3-3-1-77-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-77-10

Määruse kuupäev

25. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 14. augusti 2009. a

käskkirja nr 1-4/1189 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2010. a määrus haldusasjas nr 3-

10-1082

Menetluse alus Riigikohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Nikolai Lilitškini määruskaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Halduskohtu 19. mai 2010. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni

2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-1082 osas, millega kohtud tagastasid N. Lilitškini kaebuse

Tartu Vangla toimingute peale. Saata kaebus selles osas Tartu Halduskohtule asja kohtuliku

läbivaatamise ettevalmistamiseks.

Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 19. mai 2010. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu

29. juuni 2010. a määrus haldusasjas nr 3-10-1082 muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26. aprillil 2010 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus, milles kaebaja palus

tühistada Tartu Vangla 14. augusti 2009. a käskkiri nr 1-4/1189, millega kohaldati tema suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebuse kohaselt on julgeolekuabinõusid kohaldatud

õigusvastaselt. Kaebuses väidetakse, et vanglaametnikud paigaldasid kaebajale käerauad

kuupäevadel, mis jäävad ajavahemikku 2009. aasta septembri lõpust 2010. aasta aprillini, valu ja

vigastusi tekitavalt - käerauad pandi kinni nii kõvasti, et need takistasid vereringet ning vajutasid

kinni kõõlused ja närvikiud. Kaebuse kohaselt on kaebaja nõudnud käte trauma fikseerimist arsti

poolt. Kaebaja leiab, viidates tema kohta vanglas peetavale tervisekaardile, et vangla need toimingud

on tal põhjustanud jäsemete funktsioneerimise häire ning tervisekahjustusi. Kaebaja väitel on kolm

vangla arsti diagnoosinud tal käte ühesuguse trauma, kuid sellest hoolimata pannakse tema haigeid

käsi endiselt raudu. Kaebuse kohaselt on kaebaja talle teadmata põhjusel ööpäevaringse videovalve

all. Kaebaja palus kuriteo tunnuste ilmnemisel algatada kriminaalmenetlus ning karistada asja

arutamise käigus tuvastatud süüdlasi.

2. Tartu Halduskohus tagastas 19. mai 2010. aasta määrusega haldusasjas nr 3-10-1082

N. Lilitškini kaebuse. Määruse kohaselt on kaebaja Tartu Vangla käskkirja nr 1-4/1189

vaidlustamiseks esitanud 22. aprillil 2010 vaide, mille vangla tagastas 12. mail 2010 otsusega

nr E5 141 tähtaja ennistamata ja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Vangistusseaduse (VangS) § 11

lg 81 kohaselt ei ole kinnipeetaval sellisel juhul õigust pöörduda sama vaidemenetluse eseme osas

halduskohtu poole. Kuna kaebaja ei ole pidanud kinni kohustuslikust asja kohtuvälise lahendamise

korrast, tagastas halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1

alusel. Kaebuse taotluse vanglaametnike vastutuselevõtmiseks ja kriminaalkorras karistamiseks

tagastas halduskohus HKMS § 11 lg 4 alusel põhjendusega, et nimetatud taotluse lahendamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse.

3. N. Lilitškin esitas määruskaebuse.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. juuni 2010. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt tagastas halduskohus

tühistamiskaebuse õigesti HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Kaebuse vanglaametnike suhtes

kriminaalmenetluse alustamiseks ja nende karistamiseks tagastas halduskohus õigesti HKMS § 11

lg 4 alusel. Kaebuses kirjeldatust ja kaebuses esitatud taotlustest ei ole võimalik välja lugeda, et

kaebaja on soovinud esitada 14. augusti 2009. a käskkirja tühistamise taotlusega mitteseotult vangla

toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotlust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. N. Lilitškin esitas määruskaebuse Riigikohtule. Kaebaja leiab, et ta on läbinud kohustusliku

kohtueelse menetluse. Kaebuse kohaselt ei tõlgi vangla kaebajale eestikeelseid dokumente. Kaebaja

viibib üksikkambris ning tal puudub võimalus saada dokumentidest talle vajalikku venekeelset tõlget.

Dokumentide tõlkimata jätmise tõttu ei saanud kaebaja aru, millised puudused tema vaides esinesid

ning mis ajaks need tuli kõrvaldada. Määruskaebuse kohaselt ei ole haldus- ega ringkonnakohus

halduskohtule esitatud kaebuses kirjeldatud vanglavõimu omavoli osas kaebuse õigsust kontrollinud

ega uurinud kaebaja viidatud tõendeid vangla meditsiinikaardil.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. N. Lilitškin taotleb halduskohtule esitatud kaebuses Tartu Vangla 14. augusti 2009. a käskkirja

nr 1-4/1189 (edaspidi "käskkiri nr 1-4/1189") tühistamist.

Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul

õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud

vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile, kes on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

N. Lilitškin esitas käskkirja nr 1-4/1189 peale vaide 22. aprillil 2010. Tartu Vangla selgituste kohaselt

andis vangla N. Lilitškinile tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks (vaide taotluse selgelt

väljendamiseks ning tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks). 12. mai 2010. a otsusega nr E5 141

tagastas Tartu Vangla N. Lilitškini vaide puuduste tähajaks kõrvaldamata jätmise ja vaide esitamise

tähtaja möödalaskmise tõttu.

7. Vangistusseaduse § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaide esitaja ei ole

määratud tähtajaks vaides puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja

vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas

halduskohtu poole. Vaide tagastamise korral on isikul aga võimalik vajadusel halduskohtus

vaidlustada vaide tagastamise otsus.

N. Lilitškin ei ole halduskohtule esitatud kaebuses ega ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses

vaide tagastamist vaidlustanud. Kaebus on halduskohtule esitatud enne vaide tagastamise otsuse

tegemist. Seega on N. Lilitškin taotlenud käskkirja nr 1-4/1189 tühistamist, eirates VangS § 11 lg 81

sätestatud piirangut.

8. Kolleegium leiab, et kohtud on N. Lilitškini taotluse käskkirja nr 1-4/1189 tühistamiseks õigesti

HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastanud. Kuna kaebaja halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud

kaebustes vaide tagastamise õiguspärasust ei vaidlustanud, ei olnud kohtutel põhjust kahelda

vaidemenetluse õiguspärasuses. Väited vaidementluses toimunud võimalike rikkumiste kohta esitas

N. Lilitškin hilinenult - alles määruskaebuses Riigikohtule. HKMS § 64 lg 1 kohaselt kontrollib

Riigikohus, kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid

ja õigesti kohaldanud seadust. Kuna tühistamistaotluse tagastamine toimus õiguspäraselt, jätab

kolleegium määruskaebuse selles osas rahuldamata.

9. Halduskohtule esitatud kaebuses on N. Lilitškin toonud välja rea olukordi, kus vanglaametnikud on

tema väitel paigaldanud talle käeraudu valu ja vigastusi tekitaval viisil. Kaebaja viitab oma väidete

kinnitamiseks oma tervisekaardile.

Kolleegium leiab, et nimetatud väited ei puuduta käskkirja nr 1-4/1189 õiguspärasust, vaid seonduvad

Tartu Vangla toimingute - käeraudade kasutamine ohjeldusmeetmena - võimaliku õigusvastase

teostamisega.

10. Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustab N. Lilitškin ka enda ööpäevaringse videovalve all

hoidmise. Videojärelevalve all hoidmise vaidlustamine väljub samuti käskkirja nr 1-4/1189

tühistamise taotluse raamidest ning kujutab seega väidet vaidlustatud käskkirjast eraldiseisva

toimingu õigusvastasuse kohta.

11. Kolleegium on seisukohal, et N. Lilitškini kaebuses väljendub kaebaja tahe taotleda Tartu Vangla

poolt käeraudade kasutamise ning videojärelevalve all hoidmise kui toimingute õigusvastasuse

tuvastamist. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on korduvalt rõhutatud halduskohtumenetluses

kehtivast uurimispõhimõttest tulenevat kohtu kohustust selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja

tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning

juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt

Riigikohtu erikogu 26. märtsi 2004. a määrus asjas nr 3-3-4-1-04, p 14 ja seal viidatud lahendid,

Riigikohtu halduskolleegiumi 5. veebruari 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-3-04, p 12).

Viidatud põhimõtetest tulenevalt oleks halduskohus pidanud juhtima N. Lilitškini tähelepanu

toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamise võimalusele. Kolleegium märgib, et

halduskohtule toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamisel ei ole ette nähtud

kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12. novembri 2009. a määrus

asjas nr 3-3-1-70-09, p 11).

12. Eeltoodust tulenevalt on kohtud N. Lilitškini kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustab vangla

toiminguid, menetlusnorme rikkudes tähelepanuta jätnud. Määruskaebus tuleb selles osas rahuldada

ning asi saata kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks Tartu Halduskohtule.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann