3-2-1-117-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-117-10

Määruse kuupäev

Tartu, 1. detsember 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Osaühingu AATOMIK-TRANSPORT ja Kalev Koorti

kaebused kohtutäitur Marek Laanemetsa otsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-

09-25113

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu AATOMIK-TRANSPORT ja Kalev Koorti

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldajad osaühing AATOMIK-TRANSPORT (registrikood

10163944) ja Kalev Koort (isikukood xxxxxxxxxxx), ühine

esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi

Puudutatud isik kohtutäitur Marek Laanemets

Puudutatud isik UAB Transit Card International (Leedu

äriregistrikood 111768340), esindaja Kerli Kase

Asja läbivaatamise kuupäev

1. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-09-25113 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2010. a määrus

ja Harju Maakohtu 29. jaanuari 2010. a määrus.

2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada osaühingu AATOMIK-TRANSPORT ja Kalev

Koorti kaebused kohtutäitur Marek Laanemetsa 8. mai 2009. a otsuse peale täiteasjades

nr 014/2009/356 ja nr 014/2009/357. Tühistada kohtutäituri 8. mai 2009. a otsus. Kohustada

kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus täiteasjades nr 014/2009/356 ja nr 014/2009/357.

3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta kohtutäitur Marek Laanemetsa kanda.

4. Tagastada Kalev Koortile määruskaebuselt 29. juunil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni. Tagastada osaühingule AATOMIK-TRANSPORT määruskaebuselt 8. juunil 2010. a

tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. mail 2009 esitasid osaühing AATOMIK-TRANSPORT (avaldaja I) ja Kalev Koort (avaldaja II,

edaspidi koos avaldajaga I ka avaldajad) Harju Maakohtule kaebused kohtutäitur Marek Laanemetsa

(kohtutäitur) 8. mai 2009. a otsuse peale nr 014/2009/357,356, paludes tunnistada täitemenetluse

alustamise täiteasjas nr 014/2009/356 ja nr 014/2009/357 ebaseaduslikuks ning tühistada kohtutäituri

8. mai 2009. a otsus. Menetluse käigus esitasid avaldajad maakohtule taotlused tsiviilasjade liitmiseks

ühte menetlusse. 2. septembri 2009. a määrusega liitis Harju Maakohus tsiviilasjad ühte menetlusse.

2. Kaebuste kohaselt esitasid avaldajad 13. aprillil 2009 kohtutäiturile täitemenetluse alustamise

vaidlustamiseks kaebuse, milles leidsid, et UAB Transit Card International (sissenõudja) on esitanud

kohtutäiturile valeandmeid. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile vaid ühe pooltevahelist suhet

reguleerinud dokumendi, jättes esitamata muud asjakohased dokumendid. Täitedokumenti ei ole.

Kohtutäitur rahuldas kaebused 8. mai 2009. a otsusega osaliselt. Kohtutäitur leidis, et tema

menetluses on täitedokument, Vilniuse 9. notaribüroo 2. märtsil 2009 väljastatud Euroopa

täitekorralduse tõend, mille kohaselt võlgnesid avaldajad sissenõudjale solidaarselt 3 923 611 krooni

40 senti ning mille alusel täitemenetluse alustamine asjas on lubatav, tuginedes Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määrusele nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete

kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39, edaspidi Määrus). Lähtuvalt sissenõudja vastusest avaldajate

kaebusele rahuldas kohtutäitur kaebuse osaliselt, määrates sissenõutava nõude suuruseks

675 623 krooni 94 senti, millele lisandub kohtutäituri tasu. Algne ekslik sissenõude summa tekkis

sellest, et sissenõudja esindaja esitas kohtutäiturile täitmiseks poolte 14. juulil 2008 sõlmitud lepingu

alusel avaldaja I välja antud ja avaldaja II tagatud lihtkirjalikus lihtvekslis märgitud summa

250 000 eurot, jättes ekslikult juurde lisamata võlgnevuse saldo. Võlgnevuse saldo on 43 180 eurot ja

24 senti ehk 675 623 krooni 94 senti. Võlgnevus tuleneb poolte vahel 14. juulil 2008 sõlmitud kütuse

ostu-müügilepingu väidetavast täitmata jätmisest.

Kaebuste kohaselt ei vasta kohtutäituri nimetatud tõend Euroopa täitekorralduse tõendi nõuetele.

Seda ei ole Euroopa täitekorralduse tõendina kinnitatud. Sissenõudja esitatud juriidilisest

dokumendist nähtub, et päritoluriigi notar on koostanud juriidilise dokumendi, samas ei ole

päritoluriigi kohus ega erikohus kontrollinud nimetatud dokumendi vastavust Euroopa

täitekorraldusele ja pole väljastanud Euroopa täitekorralduse tõendit, mida saaks pöörata täitmisele.

Määruse artiklist 3 lähtudes ei piisa vaid dokumendi koostamisest või registreerimisest. See peab

olema ka kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, mille kohta annab välja Euroopa täitekorralduse

standardiseeritud tõendi selleks pädev kohus või erikohus. Kohtutäitur viitab oma otsuse põhjendavas

osas ka nimetatud artikli punktile, mis sätestab nõude, et võlgnik peab oma nõusolekut selgesõnaliselt

juriidilises dokumendis väljendama. Praegusel juhul ei ole avaldajad nimetatud dokumendis oma

nõusolekut nõude vaidlustamatuse kohta väljendanud. Avaldajaid ei ole kaasatud ametliku juriidilise

dokumendi menetlusse ja dokumendi sisu ei kajasta avaldajate nõusolekut. Lihtsalt notari koostatud

juriidiline dokument, mis ei ole kinnitatud Euroopa täitekorralduse tõendina, ei ole formaalsetele

nõuetele vastav täitedokument ja kohtutäituril puudus seaduslik alus alustada nimetatud dokumendi

alusel täitemenetlusi.

3. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ning leidis, et täitemenetlust on alustatud seaduses sätestatud

nõuete kohaselt, kohtutäituri tegevus on seaduslik ning kohtutäituri 8. mai 2009 otsus on

põhjendatud.

4. Kohtutäitur oma seisukohta ei esitanud.

5. Harju Maakohus jättis 29. jaanuari 2010. a määrusega avaldajate kaebused rahuldamata, tühistas

esialgse õiguskaitse korras kohaldatud täitemenetluse peatamise ning jättis menetluskulud võrdsetes

osades avaldajate kanda.

Maakohus juhindus asja lahendamisel tuvastatud asjaolust, et 31. märtsil 2009 algatas kohtutäitur

sissenõudja avalduse ja 2. märtsi 2009. a Euroopa täitekorralduse tõendi alusel kaks täitemenetlust

algselt 3 923 622 krooni 94 sendi, hiljem korrigeerituna 675 623 krooni 94 sendi sissenõudmiseks

avaldajalt I solidaarselt avaldajaga II.

Kaebustes esitatud väidete alusel tuleb lahendada eelkõige küsimus, kas olid täidetud täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 23 lg-s 1 sätestatud täitemenetluse alustamise eeldused ning kas kohtutäitur

käitus õiguspäraselt, kui jättis täiteasjades menetlused lõpetamata TMS § 48 p 7 tingimuste täitmata

jätmise tõttu.

TMS § 23 järgi teeb kohtutäitur täitemenetluses toiminguid sissenõudja avalduse ja täitedokumendi

alusel. TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad

mh välisriigi kohtu tunnustatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluvast lahendist.

Avaldajate väitel ei ole täitmisele esitatud dokument täitedokument, sest notari koostatud juriidiline

dokument ei ole kinnitatud Euroopa täitekorraldusena.

Määruse art 3 lg 1 järgi kohaldatakse Määrust vaidlustamata nõudeid käsitlevate kohtuotsuste ning

ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. Seega on Euroopa täitekorraldusena kinnitatav ka Määruse

art 4 p-s 3 nimetatud ametlik juriidiline dokument - dokument, mis on koostatud või registreeritud

ametliku juriidilise dokumendina ning mille õigsus lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ja mille on

kehtestanud päritoluriigi avaliku võimu kandja või muu vastav võim. Ametlik juriidiline dokument

hõlmab liikmesriikide, mh Leedu notariaalakte ning kooskõlas Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (Ametlik Teataja nr 36-1340, 6. aprill 2002; Ametlik Teataja nr 42, 24. aprill 2002) art 4

lg-ga 2 on notarid Määruse artiklis 25 nimetatud asutused, st asutused, kes on määratud väljastama

Euroopa täitekorralduse tõendit.

Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku art 4 lg 2 järgi väljastab võlausaldaja taotlusel sama

artikli lõikes 1 osutatud Euroopa täitekorralduse notar, kes koostas ametliku dokumendi. Notar

väljastab Euroopa täitekorralduse hiljemalt viie päeva jooksul pärast Euroopa täitekorralduse

väljastamistaotluse kättesaamist. Määruse art 25 kohaselt kuulub art 4 lg-s 2 määratletud tähenduses

nõuet käsitlev ametlik juriidiline dokument, mis on täitmisele pööratav ühes liikmesriigis,

päritoluliikmesriigi nimetatud asutuse poolt kinnitamisele Euroopa täitekorraldusena, kasutades lisas

nr III esitatud vormi.

Seega tuleb täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest lähtudes kontrollida, kas

kohtutäiturile täitmiseks esitatud täitedokument on formaalselt Euroopa täitekorralduse tõend.

Kohtutäituril ei ole õigust hakata menetluses tuvastama materiaalõiguslikke asjaolusid ning

täitedokumendi väljaandmise aluseks oleva dokumendi või selle saamisele eelnenud menetluse

õiguspärasuse hindamine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Täiteasjades nr 014/2009/356 ja

nr 014/2009/357 on sissenõudja esitanud täitmisele Leedu Vabariigi notari Ona Adomaviciene

2. märtsil 2009 välja antud Euroopa täitekorralduse tõendi, mis vastab Määruse lisas III toodud

tüüpvormile. 2. märtsil 2009 välja antud Euroopa täitekorralduse tõendi p-s 6 on väljaandja

kinnitanud, et ametlik juriidiline dokument on päritoluriigis täitmisele pööratav. Määruse art 25 lg 2

järgi kuulub ametlik juriidiline dokument, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusena

päritoluliikmesriigis, täitmisele pööramisele teistes liikmesriikides ilma vajaduseta tõendada

täitmisele pööratavust või ühegi võimaluseta vastustada täitmisele pööratavust. Seega on

täitedokumendi välja andnud pädev asutus, see pärineb õiguskindlast allikast ning vastab Määruse

lisas III toodud tüüpvormile, mistõttu on täitmisele esitatud dokument tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 2 lg 1 p 5 tähenduses täitedokumendiks.

Eeltoodu alusel leidis maakohus, et praegusel juhul ei ole kohtutäitur eksinud täitemenetluse

alustamiseks vajalike formaalsete eelduste kindlakstegemisel, mistõttu on vaidlusalustes täiteasjades

täitemenetlust alustatud seaduslikult ja puudub alus täitemenetlus lõpetada selle põhjendamatu

alustamise tõttu (TMS § 48 p 7).

Kuigi Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmist ei ole võimalik edasi kaevata (Määruse art 10

lg 4), võib võlgnik pöörduda päritoluliikmesriigi pädevasse asutusse ja nõuda Euroopa

täitekorralduse tõendi tagasivõtmist (Määruse art 10 lg 1 p b), kui Euroopa täitekorraldus on selgelt

valesti antud.

Õige ei ole avaldajate väide, justkui oleks kohtutäitur ise otsustanud täitemenetluses sissenõutava

summa suuruse üle, kui vähendas algselt sundtäitmisele esitatud nõude suurust. Avaldajate esitatud

kohtutäituri otsuse väljavõttest nähtub, et kohtutäitur on nõuet vähendanud tulenevalt sissenõudja

avaldusest, mis on kooskõlas mh TMS §-s 23 sisalduva põhimõttega, mille kohaselt peab kohtutäitur

täitemenetluse korraldamisel osal juhtudel juhinduma sissenõudja tahteavaldustest. Seega ei ole

kohtutäitur asunud materiaalõiguslikke asjaolusid hindama, vaid on vähendanud sundtäitmisele

esitatud nõude suurust sissenõudja avalduse alusel. See otsus asetab võlgnikud iseenesest

soodsamasse olukorda. Kui pooltel on materiaalõiguslik vaidlus täitmisele esitatud nõude üle, tuleb

see lahendada hagimenetluses.

6. Avaldajad vaidlustasid maakohtu määruse täies ulatuses ja palusid saata asi tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks või teha uus määrus, millega tunnistada täitemenetluste alustamine

ebaseaduslikuks ning tühistada kohtutäituri 8. mai 2009. a otsus. Samuti palusid avaldajad jätta

esialgse õiguskaitse korras täitemenetluste peatamise jõusse kuni kohtulahendi jõustumiseni

menetletavas tsiviilasjas. Avaldajad on jätkuvalt seisukohal, et täitemenetluse alustamiseks puudus

täitedokument - Euroopa täitekorralduse tõend, mis on täitedokumendiks TMS § 2 mõistes.

Maakohus rikkus TsMS § 404 lg-t 2. Maakohus jättis puudutatud isiku seisukohad avaldajatele

edastamata. Avaldajad said puudutatud isiku seisukohtadega tutvuda alles pärast seda, kui olid kätte

saanud 29. jaanuari 2010. a kohtumääruse. Maakohus ei teavitanud avaldajaid, et asi toimub

kirjalikus menetluses.

Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kohtutäitur leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub kohtul seaduslik

alus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. mai 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Ringkonnakohus ei korranud

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus ei nõustunud avaldajate väitega, nagu oleks maakohus rikkunud asja lahendamisel

oluliselt menetlusnorme. Tulenevalt TsMS § 477 lg-s 2 sätestatust võis kohus hagita asja läbi vaadata

ja lahendada kohtuistungit pidamata. Määruskaebuse viide TsMS § 404 lg 2 rikkumisele ei ole

asjakohane, kuna praegusel juhul ei lahendanud maakohus varaliselt hinnatava hagi asja hinnaga

vähem kui 50 000 krooni TsMS § 404 lg 1 tähenduses. Maakohus edastas sissenõudja seisukohad

avaldajatele ja nad on kinnitanud selle kättesaamist 4. veebruaril 2010. Määruskaebusest ei nähtu,

millised seisukohad jäid avaldajatel kohtule teatavaks tegemata lisaks kohtutäituri 8. mai 2009. a

otsuse peale esitatud kaebustes märgituile. Samuti ei ole määruskaebuses märgitud, milliseid

dokumente oleks avaldajad soovinud kohtule veel esitada. Määruskaebuses kordavad avaldajad

varem maakohtule avaldatud seisukohti ning täiendavaid tõendeid ei ole sellele lisatud. Ka

ringkonnakohtule esitatud täiendavates seisukohtades kordavad avaldajad varem öeldut.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et Leedu Vabariigi notar Ona Adomaviciene

2. märtsil 2009 välja antud Euroopa täitekorralduse dokumendi on välja andnud pädev isik ning see

vastab Määruse lisas III toodud tüüpvormile, mistõttu on täitmisele esitatud dokument TMS § 2 lg 1

p 5 tähenduses täitedokumendiks. Kohtutäituri tegevus on olnud seaduslik, st ta algatas

täitemenetlused seaduslikult ja ei ole alust neid lõpetada. Kohtutäituri otsuse tühistamiseks ei ole

alus.

Maakohus tühistas esialgse õiguskaitse TsMS § 386 lg 4 alusel õigesti, sest kohus jättis kaebuse

kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Samal põhjusel jättis maakohus menetluskulud õigesti

TsMS § 172 lg 1 alusel avaldajate kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Avaldajad paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada ja teha asjas

uue määruse, millega tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäitur Marek Laanemetsa algatatud

täitemenetlused täiteasjades nr 014/2009/356 ja nr 014/2009/357. Menetluskulud paluvad avaldajad

jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuses taotletakse ka kohtutäituri 8. mai 2009. a otsuse tühistamist.

Määruskaebuse järgi on sissenõudja kohtutäiturile esitanud pooleldi täidetud Euroopa täitekorralduse

tõendi vormi. Määruse art 3 sätestab Euroopa täitekorraldusena kinnitatavad täitedokumendid,

milleks on ametlik juriidiline dokument art 4.3 mõistes, mille kohta on Määruse lisas III toodud

vormil notar täitnud punkti 3. Täitmata on vormi punktid 1 ja 2, milles peab olema märgitud

päritoluliikmesriik ja tõendi välja andnud kohus/ametiasutus ning seega on ametlik dokument

kinnitamata Euroopa täitekorralduse tõendina. Sellel puudub jõustamiskanne Leedu Vabariigi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 648 kohaselt. Punktide 1 ja 2 täitmine vormil on kohustuslik,

vastasel juhul pole tõendit välja antud.

Lisaks ei vasta Leedu notari koostatud ametlik juriidiline dokument Määruse art 3 p 1 d nõuetele,

kuivõrd nimetatud sätte kohaselt kohaldatakse Määrust vaidlustamata nõudeid käsitlevate ametlike

juriidiliste dokumentide suhtes ja nõue on vaidlustamata juhul, kui ametlikus juriidilises dokumendis

on võlgnik oma nõusolekut selgesõnaliselt väljendanud. Põhinõudeks on võlgniku kaasamine

Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmise menetlusse. Tal peab olema võimalus nõue vaidlustada

või sellega nõustuda. Tagaselja ei ole lubatud Euroopa täitekorralduse tõendit väljastada.

Kuivõrd notar ei ole enda koostatud ja registreeritud ametlikku juriidilist dokumenti jõustanud

Euroopa täitekorralduse tõendina, ei ole Eesti täitemenetlustes see dokument täitedokument TMS § 2

mõistes. Asjakohatu on puudutatud isiku ja kohtu seisukoht, et Euroopa täitekorralduse tõendit saab

Määruse kohaselt vaidlustada päritoluriigis. Kuivõrd puudub Euroopa täitekorralduse tõend, ei saa

olematut tõendit ka vaidlustada selle päritoluriigis. Kohtutäitur on algatanud täitemenetlused

täitedokumendi puudumisel ebaseaduslikult.

Maakohus jättis puudutatud isiku seisukohad avaldajatele edastamata. Avaldajad said puudutatud

isiku seisukohtadega tutvuda alles pärast seda, kui olid kätte saanud 29. jaanuari 2010. a

kohtumääruse. Maakohus ei teavitanud avaldajaid, et asi toimub kirjalikus menetluses.

9. Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad oma vastustes jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Lisaks ringkonnakohtu määrusele

tuleb TsMS § 691 p 5 alusel tühistada ka maakohtu määrus. Võimalik on teha uus määrus, millega

rahuldada avaldajate kaebused ja tühistada kohtutäituri 8. mai 2009. a otsus. Kohtutäiturit tuleb

kohustada lõpetama täitemenetlus täiteasjades nr 014/2009/356 ja nr 014/2009/357.

11. Kolleegium vastab kõigepealt määruskaebuse väidetele Euroopa täitekorralduse tõendi tüüpvormi

(Määruse lisa III) punktide 1 ja 2 täitmata jätmise kohta. Nendele, ja ka teistele määruskaebuse

väidetele vastamiseks on vajalik analüüsida Määruse eesmärke.

Määruse eesmärk ja sisu avatakse eelkõige preambulis ja art-s 1. Art 1 kohaselt on Määruse

eesmärgiks luua Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuetele, et võimaldada miinimumstandardeid

kehtestades kohtuotsuste ning ametlike juriidiliste dokumentide (vt mõiste kohta määruse p 15 ja 16)

vaba ringlust kõikides liikmesriikides ilma mis tahes vahemenetlusteta, mida oleks liikmesriigis vaja

kehtestada enne kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist. Preambuli p 18 kohaselt õigustab

vastastikune usaldus õigusemõistmisse liikmesriikides seda, et ainult ühe liikmesriigi kohus hindab,

kas Euroopa täitekorralduse tõend vastab kinnitamistingimustele, mis võimaldab kohtuotsust

täitmisele pöörata kõikides liikmesriikides ilma menetluse miinimumstandardite nõuetekohase

rakendamise kohtuliku läbivaatuseta liikmesriigis, kus kohtuotsus täitmisele pööratakse.

Kokkuvõtvalt on Määruse eesmärgiks seega luua vastastikusel usaldusel baseeruv süsteem, mis

võimaldab lihtsustatud korras tunnustada ja täita ühe liikmesriigi kohtuotsuseid ja ametlikke juriidilisi

dokumente teises liikmesriigis. Seejuures on kohustatud isiku vaidlustamisvõimalused Euroopa

täitekorralduse tõendi väljaandmise vastu piiratud (vt allpool, määruse p 13). Kolleegiumi arvates

tähendab vastastikusel usaldusel baseeruva süsteemi loomine mh ka seda, et Euroopa täitekorralduse

tõendi väljaandja peab täpselt ja hoolikalt järgima täitekorralduse tõendi väljaandmise reegleid, tehes

seda ka ametliku juriidilise dokumendi korral Määruse lisas III kinnitatud tüüpvormi täitmisel.

12. Määruskaebuses heidetakse mh ette, et Määruse lisa III tüüpvormil ei ole täidetud punktid 1 ja 2.

Kolleegium märgib, et lisas III sätestatud tüüpvorm kehtib ametliku juriidilise dokumendi kohta

täitekorralduse tõendi vormistamiseks. Lisa III tüüpvormi p 1 kohaselt tuleb päritoluliikmesriikide

loetelus tähistada Euroopa täidekorraldusena kinnitatud dokumendi päritoluriik sellekohase märke

tegemisega õiges ruudukeses. Asja materjalide kohaselt (I kd, tl 13; II kd tl 141) on leedukeelses

dokumendi versioonis sellekohane märge tehtud. Eestikeelses tõlkes märget ei ole. Siiski on

kolleegiumi arvates piisav see, kui originaalvormis on sõna "Lietuva" märgistatud, see võimaldab

mõista, et dokument pärineb Leedust.

Kohtutäiturile esitatud dokumendi p 2 on täitmata nii leedukeelses algversioonis kui ka järelikult

tõlkimata eestikeelses tõlkes. Kohtud ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud, mis on kolleegiumi

arvates kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Avaldajad on määruskaebuses juhtinud ringkonnakohtu

tähelepanu p 2 täitmata jätmisele.

Määruse Lisa III järgi tuleb p-s 2 märkida andmed (nimetus, aadress, telefon/faks/e-post) kohtu või

pädeva asutuse kohta, kes on Euroopa täitekorralduse tõendi välja andnud. Lisa III järgi tuleb p-s 3

märkida samad andmed kohtu või pädeva asutuse kohta, kes on koostanud või registreerinud

ametliku juriidilise dokumendi, mille kohta tõend välja antakse. Samas täidetakse p 3 ainult sellisel

juhul, mil täitekorralduse tõendi väljaandja ning ametliku juriidilise dokumendi koostaja või

registreerija on erinevad. Praegusel juhul on kohtutäiturile esitatud dokumendi korral täidetud ainult

p 3. Seega tuleneb p 3 täitmisest ja p 2 täitmata jätmisest, et Euroopa täitekorralduse tõendi

väljaandja on erinev p-s 2 märgitud isikust. Kuna aga p 2 on jäetud täitmata, ei ole võimalik üheselt

selgeks teha, kes on Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandja. Kolleegiumi arvates ei võimalda

täitekorralduse väljaandjat üheselt kindlaks määrata ka tüüpvormi p 6 järele lisatud allkiri ja pitserid

Vilniuse notaribüroo notar Ona Adomaviciene nimega (II kd, tl 143), st see ei asenda p 2 täitmata

jätmist. Sama notaribüroo (koos e-posti aadressiga, milles sisaldub Ona Adomaviciene nimi) on

märgitud p-s 3 ametliku juriidilise dokumendi koostajaks/registreerijaks, mitte aga p-s 2 tõendi

väljaandjaks. Samas on täitekorralduse tõendi väljaandja kindlakstegemine oluline, mh selle tõttu, et

kohustatud isik saab võimalikud õiguskaitsevahendid esitada tõendi väljaandja päritoluriigis (art 10,

vt allpool määruse p 14).

Kokkuvõttes leiab kolleegium, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks kasutatava

tüüpvormi p 2 täitmata jätmine tähendab tõendi väljastamata jätmist. Määruse eesmärk ei ole

võimaldada poolikult täidetud täitekorralduse tõendi täitmisele esitamist teises liikmesriigis.

Vastastikusel usaldusel baseeruv süsteem riigipiiriüleseks täitedokumentide täitmiseks ning sh

piiratud vaidlustamisvõimalused Määruse art 10 järgi saavad kehtida vaid siis, kui mh on täidetud

formaalsed nõuded, mis võimaldavad üheselt tuvastada täitekorralduse tõendi väljaandja. Kuna

Euroopa täitekorralduse tõendit ei ole välja antud, ei ole ka täitedokumenti TMS § 2 lg 1 p 5

tähenduses.

Kolleegium märgib, et Riigikohus on 2. juuni 2008. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08

selgitanud, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus puudutab eelkõige kohtutäituri tegevust

täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms)

tegemisel. Samuti on viidatud lahendis asutud seisukohale, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale

saab esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks

täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude

üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument (nagu ka praegusel

juhul, mil Euroopa täitekorralduse tõend ei vastanud avaldajate arvates formaalsetele nõuetele).

Täitedokumendi puudumise tõttu tuleb kohtute määrused tühistada ning avaldajate kaebused

kohtutäituri 8. mai 2009. a otsuse peale rahuldada. Kohtutäituri 8. mai 2009. a otsus tuleb tühistada.

Kohtutäituril tuleb TMS § 48 lg 1 p 7 järgi lõpetada täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu

täitedokumendita alustatud täitemenetlused. Kolleegium märgib, et kuigi avaldajad on Riigikohtule

esitatud määruskaebuse nn resolutiivosas palunud tunnistada alustatud täitemenetlused

ebaseaduslikuks, on kaebusest nähtuvalt avaldajate eesmärk siiski saavutada alustatud täitemenetluste

lõpetamine, mida on praegusel juhul võimalik teha TMS § 48 lg 1 p 7 alusel.

13. Kolleegium käsitleb õiguse ühetaolise kohaldamise huvides ka määruskaebuse väidet selle kohta,

et tegemist ei ole vaidlustamata nõudega, mille kohta saaks Määruse kohaselt välja anda Euroopa

täitekorralduse tõendi.

Kõigepealt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et TsMS § 6191 lg 6 sätestab, et Euroopa

täitekorralduse Eestis täitemenetluses täitmisele ja võlgniku õiguskaitsevahenditele kohaldatakse

Eestis täitemenetluse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd Määruses ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb

kõigepealt analüüsida, millised on võlgniku õiguskaitsevahendid Määruse kohaselt. Määruse art 10

kohaselt on Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmise vastu võimalik esitada ainult kahte liiki

avaldusi. Art 10 lg 1 p a kohaselt võib võlgniku avalduse alusel täitekorralduse tõendit korrigeerida,

kui tõendi ja kohtuotsuse vahel on sisulise vea tõttu lahknevused. Art 10 lg 1 p b alusel võib tõendi

tagasi võtta, kui see on Määruses reguleeritud nõudeid arvestamata jättes selgelt valesti välja antud.

Art 10 lg 4 kohaselt ei või Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmist ühegi õiguskaitsevahendiga

vaidlustada. Määruse art 25 lg 3 kohaselt kehtib art 10 ka ametlike juriidiliste dokumentide kohta.

14. Praegusel juhul on määruskaebuses esitatud mh väide, et tegemist ei ole vaidlustamata nõudega.

Selline vastuväide on võimalik esitada Määruse art 10 lg 1 p b alusel. Art 10 näeb ette ka sellise

vastuväite menetlemiseks pädeva asutuse ja menetlusele kohaldatava õiguse. Art 10 lg-te 1 ja 2

kohaselt tuleb vastuväide esitada täitekorralduse tõendi väljaandnud päritoluriigi kohtule ja see

lahendatakse päritoluriigi õiguse alusel. Kui praegusel juhul oleksid olnud täidetud täitekorralduse

tõendi vormi täitmise formaalsed tingimused, oleksid avaldajad pidanud esitama oma vastuväite

vaidlustamata nõude puudumise kohta Leedu pädevale asutusele ja see oleks tulnud lahendada Leedu

õiguse järgi. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale oleks tulnud jätta läbi vaatamata. Kolleegium märgib

täiendavalt, et Määruse art 30 järgi peavad liikmesriigid teatavaks tegema oma riigisisese

menetluskorra art 10 lg 2 tähenduses ning selline menetluskord on avaldatud mh Euroopa

Justiitsatlase kodulehel (http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/index_et.htm).

15. Järgmisena kujundab kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides seisukoha p-s 13

nimetatud määruskaebuse väite kohta. Selleks on vajalik analüüsida Määruse sätteid, mis puudutavad

vaidlustamata nõude mõistet ning ametliku juriidilise dokumendi mõistet.

Määruse art 3 lg 1 p d kohaselt kohaldatakse Määrust vaidlustamata nõudeid käsitlevate

kohtulahendite ja ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. Nõue on vaidlustamata, kui võlgnik on

oma nõusolekut nõudega selgesõnaliselt ametlikus juriidilises dokumendis väljendanud. Art 4 lg 3

kohaselt on ametlik juriidiline dokument selline dokument, mis on koostatud või registreeritud

ametliku juriidilise dokumendina ning mille õigsus lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ning mille on

koostanud päritoluriigi ametiasutus või muu päritoluriigis sellist õigust omav organ.

Seega on ametliku juriidilise dokumendi alusel Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks vajalik

vähemalt kahe eelduse täitmine. Esmalt peab olemas olema pädeva asutuse koostatud ametlik

juriidiline dokument ja teiseks peab võlgnik olema selles ametlikus juriidilises dokumendis

väljendanud oma nõusolekut nõudega.

16. Kolleegium märgib jätkuvalt õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et esmalt oleks vaja

kontrollida, kes on Määruse art 4 lg 3 kohaselt liikmesriikides pädevad koostama ametlikke juriidilisi

dokumente. Kolleegiumile kättesaadavate materjalide põhjal on ametlikke juriidilisi dokumente

pädevad koostama mh notarid. Ametlik juriidiline dokument Määruse tähenduses hõlmab mh

notariaalakte, sh Leedus koostatud notariaalakte. Sellisest dokumendist peab aga Määruse art 3 lg 1 p

d kohaselt nähtuma võlgniku selgesõnaline nõusolek nõudega. Üheks näiteks ametliku juriidilise

dokumendi kohta on notari tõestatud hüpoteegi seadmise leping. Kolleegium märgib, et Määruse

lisa III p-de 2 ja 3 kohaselt ei ole välistatud, et ametliku juriidilise dokumendi koostaja ja Euroopa

täitekorralduse tõendi väljaandja on üks ja sama isik.

Euroopa täitekorralduse tõendilt ei pea nähtuma võlgniku nõusolek nõudega. Euroopa täitekorralduse

tõendi väljaandmise menetlusse ei pea võlgnik olema kaasatud. Küll peab võlgniku nõusolek nõudega

nähtuma ametlikust juriidilisest dokumendist, mille kohta antakse välja täitekorralduse tõend.

Notariaalselt tõestatud lepingu korral on nõusolekuks Määruse tähenduses piisav võlgniku allumine

kohesele sundtäitmisele, mis võib olla toimunud nii enne nõude sissenõutavust (Eesti õiguses

nt TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe) kui ka pärast sissenõutavust

(nt TMS § 2 lg 1 p-s 18 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe).

Määruse art 10 lg 1 p b alusel esitatud avaldust kontrollides tuleks seetõttu tuvastada ka Euroopa

täitekorralduse aluseks oleva sellise ametliku juriidilise dokumendi olemasolu, millest nähtuks

võlgniku nõusolek. Piisav ei ole lihtkirjalik dokument (nt lihtkirjalik müügileping, lihtkirjalik

lihtveksel), selline dokument ei vasta ametliku juriidilise dokumendi nõuetele Määruse tähenduses,

sest neid ei ole koostanud/tõestanud notar või muu pädev asutus. Kolleegium viitab siinkohal, et

Euroopa Kohtu praktika järgi (vt Euroopa Kohtu 17. juuni 1999. a otsus kohtuasjas C-260-97:

Unibank A/S v. Flemming G. Christensen) ei ole võlgniku allkirjaga võlatunnistus, mida ei ole

ametiasutus või muu pädev asutus kinnitanud, ametlik juriidiline dokument 27. septembri 1968. a

Brüsseli konventsiooni (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) art

50 tähenduses. Kuigi nimetatud lahend ei ole tehtud Määruse kohta, on võimalik sellele siiski

tugineda. Nimelt võimaldas Brüsseli konventsioon täita ühes liikmesriigis koostatud ametlikku

juriidilist dokumenti kindlatel tingimustel teises liikmesriigis. Sama võimaldab Brüsseli

konventsioonile järgnenud EL Nõukogu määrus 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise

kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus). Lähtuvalt Brüssel I määruse art-st 68 saab

Brüssel I määruse tõlgendamisel arvestada ka nende Euroopa Kohtu lahenditega, mis on tehtud

nimetatud määrusele eelnenud Brüsseli konventsiooni kohta. Määruse art 4 lg-s 3 esitatud ametliku

juriidilise dokumendi definitsioon (mida ei ole ei Brüsseli konventsioonis ega Brüssel I määruses)

lähtub põhimõtteliselt eespool nimetatud Euroopa Kohtu lahendiga seatud kriteeriumitest.

17. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel

kohtutäituri kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse

jõustumisest.

18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel avaldajatele tagastada. Avaldajal I tuleb TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule

teatada, kellele ja millisele kontole tuleb kautsjon tagastada.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve