline toiming või tahteavaldus

lugeda tehtuks esindatava poolt ja on kehtiv ka pärast esindajale antud volituse lõppemist.

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts teatas kohtule pärast 10. septembri 2009. a

kohtukutse kättesaamist, et ta ütles hagejaga esindamiseks sõlmitud lepingu üles 11. septembril 2009.

Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 1 tuleb ülesütlemisavaldus esitada teisele poolele ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. Puudub mõistlik alus kahtluseks, et hageja advokaat teavitas kohut kliendilepingu

lõppemisest ilma hagejale ülesütlemisavaldust tegelikult esitamata. Samuti on ebamõistlik kahelda, et

hageja advokaat, esitades 11. septembril 2009 hagejale lepingu ülesütlemise avalduse, jätnuks oma

kliendile edastamata enne lepingu ülesütlemist teatavaks saanud teabe eelseisva kohtuistungi aja ja

koha kohta. Juhul kui hageja advokaadist esindaja on siiski kutse-eetika nõudeid rikkudes esitanud

kohtule hagejaga kliendilepingu lõpetamise kohta valeandmeid või pole oma klienti kliendilepingu

lõpetamisest ega toimuvast kohtuistungist informeerinud, jättes sellega hageja huvid hageja teadmata

kaitseta, siis on hagejal õigus esitada advokaadi vastu kliendilepingu ja kutse-eetika rikkumisest

tulenev nõue.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja oli teadlik maakohtu 30. septembri

2009. a istungist, mille kohta maakohus saatis poolte esindajatele kohtukutsed 10. septembril 2009 e-

posti teel. Kuna hagejal oli esindajaks vandeadvokaat, siis esmalt peatub kolleegium esinduse

olemusel ja lahendab teisena esindajale kohtukutse kättetoimetamisega seotu.

12. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus

tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei

tulene teisiti. TsMS § 217 lg 5 järgi on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta

esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt.

TsMS § 217 lg 6 järgi loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja

teadmisega. Esindamise tagajärjeks on see, et esindusõiguse raames esindaja tehtud tehingud

hakkavad kehtima esindatava suhtes selliselt, nagu oleks tehingu teinud esindatav ise. Esindamise

sisuks tsiviilkohtumenetluses on esindaja poolt protsessuaalsete toimingute tegemine esindatava

jaoks.

Praeguses vaidluses on hagejat esindanud TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline

esindaja, kelle volituse aluseks on menetlusosalise ja esindaja sõlmitud leping. Hageja esindaja

vandeadvokaat teatas 11. septembril 2009 maakohtule, et ta on samal päeval üles öelnud hagejaga

sõlmitud kliendilepingu ja ei esinda 11. septembrist 2009 enam hagejat. Lepingulise esindaja volituse

lõppemist reguleerib TsMS § 225. Viidatud paragrahvis on sätestatud volituse lõppemine juhul, kui

esindatav võtab volituse tagasi (TsMS § 225 lg 1), esindaja lõpetab volituse aluseks oleva lepingu

(TsMS § 225 lg 2) ja volituse tähtaeg lõpeb (TsMS § 225 lg 4). Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis

9. juuni 2009. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09, et TsMS §-s 225 sätestatud loetelu ei

välista volituse lõppemist ka muul alusel. Kohtumenetluses võib esindaja volitus lõppeda juhul, kui

volituse andmise aluseks olev leping lõppeb. Sellisel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et kui esindatav

on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus TsÜS § 127

lg 1 järgi kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi

võetud või selle lõppemisest teatatud. Eelviidatud lahendis leidis kolleegium, et juhul, kui

kohtumenetluses lepingulise esindaja volituse aluseks olev leping lõppeb, kehtib lepingulise esindaja

volitus kohtu suhtes seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. TsMS § 225 lg 1 kohaselt,

kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest

vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Praegusel juhul, s.o 10. septembril 2009, kui maakohus saatis

poolte esindajatele kohtukutsed, kehtis hageja lepingulise esindaja volitus, kuna kohtukutse saatmise

ajal ei olnud maakohtule teada, et hageja esindaja on hagejaga kliendilepingu üles öelnud.

Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega selles, et kui menetlusosalise esindaja volitus on

toimingu või tahteavalduse tegemise ajal kehtiv, siis tuleb selline toiming või tahteavaldus lugeda

tehtuks esindatava poolt ja on kehtiv pärast esindajale antud volituse lõppemist. Maakohus võis

hageja lepingulisele esindajale 10. septembril 2009 kohtukutset edastades eeldada, et volitus on

kehtiv.

13. Järgnevalt selgitab kolleegium, kas kohtukutse tuleb lugeda hageja esindajale kättetoimetatuks.

TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse

menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei

pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.

Toimiku materjalidest nähtub, et Harju Maakohus edastas 30. septembri 2009. a istungile kohtukutse

hageja lepingulisele esindajale Raul Taltsile e-kirjaga 10. septembril 2009 (tlk 122). TsMS § 314

reguleerib menetlusdokumendi elektroonilist kättetoimetamist. Kuivõrd kohtukutse puhul on oluline

selle kättetoimetamine (TsMS § 343 lg 1) ja kättetoimetatuks saab dokumendi lugeda siis, kui see on

dokumendi saajale üle antud selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks

ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda (TsMS § 306 lg 1), tuleb praeguses asjas välja selgitada, kas

kohtukutse saab lugeda hageja esindajale kättetoimetatuks. E-kirjast, millega kohus on poolte

esindajatele saatnud kohtukutse, nähtub, et kohus on palunud esindajatelt kohtukutse kättesaamise

kohta saata digitaalallkirjaga kinnitus. Selline nõue tuleneb TsMS § 314 lg-st 5. Toimikust ei nähtu, et

hageja lepinguline esindaja oleks sellise kinnituse saatnud.

Samas ütleb TsMS § 314 lg 5 kolmas lause järgmist: "Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud

saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellisel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja

saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti

aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti

aadressi." Maakohtul oli õigus eeldada, et hageja esindaja sai kohtukutse kätte, kuid on jätnud selle

kohta nõuetekohase kinnituse saatmata (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. oktoobri 2010. a

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p 10). Nimelt nähtub TsMS § 314 lg-st 5 ka see, et kui kohus on

varem sama kohtuasja käigus hageja esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja

hageja esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et hageja esindaja on

kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata.

Praeguses tsiviilasjas on hageja esindaja ise maakohtuga e-kirja teel suheldes kinnitanud, et ta on oma

e-posti aadressilt kohtule edastanud e-kirju ka varem ja kohtul ei peaks olema kahtlust, et tegemist on

tema e-posti aadressiga (tlk 102). Seega on maakohus õigesti kasutanud kohtuotsuse

kättetoimetamiseks hageja lepingulise esindaja kohtule teatatud e-posti aadressi. Seda seisukohta

kinnitab ka TsMS § 314 lg 2, mille järgi eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09,

p 9; 17. mai 2010. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).

14. Kolleegium leiab, et maakohus luges õigesti, et hageja oli 30. septembri 2009. a istungi

toimumisest teadlik. Seda kinnitab hageja esindaja teade maakohtule (tlk 129), kus ta märgib: "Harju

Maakohtu poolt 10. septembril 2009. a allakirjutanule edastatud kohtukutse on edastatud e-posti teel

hageja juhatuse liikmele."

15. Kuna hageja esindaja volitus oli kohtukutse kättesaamise ajal kehtiv ja hageja esindaja on

maakohtu 30. septembri 2009. a istungile kohtukutse kätte saanud, on ringkonnakohus ekslikult

leidnud, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada seetõttu, et hageja ise ei ole kohtukutset

saanud. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata

samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

16. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuses väidetuga, et kui hageja lepinguline esindaja ei ole oma

klienti kliendilepingu lõpetamisest ega 30. septembri 2009. a kohtuistungist informeerinud, jättes

sellega hageja huvid kaitseta, on hagejal õigus esitada tema vastu kliendilepingu ja kutse-eetika

rikkumisest tulenev nõue.

17. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

18. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik