3-1-1-80-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-80-10

Otsuse kuupäev

22. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi M.U. karistamises liiklusseaduse § 7437 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. mai 2010. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-09-29770

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.U. kaitsja vandeadvokaat Cardo Soosaar, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

20. oktoober 2010

Istungil osalenud isikud

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Cardo Soosaar ja

kohtuvälise menetleja esindaja Talvo Rüütelmaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11. mai 2010. a kohtuotsuse põhiosast M.U. väärteoasjas liiklusseaduse §

7437 lg 1 järgi välja kohtu põhistus küsimuses, kas 8. novembril 2009 Tallinnas V tänaval asunud

tasulise parkimise ala tähistav liiklusmärk 387 oli ajutine või mitte.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 11. mai 2010. a kohtuotsus muutmata.

3. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.U-le koostati 8. novembril 2009 väärteoprotokoll liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 järgi selles, et 8.

novembril 2009 parkis ta mootorsõiduki Volvo registreerimismärgiga X Tallinnas V tänaval liiklusmärkide

388 (312; 362) ja 579 ning lisateatetahvli 891b, kirjaga v.a 10.00-06.00 erilubadega, mõjupiirkonnas eriluba

omamata. Sellega rikkus M.U. liikluseeskirja (LE) § 152 p 1 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja 7. detsembri 2009. a otsusega karistati M.U. LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 6

trahviühikut, s.o 360 krooni.

3. Menetlusalune isik esitas maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja

väärteomenetluse lõpetada. Kaebaja selgitas, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas ta ei parkinud

sõidukit, vaid peatus ajutise liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjupiirkonnas ning seetõttu puudub tema

käitumises väärteokoosseis LS § 7437 lg 1 järgi. Kõnealuses kohas oli liiklusmärk 387 käsitatav ajutise

liiklusmärgina, sest see oli paigutatud teisaldatavale alusele. Alalised liiklusmärgid ja lisateatetahvel on

kinnitatud püsivalt maja seina külge. Alalise ja ajutise liiklusmärgi nõude vastuolu korral kohustab LE § 7

juhinduma viimasest, mida kaebaja ka tegi.

4. Harju Maakohtu 11. mai 2010 a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja M.U. kaebus

rahuldamata. Maakohus põhjendas oma otsust järgmiselt. Kõnealune koht V tänaval jääb Tallinna valveta

tasulise parkla üldisesse piirkonda, kus on kehtestatud liikluspiirangud. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse

esitaja parkis mootorsõiduki väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning et mingisugust eriluba tal selleks

ei olnud. Kaebaja väide selle kohta, et ta peatas oma sõiduki ajutise liiklusmärgi "parkimisala"

mõjupiirkonnas, on ekslik, sest tasulist parkimisala tähistav liiklusmärk 387 oli alaline, kuna see oli

paigaldatud Eesti Standardikeskuse standardi 613:2001 (Eesti Standardikeskuse ametliku väljaandega

"Liiklusmärgid ja nende kasutamine") kohaselt posti külge kõnniteele. Kohus leidis, et liiklejal on piisavalt

hästi võimalik aru saada, et esiteks on kõnealuses kohas kehtestatud mootorsõidukile sõidu keelu ala ja

teiseks tasuline parkimisala, millele on kehtestatud piirangud. Kaebuse esitaja parkis sõiduki liiklusmärgi

388 (liiklusmärk 312 - mootorsõiduki sõidu keeld ja liiklusmärgi 362 - parkimise keeld, liiklusmärgi 579

(sõiduki sudteisaldus), lisateatetahvli 891b (v.a erilubadega 10.00-06.00) mõjualas. Kaebuses väidetud auto

lühiajaline peatamine ei leidnud kohtus tõendamist. Seetõttu asus kohus seisukohale, et M.U. väärtegu on

õigesti kvalifitseeritud ja talle määratud karistus on põhjendatud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. M.U. kaitsja vandeadvokaat Cardo Soosaar esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, leides, et M.U. ei ole väärteoprotokollis

kirjeldatud rikkumist toime pannud. Kaitsja ei vaidle, et kõnesolevas kohas on üles pandud alaline

liiklusmärk "kaks mõjuala (LE Lisa 2 388), mis tähistab mootorsõidukile sõidu keelu ala ja parkimise keelu

ala. Lisatingimuste kohaselt on sissesõit ja laadimine lubatud 06.00-10.00 ja erilubadega 10.00-06.00. Lisaks

on üles seatud alaline liiklusmärk "parkimise keelu ala (LE Lisa 2 387), millel oleva lisatingimuse kohaselt

on tegemist parkimisekeelu alaga laupäeval 00.00-06.00. Kaitsja jääb väite juurde, et liiklusmärk

"parkimisala" oli ajutine, s.t teisaldataval alusel. Liikluseeskirja § 7 kohaselt on ajutine liiklusmärk

teisaldataval alusel ning ajutise ning alalise liiklusmärgi vastuolu korral tuleb juhinduda ajutisest

liiklusmärgist. M.U. lähtuski ajutisest parkimist lubavast liiklusmärgist "parkimisala". Kohtuotsusest ei

selgu, millele tugineb kohtu järeldus, et parkimisala algust tähistav liiklusmärk 387 ei ole ajutine. Lähtumine

Eesti Standardikeskuse standardist 613:2001 on vale, sest see ei ole õigusakt, millega peaksid kõik liiklejad

arvestama. Nimetatud standard on täitmiseks üksnes liiklusmärkide tootjale ja paigaldajale. Isegi kui lähtuda

eeltoodud standardist, vastab vaidlusalune liiklusmärk ajutise liiklusmärgi kirjeldusele - teisaldatav alus ja

kõrgus vähemalt 0,6 m. Kuid kuna ka ajutine liiklusmärk võib olla paigaldatud 2,2 m kõrgusele, on võimalik

neid eristada vaid selle kaudu, kas märk on kinnitatud teisaldatavale alusele (ajutine) või ühendatud maaga

või kinnisasjaga püsivalt (alaline). Väärteoprotokollis märgitud ajal oli liiklus Tallinnas V tänaval

reguleeritud vastuoluliselt, mitte aga vaieldamatult selgelt, nagu leidis kohus.

6. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohus

on õigesti tuvastanud, et liiklusmärk 387 on paigutatud vastavalt EVS 613:2001 standardile alalisena ja

kõrgemale kui 2 meetrit. Tallinna vanalinna elanikuna pidanuks menetlusalune isik teadma selle piirkonna

liikluskorraldust ja sellest tulenevalt mõtlema ette parkimise võimalusele selleks lubatud kohas.

7. Riigikohtu istungil jäid kassaator ja kohtuvälise menetleja esindaja kohtule kirjalikult esitatud taotluse ja

põhjenduste juurde. Kassaator rõhutas, et 8. novembri 2009 parkis menetlusalune isik tõepoolest

mootorsõiduki väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, kuid ta ei rikkunud liiklusnõudeid ega pannud seega

toime väärtegu, sest V tänavale paigaldatud ajutine liikluskorraldusvahend lubas parkimise V tn 10 maja

juures. Samas olid paigaldatud ka parkimist keelavad alalised liiklusmärgid, kuid ajutise ja alalise

liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. Kohtuvälise menetleja

esindaja ei nõustunud kassaatoriga selles, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas oli parkimine lubatud

ajutise liiklusmärgiga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes menetlusalusele isikule etteheidetav käitumine selles, et 8. novembril

2009 kella 16.40 paiku parkis ta mootorsõiduki kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba.

9. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli kohas, kus menetlusalune isik mootorsõiduki parkis, Tallinnas V tn

10 maja eest, liiklus korraldatud järgmiste liikluskorraldusvahenditega. Esiteks mõjualamärgiga 389

(mõjuala ja mõjuala lõpp), mis tähistas lisateatega "tasuline parkimine tööpäeviti 7.00-19.00 ja laupäeval

8.00-15.00" piiratud parkimisala lõppu (397) ja samas lisateatega "tasuline parkimine 18 kr - 15 min, 24 h "

piiratud parkimisala algust (387). Teiseks osutusmärgiga õueala (573). Kolmandaks mõjualamärgiga 388

(kaks mõjuala), mis tähistas mootorsõiduki sõidu keelu (312) ja ühtlasi parkimise keelu ala (362) lisateatega

"välja arvatud mootorsõidukite sissesõit ja laadimine 6.00-10.00 ja erilubadega 10.00-6.00". Neljandaks

lisateatega "kehtib laupäeval 0.00-06.00" piiratud parkimise keelu ala (384). Viimasele kahele

mõjualamärgile oli lisatud osutusmärk 579 (sõiduki sundteisaldus). Seega oli 8. novembril 2009 Tallinnas V

tn 10 maja juures tegemist ööpäevaringselt tasulise parkimise- ja õuealaga, kuhu võis mootorsõidukiga sisse

sõita kell 6.00-10.00 ja eriloaga kell 10.00-6.00 ning kus võis parkida vaid laadimiseks kell 6.00-10.00 ja

eriloaga kell 10.00-6.00, välja arvatud laupäeviti kell 0.00-6.00, mil parkimine oli üldse keelatud.

10. Arutades väärteoasja VTMS § 123 lg 2 nõuete kohaselt täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid,

tuvastas maakohus, et menetlusalune isik parkis mootorsõiduki 8. novembril 2009 kella 16.40 paiku

Tallinnas V tn 10 maja juurde, kusjuures mingisugust eriluba tal selles kohas parkimiseks ei olnud.

Menetlusalune isik väitis, et parkimist lubas teisaldataval alusel paigaldatud ja seetõttu ajutine liiklusmärk

387 (parkimisala). Maakohus leidis, et kõnealune liikluskorraldusvahend ei olnud ajutine vaid alaline, sest

see oli paigaldatud Eesti Standardikeskuse standardi 613:2001 kohaselt posti külge kõnniteele. Kassaatori

hinnangul ei selgu kohtuotsusest, millele kohtu taoline järeldus tugineb. Kaitsja väidab jätkuvalt, et

parkimisala märk oli ajutine ja kuna LE § 7 kohaselt tuleb ajutise ning alalise liiklusmärgi vastuolu korral

juhinduda ajutisest liiklusmärgist, siis sel viisil talitades ei pannud menetlusalune isik toime väärtegu.

11. Kassaatori viidatud LE § 7 sätestab, et määruse (liikluseeskirja) lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava

alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole liikluseeskirja kõnealune säte käesoleva väärteoasja lahendamisel aga

asjassepuutuv. Kolleegium põhjendab seda järgmiselt.

11.1 Kassaator tugineb (nagu tugines ka menetlusalune isik maakohtus) arusaamale, et parkimisala tähistav

mõjualamärk 387 annab loa parkimiseks. See arusaam on aga ekslik. Liiklusseadusest ja selle alusel

kehtestatud liikluseeskirjast tuleneb, et parkimine on lubatud igal pool, kus see ei ole liiklusseaduse või

liikluseeskirjaga keelatud. Nii näiteks keelavad LS 48 lg 1 ja LE § 17 mootorsõidukite, välja arvatud

eritalituse sõidukid, parkimise väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liiklemiseks;

LS § 49 lg 5 ja LE § 207 keelavad parkimise õuealal väljaspool tähistatud parklat või kohta, kus parkimine ei

takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust; LE § 152 keelab parkimise kohas, kus

liikluskorraldusvahend seda ei luba ja kohas, kus ei tohi peatuda, samuti lähemal kui 50 meetrit

raudteeülesõidukohast, teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, väljaspool asulat eesõigusmärgiga

"peatee" tähistatud tee sõiduteel, aeglustus- ja kiirendusrajal, nagu ka kohas, kus takistatakse teise sõiduki

sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Loetelu võiks jätkata. Oluline on aga, et parkimisala tähistav

mõjualamärk 387 ei anna iseenesest mingisugust täiendavat õigust parkimiseks - parkimine on samaväärselt

lubatud nii selle märgi mõjualas kui ka väljaspool seda, ehk siis üksnes sellises kohas ja viisil, mis ei ole

liiklusseaduse ega liikluseeskirjaga keelatud.

11.2 Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et parkimisala märk 387 asus mõjualamärgil 389

(mõjuala ja mõjuala lõpp), mis ühtlasi lõpetas ühe parkimisala ja oli piiratud lisateatega "tasuline parkimine

18 kr - 15 min, 24 h ". Seega teavitas mõjualamärk 389 kõnealusel juhul liiklejat esmalt sellest, et lõppeb ala,

mille piires tööpäeviti 7.00-19.00 ja laupäeval 8.00-15.00 parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma

parkimistasu, ning teiseks sellise ala algusest, mille piires parkimisel, sõltumata päevast või kellaajast, peab

mootorsõiduki juht maksma parkimistasu summas 18 krooni 15 minuti parkimise eest. Seda, kus konkreetselt

tasulise parkimise alal on parkimine lubatud, kus piiratud või ka sootuks keelatud, parkimisala märk 387

koos lisateatega ei reguleerinud. Seega ei saanud kõnealune liikluskorraldusvahend olla kuidagi vastuolus

Tallinnas V tänaval parkimist keelavate liikluskorraldusvahenditega. Seda sõltumata asjaolust, kas

parkimisala märk 387 koos lisateatega oli paigaldatud teisaldatavale alusele või mitte. Eeltoodu tõttu ei saa

küsimus, kas parkimisala märk 387 oli 8. novembril 2009 Tallinnas V tänaval ajutine või mitte, kuuluda ka

käesolevas väärteoasjas tõendamiseseme asjaolude hulka.

12. Tuvastanud faktilise asjaolu, et menetlusalune isik parkis mootorsõiduki väärteoprotokollis kirjeldatud

ajal ja kohas ilma, et tal oleks olnud selleks vajalik eriluba, asus kohus põhjendatult seisukohale, et tegu,

milles menetlusalust isikut süüdistati, ehk siis parkimine kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, on

aset leidnud, et selle teo on toime pannud menetlusalune isik ja et tegemist on väärteoga, mis on õigesti

kvalifitseeritud LS § 7437 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest liikluskorraldusvahendiga

ettenähtud parkimiskorda rikkudes. Kohtu arutlused selle kohta, kas tasulise parkimisala märgi näol oli

tegemist ajutise või alalise märgiga, ei ole aga käesoleva väärteoasja kontekstis asjakohased ja need tuleb

maakohtu otsusest välja jätta.

13. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 3 muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 11. mai 2010. a kohtuotsuse põhiosa, jättes sellest välja kohtu põhistuse küsimuses, kas 8.

novembril 2009 Tallinnas V tänaval asunud tasulise parkimise ala tähistav liiklusmärk 387 oli ajutine või

mitte. Muus osas jätab kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja

kassatsiooni rahuldamata.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi