3-1-1-98-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-98-10

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 22. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi E.P. süüdistuses KarS § 113 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2010. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-09-7955

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.P. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

10. november 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2010. a määrus ja saata E.P. kaitsja vandeadvokaat

Anti Aasmaa apellatsioon Viru Maakohtu 7. mai 2010. a otsuse peale uueks arutamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks välja 600 (kuussada) krooni,

sealhulgas

käibemaks

(sada)

krooni

vandeadvokaat

Anti

Aasmaa

poolt

E.P-le

määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus tunnistas 7. mai 2010. a otsusega E.P. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi Ü.H.

tapmise toimepanemises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.P. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes taotles kaitsealuse

süüditunnistamist KarS § 113 asemel KarS § 117 ja § 118 järgi. Kaitsja hinnangul puudus E.P-l Ü.H. tapmise

tahtlus. Ka märkis kaitsja, et asjas teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi arvamusele

tuginemine ei olnud põhjendatud. E.P. oli teo toimepanemise hetkel šokis e raskes isiklikus olukorras ja seda

asjaolu oleks pidanud juhinduvalt KarS § 57 lg 1 p-st 4 võtma arvesse karistuse mõistmisel. Eelnevast

tulenevalt peab E.P-le mõistma kergema karistuse.

3. Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2010. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 326 lg 2 teise lause alusel kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohtu otsus piisavalt põhjendatud ja selge ning kooskõlas kriminaalmenetlusõigusega.

Maakohus on põhjalikult selgitanud, mille alusel saab lugeda tõendatuks, et süüdistataval oli ohvri tapmise

suhtes tahtlus. Kaitsja väited E.P. hingeliste üleelamiste kohta ei tugine ühelegi tõendile ja seetõttu on

maakohus õigesti lähtunud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tulemustest ja leidnud, et

süüdistatava erandlikust seisukorrast teo toimepanemise hetkel kõneleda ei saa. Karistuse mõistmisel on

kohus tuginenud õigesti E.P. süü suurusele ja võtnud muu hulgas arvesse ka süüdistatava isikut.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. E.P. kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa esitas Tartu Ringkonnakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb

selle tühistamist. Kassaator märgib, et tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2010. a

määrusest nr 3-1-1-120-09 peab ringkonnakohus juhul, mil apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud,

apellatsiooni läbi vaatamata jätmist eriti põhjalikult kaaluma. Ringkonnakohtu lahend peab reeglina

kujunema apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja kaebuse võib jätta läbi vaatamata eeskätt juhul, kui

maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega. Käesoleval juhul

taotles kaitsja tõenditele uue hinnangu andmist ja karistuse kergendamist. Ringkonnakohtu määrusest

nähtuvalt on kohus tõendeid sisuliselt ka hinnanud, ent teinud seda menetluskorda rikkudes kirjalikus

menetluses. Esimese astme kuriteos maakohtu poolt pikaajalise vangistusega karistatud isiku kaebuse

lahendamine saab olla piisavalt põhjalik üksnes juhul, kui seda tehakse kohtuistungil.

5. Vastuses määruskaebusele leiab Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo, et apellatsioon

jäeti ringkonnakohtus läbi vaatamata seaduslikult ja põhjendatult. Lähtuvalt Riigikohtu praktikast saab jätta

läbi vaatamata apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise

seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles

esitatud järelduste muutmiseks. Käesoleval juhul leidis ringkonnakohus põhjendatult, et maakohtu otsus on

piisavalt motiveeritud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitav ning

kriminaalmenetlusõigust ei ole rikutud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul

kujunema KrMS 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-96-09, p 10.3 ja 12. aprilli 2010. a määrus

asjas nr 3-1-1-120-09, p 8.4). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS §

326 lg 2 teise lause järgi kujutab endast erandit eelmises lauses nimetatud üldreeglist - apellatsiooni saab

ringkonnakohus jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui selleks annavad aluse konkreetse kohtuasja eripärast

tulenevad asjaolud.

7. Kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole

võimalik seetõttu, et apellandi poolt välja toodud argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2007. a määrus asjas nr 3-1-1-55-07 ja määrus asjas nr 3-1-1-96-09).

Samuti on kriminaalkolleegium pidanud ilmselt põhjendamatuks kaebust, milles palutakse kergendada

süüdistatavale mõistetud karistuspraktikaga igati kooskõlas olevat karistust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus asjas nr 3-1-1-120-09).

8. Viidatud Riigikohtu praktika ei anna alust pidada käesolevas kriminaalasjas esitatud apellatsiooni ilmselt

põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses.

8.1 Kaitsja vaidlustas apellatsioonis Viru Maakohtu otsuse järgmistes punktides. Esiteks põhjendab E.P.

kaitsja, millistest asjaoludest lähtuvalt puudus tema kaitsealusel Ü.H. tapmiseks tahtlus ja miks ei tule E.P.

tegu käsitleda tapmisena, vaid raske tervisekahjustuse tekitamise ja surma ettevaatamatu põhjustamise

kogumina. Teiseks toob apellant välja, et E.P. süüditunnistamisel tugineti täiendava kohtupsühhiaatria-

psühholoogia kompleksekspertiisi arvamusele, mis aga ei võimaldanud teha kuriteosündmust puudutavaid

tõsikindlaid järeldusi. Viimaks leiab kaitsja, et kohus on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata KarS § 57 lg 1 p-s

4 sätestatud karistust kergendava asjaolu.

8.2 Apellatsioonis esitatud väited on õiguslikult asjakohased. Ka ei saa kõnealuse apellatsiooni läbivaatamata

jätmist põhjendada viitega kohtupraktikale. Apellant on esitanud sisulised argumendid, miks tuleb tema

kaitsealuse tegu kvalifitseerida teistmoodi kui seda on teinud maakohus. Ühtlasi on kaebaja põhistanud, miks

ei saa tema hinnangul tugineda kriminaalasjas sisalduvale eksperdiarvamusele ja miks oleks kohus pidanud

leidma, et E.P. pani kuriteo toime raske isikliku olukorra mõjul. Kriminaalkolleegiumi hinnangul saab kohus

apellatsiooni selliste väidete osas kujundada läbikaalutud seisukoha vaid kõigi asjasse puutuvate

kohtumenetluse poolte ärakuulamise põhjal. Sellest lähtuvalt ei saanud apellatsiooni pidada ilmselt

põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes ja ringkonnakohus oleks pidanud selle kohtulikul

arutamisel läbi vaatama.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium kaitsja määruskaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu 2. septembri 2010. a määruse ja

saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

10. E.P. kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 600 krooni (s.h käibemaks

100 krooni). Kolleegium hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-

st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 16 rahuldada.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris