3-1-1-83-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-83-10

Otsuse kuupäev

16. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi V.V. ja V.G. süüdistuses

KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 (KarS § 386 lg 1; § 3891 lg 1) järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2010. a otsus kriminaalasjas

nr 1-04-31

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.V.

kaitsja

vandeadvokaat

Jüri

Leppik

ja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhh,

kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev

13. oktoober 2010

Istungil osalenud isikud

V.V.

kaitsja

vandeadvokaat

Jüri

Leppik,

V.G.

kaitsja

vandeadvokaat Raivo Laus ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhh

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2010. a ja Harju Maakohtu 17. detsembri

2009. a otsused osas, millega loeti V.V. poolt OÜ V tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides

ning käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu maksudena laekumata jäänud

summaks 11 045 832 krooni (sh 7 689 406 krooni tulumaksu ja 3 356 426 krooni

käibemaksu). Samuti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2010. a otsus osas,

millega rahuldati Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi V.V. vastu.

2. Lugeda

V.V.

poolt

OÜ

V

tulu-

ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides

ning

käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu maksudena laekumata jäänud

summaks vähemalt 4 856 311 krooni (sh 3 373 622 krooni tulumaksu ja 1 482 689 krooni

käibemaksu).

3. Saata kriminaalasi V.V. vastu esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

4. Lugeda ajaks, mil V.G-lt oli riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

kahju hüvitamise seaduse mõttes alusetult vabadus võetud, kolm päeva (29.-31. mai 2002).

5. Mõista Eesti Vabariigilt V.G. kasuks välja 15 000 (viisteist tuhat) krooni

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

6. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2010. a otsus muutmata.

7. V.V. kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt, prokuröri kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2007. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07 tühistati osaliselt

Harju Maakohtu 4. septembri 2006. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2006. a otsused V.V.

süüdistuses KrK § 166 lg 2 ja § 1481 lg-te 2 ning 10 järgi ja V.G. süüdistuses KrK § 1481 lg-te 2 ning 10

järgi. Osas, mis puudutas V.V. ja V.G. süüdistust KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 järgi ning Eesti Vabariigi (Maksu-

ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi lahendamist, saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks Harju

Maakohtule.

2. Kriminaalasja uuel arutamisel süüdistati V.V. ja V.G. KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 järgi selles, et nad esitasid

OÜ V juhatuse liikmetena 9. juunist 10. detsembrini 2000 OÜ V 2000. a mai-, juuni-, augusti-, septembri- ja

novembrikuu

käibedeklaratsioonides

ning

samade

maksustamisperioodide

tulu-

ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid.

Esiteks deklareerisid V.V. ja V.G. OÜ V poolt kaupade soetamisel tasutud käibemaksu (sisendkäibemaksu)

tegelikust 3 356 426 krooni suuremana, vähendades niiviisi ebaseaduslikult OÜ V käibemaksukohustust.

Selle tagajärjel jäi riigile laekumata 3 356 426 krooni käibemaksu. Käibedeklaratsioonides valeandmete

esitamisel kasutasid süüdistatavad OÜ P nimel väljastatud näilikke arveid, millel näidatud diislikütust ja

bensiini OÜ P OÜ-le V tegelikult ei müünud.

Teiseks jätsid V.V. ja V.G. OÜ V tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kuluna

deklareerimata OÜ V pangakontolt OÜ-le P näilike arvete alusel tehtud väljamaksed summas 21 885 236

krooni ja nendelt väljamaksetelt deklareerimisele kuuluva tulumaksu 7 689 406 krooni. Kuna tegelikult OÜ

V OÜ-lt P diislikütust ja bensiini ei soetanud, oli OÜ-le P tehtud väljamaksete näol tegemist ettevõtlusega

mitteseotud kuluga tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 tähenduses.

Kokku jäi OÜ V maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tagajärjel riigile maksudena laekumata

11 045 832 krooni.

Süüdistuse kohaselt esitasid V.V. ja V.G. valeandmeid sisaldanud OÜ V maksudeklaratsioonid ühiselt ja

kooskõlastatult, tehes seda OÜ V maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Valeandmeid sisaldanud

maksudeklaratsioonid allkirjastas V.V.. Süüdistuses nimetatud tehinguid teostas V.G. ühiselt ja

kooskõlastatult V.V-ga.

Süüdistuses märgiti, et alates 1. septembrist 2002 on V.V. ja V.G. tegu karistatav KarS § 386 lg 1 järgi, alates

15. märtsist 2007 aga KarS § 3891 lg 2 järgi.

3. Harju Maakohtu 17. detsembri 2009. a otsusega tunnistati V.V. ja V.G. KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 (KarS

§ 386 lg 1; KarS § 3891 lg 1) järgi süüdi ja mõlemat süüdistatavat karistati kaheaastase vangistusega, mis

jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. V.G. karistusajast arvati KarS

§ 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud kolm päeva. V.V-lt ja V.G-lt mõisteti solidaarselt Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks välja 11 045 832 krooni kuriteoga

tekitatud kahju katteks ja 3 313 750 krooni intresse. V.V-lt ja V.G-lt mõisteti välja sundraha 6525 krooni.

Maakohus arutas kriminaalasja kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) alusel. Kohtu põhiseisukohad olid

järgmised.

3.1 V.V-le ja V.G-le süüdistuses etteheidetav tegu on tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti KrK § 1481 lg 10

järgi. Alates 1. septembrist 2002 oli süüdistatavate tegu kuriteona karistatav KarS § 386 lg 1 järgi ja alates

15. märtsist 2007 KarS § 3891 lg 2 järgi.

3.2 Kohus tuvastas, et OÜ V ostis E.B-lt, J.R-lt ja nende kontrolli all olevatelt äriühingutelt salakaubana

Eestisse toodud kütust ja müüs seda edasi. Salakaubana Eestisse toodud kütuse hankimisega OÜ-le V

tegelesid nii V.V. kui ka V.G., kusjuures kütuse müüjatega suhtles aktiivsemalt V.G.. Seega oli mõlemal

süüdistataval kontroll tehingute toimumise ja raamatupidamises kajastamise üle. V.V. ja V.G. soovisid

näidata, et OÜ V on kütuse soetanud käibemaksukohustuslaselt, kelle arvete alusel on OÜ V tasunud

käibemaksu, mida on võimalik sisendkäibemaksuna maha arvata. Selleks kajastati OÜ V raamatupidamises

12 OÜ P nimel vormistatud arvet diislikütuse, bensiini ning transporditeenuse ostmise kohta kokku summas

21 885 235 krooni 80 senti, sh käibemaks 3 356 426 krooni. Need arved olid näilikud, sest OÜ P ei olnud

kütuse tegelik müüja, kusjuures süüdistatavad teadsid seda. Kriminaalasjas kogutud tõendite analüüs

kummutab Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2004. a otsuses asjas nr 3-679/2004 tehtud järelduse, nagu ei

oleks OÜ V aru saanud, et OÜ P näol pole tegemist kütuse tegeliku müüjaga. Süüdistatavad teadsid, et nad

ostavad OÜ-le V kütust otse E.B-lt, J.R-lt ja viimaste kontrolli all olevatelt äriühingutelt, mitte OÜ-lt P.

Olemasolevad tõendid välistavad ka võimaluse, nagu võinuks süüdistatavad arvata, et J.R. ja E.B. müüvad

kütust OÜ P kaudu. Seega poleks süüdistatavad tohtinud OÜ P arveid OÜ V raamatupidamisarvestuses ja

maksudeklaratsioonide esitamisel arvesse võtta. Kuna seda aga tehti, siis sisaldavad maksudeklaratsioonid

valeandmeid. Valeandmete esitamise eesmärgiks oli OÜ V maksukohustuse vähendamine.

3.3 V.G. ja V.V. tegid OÜ V pangakontolt 21 885 236 krooni suuruses summas väljamakseid OÜ P

pangakontole. Kuna arved, mille alusel väljamakseid tehti, olid näilikud, on nende väljamaksete näol

tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 mõttes. Samas jätsid süüdistatavad

kõnealused

väljamaksed

12. maist

10. detsembrini

2000

esitatud

OÜ

V

tulu-

ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides

ettevõtlusega

mitteseotud

kuluna

deklareerimata,

esitades

seega

maksuhaldurile valeandmeid. Seda tehti eesmärgiga vähendada OÜ V tulumaksukohustust. Kokku jäeti

deklareerimata 7 689 406 krooni tulumaksu.

3.4 Kohus leidis, et OÜ P oli varifirma, millel polnud reaalset majandustegevust. Tegemist oli nn

arveveskiga. OÜ P ainukene juhatuse liige oli variisik, kes ei teadnud äriühingu tegevusest midagi. Samuti ei

teadnud äriühingu tegevusest midagi isik, kes tegi telefonitsi ja faksi teel saadud juhiste alusel OÜ P

pangakontolt ülekandeid, võttis välja sularaha ja andis selle edasi erinevatele isikutele.

3.5 OÜ V tasus rahasummad ostetud kütuse eest OÜ P pangakontole. Sealt kanti osa rahast ODB

pangakontole ning osa rahast kanti OÜ-le P esitatud arvete alusel OÜ V pangakontole tagasi. Selliselt

"keerutati" raha tehingute näilise õiguspärasuse kinnitamiseks. Sooviga saada OÜ-le P üle kantud raha tagasi

on põhjendatav asjaolu, miks OÜ V raamatupidamises näidati lisaks kütuse soetamisele ka kütuse müüki

OÜ-le P. See andis näilise aluse kanda raha OÜ P arvelt tagasi OÜ V arvele.

3.6 Hoolimata sellest, et maksudeklaratsioone allkirjastas vaid V.V., juhtisid V.V. ja V.G. OÜ-d V koos ning

koos tehti ka otsuseid. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud maksupettuse skeemist ning juhtisid ja

korraldasid selle täideviimist. Mõlemad süüdistatavad valitsesid toimepandavat tegu ning mõlemal oli

võimalus käituda viisil, mis hoidnuks ära kuriteo toimepanemise. Seega tuleb kohtualuseid käsitada

kaastäideviijatena.

3.7 Seoses tsiviilhagi rahuldamisega märkis kohus, et maksukohustuse tekkimise ajal 2000. a oli OÜ V käive

ca 40 miljonit krooni ja ametlikud ärikulud samuti ca 40 miljonit krooni. Kriminaalmenetluses tuvastati, et

kulud, mis seondusid OÜ-le P tehtud väljamaksetega, olid ca 22 miljoni krooni ulatuses fiktiivsed. Seega

olid OÜ V tegelikud kulud 2000. a ca 18 miljonit krooni. Järelikult oli varjatud maksukohustus summas 11

045 832 krooni selle tekkimise ajal sissenõutav. OÜ V varjatud maksukohustuse tuvastas maksuhaldur

12. novembri 2003. a maksuotsusega. Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2004. a otsusega, mis jõustus

16. detsembril 2004, see maksuotsus tühistati. Tulenevalt selle aja praktikast mitte menetleda ühte ja sama

asja paralleelselt kahes erinevas menetluses lõpetas maksuhaldur haldusmenetluse OÜ V suhtes ning esitas

kahjunõude kriminaalmenetluses. 2003. aastal, mil maksuhaldur sai teada OÜ V varjatud maksukohustusest,

oli OÜ V majandustegevus umbes ühe miljoni krooniga kahjumis. Nii nähtub OÜ V 2003. a kasumiaruande

skeemist. Sellest tulenevalt ei olnud maksukohustusest teadasaamise hetkel reaalselt võimalik maksuvõlga

sisse nõuda. OÜ V oli maksejõuetu ning puudus võimalus äriühingult makse sisse nõuda. Seega tekitasid

süüdistatavad riigile maksunõude väärtuse vähenemises seisneva kahju 11 045 832 krooni. Samuti tekitasid

süüdistatavad riigile kahju riigil teenimata jäänud finantstulu näol summas 3 313 750 krooni

(maksuintressid).

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid V.V. kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik ja V.G. kaitsja

vandeadvokaat Raivo Laus. Mõlemad kaitsjad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse

õigeksmõistmist, samuti tsiviilhagi rahuldamata jätmist.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2010. a otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus osas, mis puudutas V.G.

süüditunnistamist ja karistamist, süüdistatavatelt solidaarselt tsiviilhagi katteks raha väljamõistmist ja V.V-le

mõistetud karistust. Ringkonnakohus mõistis V.G. KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 (KarS § 386 lg 1 ja § 3891 lg 1)

järgi õigeks. V.V. karistas apellatsioonikohus 4-kuulise vangistusega, jättes selle KarS § 73 alusel tingimisi

kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. Samuti mõistis ringkonnakohus V.V-lt Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) tsiviilhagi katteks välja 14 359 582 krooni.

Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

5.1 Kuna käesolev kriminaalasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks 2007. aastal, pidanuks kohus

tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse (KrMSRS) § 2 lg-st 1 asja uuel arutamisel

lähtuma kriminaalmenetluse seadustikust, mitte enne 1. juulit 2004 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksist.

Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et kriminaalmenetluse koodeksi kohaldamine ei ole käsitatav

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ega too endaga kaasa kohtuotsuse tühistamist.

5.2 Põhjendamatu on apellantide väide, et V.V-le ja V.G-le esitatud süüdistus on subjektiivse süüteokoosseisu

osas puudulik. Asja uuel arutamisel esitatud täiendatud süüdistuses on märgitud, et süüdistatavate tegevus oli

suunatud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ja maksude tasumata jätmisele. Ühtlasi leidis

ringkonnakohus, et KarS § 3891 subjektiivne koosseis nõuab kavatsetust üksnes maksukohustuse

vähendamise suhtes. Selliste koosseisutunnuste puhul nagu maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus ja

laekumata maksusumma ulatumine suurele kahjule vastava summani, piisab toimepanijal kaudse tahtluse

olemasolust.

5.3 Süüdistuses kirjeldatud valeandmete esitamine OÜ V maksudeklaratsioonides on käsitatav ühe jätkuva

teona, mis on tervikuna kvalifitseeritav teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 järgi.

5.4 Ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja nendest tehtud põhiliste

järeldustega. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatav, et kütuse ostmisega OÜ-le V tegelesid mõlemad

süüdistatavad, kes teadsid, et kütuse tegelikeks müüjateks olid E.B. ja J.R., mitte OÜ P. Samas ei ole see

asjaolu piisav tuvastamaks V.G. käitumises sellist teopanust, mis võimaldaks käsitada teda maksukuriteo

kaastäideviijana. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et kõik süüdistuses nimetatud OÜ V käibedeklaratsioonid,

samuti tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid allkirjastas ning esitas maksuhaldurile V.V. või tema juhendatud

raamatupidaja. OÜ V raamatupidaja ütluste kohaselt tõi kõik deklaratsioonide koostamiseks vajalikud

algdokumendid talle V.V.. V.G. ei ole talle kunagi OÜ V puudutavaid dokumente esitanud. On tõendatud, et

V.G. teadis, kellelt OÜ V kütust ostab. Samas ei saa V.G. tõsikindlalt siduda OÜ-ga P. Olemasolevad tõendid

võimaldavad OÜ P tegevusega seostada üksnes V.V.. Samuti ei ole tuvastatav, et V.G. oleks allkirjastanud

fiktiivseid dokumente, mis puudutaksid kütuse näilikku ostmist OÜ-lt P. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-1-

1-60-07 leidnud, et ühe juhatuse liikme teadlikkus asjaolust, et teine juhatuse liige esitab osaühingu

käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid, ei saa moodustada teopanust, mis annaks alust pidada

teda maksukuriteo kaastäideviijaks. Seetõttu tuleb V.G. talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

5.5 V.V., teades, et OÜ Palma arvetes näidatu ei vasta tegelikkusele, esitas need arved siiski raamatupidajale,

lastes nende alusel koostada maksudeklaratsioonid, mis ta allkirjaga kinnitas. Seega on V.V. käitumises

tuvastatavad talle inkrimineeritud kuriteokoosseisu tunnused.

5.6 Vaatamata sellele, et käesolev kriminaalasi on keeruline ning teatud asja arutamist takistanud tegurid

tulenesid süüdistatavate käitumisest, on siiski sedastatav mõistliku menetlusaja riive. Seetõttu tuleb V.V-le

mõista kergem karistus.

5.7 Ringkonnakohus ei nõustunud apellantide seisukohaga, et sundraha suuruse arvestamisel tuleb lähtuda

kuriteo toimepanemise ajal kehtinud menetlusseadusest ja kuupalga alammäärast.

5.8 Maksukuriteoga tekitatud kahju väljamõistmine V.V-lt on seaduslik ja kooskõlas Riigikohtu otsuses asjas

nr 3-1-1-60-07 väljendatud seisukohtadega. OÜ V käive oli 2000. a ca 40 miljonit krooni, seaduslikud

ärikulud ca 18 miljonit krooni. Seega oli rikkumise ajal maksukohustus summas üle 11 miljoni krooni

osaühingult sissenõutav. Äriregistri andmetega on tuvastatav, et kui aastal 2000 ületasid OÜ V tulud kulusid

ja äriühingu aastane puhaskasum moodustas üle 340 000 krooni, siis 2003. a finantstulude ja kulude arvestus

näitas kulude ülekaalu ja äriühing oli rohkem kui miljoni krooniga kahjumis. Kaitsjate osutatud asjaolu, et

OÜ V pangakontod olid 2003. aastast 2006. aasta lõpuni aresti all, ei anna alust jõuda järeldusele, et äriühing

oli maksuvõla ilmsikstulekul ja 2004. aastal halduskohtu otsuse jõustumisel võimeline võlga tasuma. OÜ V

arestitud Hansapanga kontol oli 225 351 krooni 97 senti ja Sampo Panga kontol 32 480 krooni 91 senti.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid V.V. kaitsja J. Leppik ja Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Dmitri Teplõhh.

7. V.V. kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, mis puudutab V.V. süüditunnistamist ja

karistamist, samuti tsiviilhagi rahuldamist, ning kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

7.1 Tuvastades, et maakohus arutas kriminaalasja ebaõige menetlusseaduse alusel, puudus ringkonnakohtul

võimalus kriminaalasja arutamisega sisuliselt edasi minna. Selle asemel pidanuks apellatsioonikohus

maakohtu otsuse tühistama ja saatma asja maakohtule uueks arutamiseks kehtiva menetlusseaduse alusel.

Asja arutamine vale menetlusseaduse alusel on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS

§ 339 lg 2 mõttes. Kriminaalmenetluse seadustik tagab võrreldes kriminaalmenetluse koodeksiga oluliselt

täiuslikumad uurimisvõimalused ning objektiivsema kohtumenetluse. Asjas ei ole toimunud kohtulikku

uurimist, mis vastaks KrMS §-des 285-298 sätestatud nõudmistele. Ühtegi tunnistajat ei ole ristküsitluse

reeglite järgi üle kuulatud. Eeluurimisel antud ütlusi avaldati varasema kriminaalmenetluse koodeksi praktika

järgi.

Ringkonnakohus jättis lahendamata apellatsioonkaebuse väite, mille kohaselt tuleb menetlusõiguse

muutumisel rakendada isiku õigusi enim tagavaid vahendeid analoogiliselt selle sätestatusele karistusõiguses

(KarS § 5 lg 2 ning KrK § 6 lg 2).

7.2 Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et KarS § 3891 subjektiivne koosseis nõuab kavatsetust üksnes

maksukohustuse vähendamise suhtes. Selline seisukoht kehtib kaitsja hinnangul üksnes juhul, kui KarS §-

s 3891 sätestatud kuritegu pannakse toime tegevusetusega. Käesoleval juhul on aga tegemist teodeliktiga,

mis saab kõigi koosseisuliste tunnuste puhul olla vaid eesmärgipärane. Kohtute järeldus, et V.V. tegutses

eesmärgiga maksudeklaratsioonides valeandmeid esitada, ei ole usutav ega kontrollitav.

7.3 Kohtud väljusid V.V. süüdi tunnistades süüdistuse piiridest, sest süüdistuse tekstis pole kirjeldatud teo

toimepanemise asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et V.V. pani talle süüksarvatava teo toime

kavatsetusega. Viimatimärgitu on aga KarS § 3891 kohaselt V.V. karistusõigusliku vastutuse eelduseks.

7.4 Ringkonnakohus on eiranud tõendeid, mis kinnitavad OÜ V poolt kaupade omandamist viisil, nagu see

on kajastatud raamatupidamisdokumentides. Ringkonnakohtu hinnang, et OÜ P tegevust korraldasid vaid nn

tankistid ja et OÜ P oli varifirma, ei ole kontrollitav. Kohtuotsustes puudub tõendite analüüs ja see on

käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

Kohus ei ole põhjendanud, miks OÜ V reaalsed majandustehingud võib arvestamata jätta.

7.5 Ringkonnakohtu otsuse põhjendused tsiviilhagi rahuldamise osas on vastuolus asjas tuvastatud faktiliste

asjaoludega, väidetava teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega ning väljakujunenud kohtupraktikaga.

Kannatanu väide, et maksunõude tekkimise hetkel oli maksunõude sissenõudmine OÜ-lt V võimalik, kuid

maksunõude esitamisel ei olnud maksumaksja enam võimeline oma nõuet täitma, on ilmselgelt ebaõige.

Maksu- ja Tolliamet ei ole esitanud ühtegi õiguslikult tõsiselt võetavat põhjendust, miks OÜ V suhtes ei ole

püütud maksunõuet maksma panna. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli kuni 5. detsembrini 2006 arestitud

OÜ V pangakontodel kokku üle 257 000 krooni. Kohtud on jätnud tähelepanuta, et Maksu- ja Tolliamet oli

maksunõude tagamiseks kandnud võõrandamise keelumärke OÜ V kinnisasjale. Seega oli OÜ-l V

maksunõude ilmsikstulekul vara maksunõude täitmiseks. Vähemalt osaliselt oli võimalik maksumaksjalt

maksuvõlg sisse nõuda. Ringkonnakohus jättis kaitsja poolt tsiviilhagi osas esitatud apellatsiooni

põhjendused käsitlemata, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

7.6 Ringkonnakohus on lubamatult kohaldanud tagasiulatuvalt kehtivat sundraha regulatsiooni.

8. Prokurör taotleb kassatsioonis ringkonnakohtu otsuse tühistamist V.G. õigeksmõistmise osas, paludes V.G.

puudutavas osas jõustada Harju Maakohtu süüdimõistva otsuse. Prokuröri põhiseisukohad on järgmised.

8.1 Leides, et maakohus pidanuks käesolevat kriminaalasja uuesti arutades juhinduma kriminaalmenetluse

seadustikust, kohaldas ringkonnakohus vääralt KrMSRS § 2. Kassaatori arvates tuleb KrMSRS §-s 2

kasutatud väljendit "kohtusse saadetud" tõlgendada nii, et see hõlmab üksnes prokuratuuri poolt

kriminaalasjade kohtusse saatmisi, mitte aga kõrgema astme kohtu poolt asja tagastamisi uueks arutamiseks.

Kriminaalmenetlus jaguneb kaheks suureks etapiks - kohtueelseks menetluseks ja kohtumenetluseks.

Kohtueelne menetlus lõpeb siis, kui prokuratuur saadab asja kohtusse. Ka kriminaalasjas, mis tagastatakse

esimese astme kohtule uueks arutamiseks, on kohtumenetlus alanud siis, kui prokuratuur asja kohtusse saatis.

8.2 Ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta V.G. süüküsimuse lahendamisel tõendeid

maakohtust oluliselt erinevalt hindas. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339

lg 1 p 7 mõttes.

8.3 V.G. oli teadlik, et V.V. esitab OÜ V maksudeklaratsioonides valeandmeid. Olukorras, kus kaks juhatuse

liiget osalevad ühiselt firma majandustegevuses ja mõlemal on kontroll firma tegevuse üle, tuleb asuda

seisukohale, et mõlemad on teadlikud, kuidas toimub tehingute dokumenteerimine ja millised andmed

kajastatakse deklaratsioonides. V.G. teadlikkust valeandmete esitamisest kinnitab ka tema käitumine

kriminaalmenetluses.

8.4 V.G. põhiline ja suurim teopanus väljendus selles, et tema, olles OÜ V juhatuse liige ja olles teadlik, et

V.V. esitab OÜ V maksudeklaratsioonides valeandmeid, jättis raamatupidamises valearvete ning esitatud

deklaratsioonid parandamata, s.t võimaldas oma tegevusetusega kuritegu toime panna.

V.G-l oli reaalne võimalus takistada maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist. Juhul kui V.G. oleks

täitnud oma kohustusi õiguspäraselt (nt oleks esitanud maksudeklaratsioonides õiged andmed või takistanuks

valearvete kajastamist raamatupidamises), siis ei oleks V.V. saanud kuritegu lõpule viia. Seega oli V.G.

teopanus sama olulise tähtsusega kui V.V. tegevus.

Ringkonnakohus pidanuks kontrollima, kas V.G. oli teadlik, et V.V. on esitanud deklaratsioonides

valeandmed ja et tehingud on vormistatud OÜ P vahendusel. Järgmisena oleks ringkonnakohus pidanud

kontrollima, kas V.G. tegutses koos V.V-ga ühiselt ja kooskõlastatult. Ringkonnakohus jättis aga eelmärgitud

küsimused lahendamata, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2

mõttes.

9. Vastuses V.V. kaitsja kassatsioonile leiab prokurör D. Teplõhh, et kassatsioonis esitatud väited ei osuta

kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele ega materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele.

9.1 Isegi juhul, kui lugeda õigeks ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus juhindus käesoleva asja uuel

arutamisel vääralt kriminaalmenetluse koodeksist, ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et ringkonnakohus

pidanuks asja uueks arutamiseks maakohtule saatma. Esiteks leidis ringkonnakohus, et tegemist pole

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Teiseks võimaldab KrMS § 341 lg 2 ringkonnakohtul KrMS

§ 339 lg-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised ise kõrvaldada. Kaitsja ei põhjenda,

miks ringkonnakohus seda käesolevas asjas teha ei saanud.

9.2 Ringkonnakohus tõlgendas KarS § 3891 subjektiivset koosseisu õigesti ja kooskõlas Riigikohtu otsuses

asjas nr 3-1-1-61-08 väljendatud seisukohtadega. KarS § 3891 subjektiivne koosseis on ühesugune nii

tegevuse kui ka tegevusetuse korral. Kaitsja väide, et süüdistus ei kajasta subjektiivse külje asjaolusid, ei

vasta tõele.

9.3 V.V. süüdi tunnistades on kohtud hinnanud kõiki tõendeid kogumis ega ole seejuures

kriminaalmenetlusõigust rikkunud.

9.4 Tsiviilhagi rahuldamine on põhjendatud, samuti ei ole eksitud V.V-lt sundraha väljamõistmisel.

10. Vastuses prokuröri kassatsioonile palub V.G. kaitsja vandeadvokaat Raivo Laus jätta ringkonnakohtu

otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

10.1 Prokurör ei ole selgelt põhjendanud, milles seisneb ringkonnakohtu-poolne KrMS § 339 lg 1 p 7 nõuete

rikkumine. Kassaatori väide, et ringkonnakohus jättis kontrollimata maakohtu järeldused seoses V.G. rolliga

väidetava kuriteo toimepanemises, on otseses vastuolus ringkonnakohtu otsuse sisuga. Ringkonnakohus on

põhjalikult analüüsinud V.G. tegevust OÜ V juhtimisel ja jõudnud õigesti järeldusele, et V.G. ei ole esitanud

ühiselt ja kooskõlastatult V.V-ga ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone. Väites, et V.G. oli teadlik,

kuidas toimub OÜ V tehingute dokumenteerimine ja milliseid andmeid maksudeklaratsioonides kajastatakse,

ei esita prokurör ühtegi põhjendust, millel tema selline järeldus põhineb.

10.2 Kassaatori käsitlus maksukuritegude kaastäideviimisest on üldine ega ole konkreetse kriminaalasjaga

seostatav.

10.3 Vaidlustades ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt pidanuks maakohus arutama asja

kriminaalmenetluse seadustiku alusel, ei näita prokurör, et ringkonnakohtu kõnealune järeldus oleks viinud

ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled oma kirjalike seisukohtade

juurde. V.G. kaitsja esitas kohtuistungil taotluse hüvitada V.G-le kassatsioonimenetluses kantud

menetluskulu 30 000 krooni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium võtab esmalt seisukoha nii V.V. kaitsja kui ka prokuröri kassatsioonis tõstatatud küsimuses,

kas maakohus, juhindudes käesoleva kriminaalasja uuel arutamisel 1. juulini 2004 kehtinud

kriminaalmenetluse koodeksi sätetest, on rikkunud kriminaalmenetlus-õigust (I). Seejärel käsitleb

kolleegium V.V. kaitsja (II) ja prokuröri (III) kassatsioonide ülejäänud väiteid. Lõpuks resümeerib

kolleegium

kassatsioonimenetluse

tulemuse

ning

lahendab

kriminaalmenetluse

kulude

ja

kriminaalmenetlusega tekitatud kahju küsimuse (IV).

I

13. Kolleegium leiab, et maakohus juhindus kriminaalasja uuel arutamisel õigesti kriminaalmenetluse

koodeksist, ega nõustu ringkonnakohtu vastupidise seisukohaga.

Käesoleva kriminaalasja saatis prokuratuur toonasesse Tallinna Linnakohtusse 5. märtsil 2004

(kriminaaltoimiku IV kd, tl 94), s.o enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist 1. juulil 2004. KrMSRS

§ 2 lg 1 sätestab, et enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist kohtusse saadetud kriminaalasja või

kohtu alustatud erasüüdistusasja arutatakse maa- ja linnakohtus kriminaalmenetluse koodeksi sätteid

järgides. Kriminaalasja kohtusse saatmisena KrMSRS § 2 lg 1 mõttes tuleb käsitada üksnes KrMK §-s 182

selliselt nimetatud menetlustoimingut, mis seisnes kriminaalasja saatmises prokuratuurist alluvusjärgsele

kohtule. Kriminaalasja kohtusse saatmine KrMSRS § 2 lg 1 tähenduses ei hõlma kõrgema astme kohtu poolt

kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist. KrMSRS § 2 lg 1 mõtte kohaselt peab esimese astme kohtu

menetlus, mille raames üldjuhul kogutakse valdav osa tõenditest, toimuma sellesama menetlusseaduse alusel,

mis kehtis kohtueelse uurimise (menetluse) lõppemise hetkel. Seda ka juhul, kui kriminaalasja arutatakse

esimese astme kohtus uuesti pärast apellatsiooni- või kassatsioonimenetlust, mis KrMS § 2 lg-st 3 tulenevalt

on toimunud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega tuli maakohtul juhinduda

kriminaalmenetluse koodeksist vaatamata asjaolule, et pärast kriminaalasja esmakordsel arutamisel tehtud

maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste osalist tühistamist Riigikohtu 4. juuni 2007. a otsusega saabus

kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks 7. juunil 2007 (VII kd, tl 1), s.o pärast kriminaalmenetluse

seadustiku jõustumist.

14. Kolleegium ei nõustu V.V. kaitsja seisukohaga, et kohaldatava menetlusseaduse valikul tuleb lähtuda

sellest, milline seadus on kahtlustatavale või süüdistatavale kõige soodsam. KarS § 5 lg-s 2 sätestatud

kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõte kehtib üksnes materiaalses karistusõiguses ega laiene

kriminaalmenetlusõigusele isegi analoogia korras. Kriminaal-menetlusõiguse ajalise kehtivuse määratleb

KrMS § 3 lg 2, mis sätestab, et kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat

kriminaalmenetlusõigust. Sellest üldreeglist võib seadusandja ette näha erandeid, millena on käsitatav ka

KrMSRS § 2 lg 1. Samas ei ole seadusandja kriminaalmenetlusõiguse ajalise kehtivuse reeglite sätestamisel

seotud PS § 23 lõikega 2, sest selles sättes ette nähtud põhiõiguse esemeline kaitseala ei hõlma

menetlusõiguslikke seadusemuudatusi.

15. Vaatamata sellele, et enne 1. juulit 2004 kohtusse saadetud kriminaalasja tuleb KrMSRS § 2 lg 1 kohaselt

maakohtus menetleda kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides, leiab kolleegium, et maakohtu poolt

kõrgema astme kohtust uueks arutamiseks saadetud asjas kriminaalmenetluse seadustiku kohaldamine ei ole

käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena. Puudub alus väita, et kriminaalmenetluse koodeksi asemel

kriminaalmenetluse seadustiku kohaldamine kahjustaks süüdistatava menetluslikke õigusi ja muudaks

maakohtus toimunud menetluse iseenesest ebaõiglaseks.

II

16. Asudes vaagima V.V. kaitsja kassatsiooni väiteid, märgib kolleegium sissejuhatavalt, et muu hulgas

vaidlustatakse kassatsioonis läbivalt kohtute tuvastatud faktilisi asjaolusid. Eeskätt ei nõustu kaitsja kohtute

järeldusega, mille kohaselt oli V.V. süüdistuses nimetatud OÜ V maksudeklaratsioone esitades teadlik sellest,

et tegelikult ei ole OÜ P OÜ-le V diislikütust ja bensiini müünud ega transporditeenust osutanud ja et OÜ V

maksudeklaratsioonides kajastuvad OÜ P arved on näilikud. Kaitsja hinnangul ei saanud V.V-l tekkida

vähimatki kahtlust, et kütuse tegelik müüja oli OÜ P.

17. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Tulenevalt KrMS § 362 p-st 2

saab Riigikohus vaid

kontrollida,

kas

kohtud

on

faktiliste

asjaolude

tuvastamisel

järginud

kriminaalmenetlusõiguse norme, sh seda, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad

selged, ammendavad ja vastuoludeta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. mai 2009. a otsus asjas nr 3-

1-1-19-09, p-d 15-16). Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud käesolevas asjas tõendite hindamisel

kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtuotsustes on põhistatud kõiki tõendite hindamisel tehtud olulisi

järeldusi, sh seda, miks on välistatud võimalus, nagu võinuks V.V. arvata, et J.R. ja E.B. esindavad

diislikütust ja bensiini müües OÜ-d P (vt eeskätt VII kd, tl 401-407). Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja

kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Seega ei nõustu kolleegium V.V. kaitsja väitega,

nagu jätnuks kohtud tõendid analüüsimata, rikkudes sellega KrMS § 339 lg 1 p 7 nõudeid.

18. Seda, miks OÜ V tehinguid kütuse tegelike müüjatega ei saa OÜ V maksukohustuse suuruse

kindlaksmääramisel arvesse võtta, selgitas kolleegium juba käesoleva kriminaalasja eelmisel läbivaatamisel

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-11-07, p-d 32-37).

19. Samuti ei jaga kolleegium kaitsja arvamust, et kohtud väljusid V.V.t süüdi tunnistades süüdistuse

piiridest. Kaitsja põhjendab oma seisukohta sellega, et süüdistuse tekstis pole kirjeldatud teo toimepanemise

asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et V.V. pani talle süüksarvatava teo toime kavatsetusega. Kolleegium

märgib, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik

faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (vt Riigikohtu üldkogu

4. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-24-05, p 14). See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb

asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele

vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi süüdistus sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav

isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Süüdistuse näol on tegemist hüpoteesiga,

mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse

mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (KrMS § 312 p 1),

mitte aga süüdistuses endas.

20. V.V-le esitatud süüdistuse tekstis on ära toodud asjaolu, et V.V. esitas OÜ V maksudeklaratsioonides

maksuhaldurile valeandmeid tahtlikult ja ta tegi seda OÜ V maksukohustuse vähendamise eesmärgil.

Kolleegiumi hinnangul oli süüdistuse selline formuleering käesoleval juhul piisav, tagamaks V.V-le ja tema

kaitsjale tõhus võimalus esitada soovi korral väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, et V.V. teos

puudub KrK § 1481 lg 2 ja 10, KarS § 386 lg 1 või KarS § 3891 lg 1 subjektiivne koosseis.

21. Nõustuda ei saa ka V.V. kaitsja arvamusega, nagu oleks KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu

subjektiivne külg tegevuse ja tegevusetuse puhul erinev, eeldades tegevuse korral kavatsetust kõigi

objektiivse koosseisu tunnustele vastavate asjaolude suhtes.

KarS § 15 lg 1 sätestab, et kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui sama seadustik ei sätesta karistust

ettevaatamatu teo eest. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Seega piisab

teo tahtlikkuse jaatamiseks sellest, kui isikul on kõigi objektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavate

asjaolude suhtes vähemalt kaudne tahtlus, välja arvatud juhul, kui konkreetne süüteokoosseis nõuab, kas

kõigi või mõne objektiivse koosseisu tunnusele vastava asjaolu suhtes raskemat tahtluse liiki (otsest tahtlust

või kavatsetust).

KarS § 3891 lg 1 näeb ette karistuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise

eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise

eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati,

tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. KarS § 3891 sõnastusest nähtub

üheselt, et KarS § 15 lg-s 1 ja § 16 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt loetakse tahtlikuks vähemalt

kaudse tahtlusega toimepandud tegu, on kõnealuse kuriteokoosseisu subjektiivses küljes tehtud erand vaid

maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise osas. Riigikohus on ka

varem selgitanud, et KarS §-s 3891 sätestatud kuriteokoosseis eeldab kavatsetust üksnes maksu- või

kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste

osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus ja deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu laekumata

jääva maksusumma ulatumine suurele kahjule vastava summani, piisab toimepanijal vähemalt kaudse

tahtluse olemasolust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08,

p 17.1.) See reegel kehtib ühtviisi nii maksuhaldurile andmete esitamata jätmise (tegevusetus) kui ka

valeandmete esitamise (tegevus) korral. Puudub loogiline põhjendus, miks peaks isik maksudeklaratsioonis

valeandmete esitamise korral vastutama üksnes siis, kui ta seab esitatavate andmete ebaõigsuse endale

eesmärgiks ja teab andmete ebaõigsusest (KarS § 16 lg 2), samas kui maksudeklaratsiooni esitamata jätmisel

järgneb karistus juba siis, kui isik peab vähemalt võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4) deklareerimisele

kuuluvate maksustamisobjektide olemasolu. Kolleegium on seisukohal, et subjektiivse koosseisu aspektist on

karistusõigusliku sekkumise piir KarS § 3891 lg 1 kohaselt nii maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise

kui ka maksudeklaratsiooni esitamata jätmise korral ühesugune.

22. KrMS § 352 lg 6 sätestab, et Riigikohus laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile

süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele kuritegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest,

kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Sellest tulenevalt märgib kolleegium järgmist.

23. Käesolevas kriminaalasjas on kohtud vääralt kohaldanud tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg-s 1

sätestatud kulu mõistet ja sama paragrahvi teise lõike punktis 3 sätestatud väljamakse mõistet, käsitades

seetõttu OÜ V poolt OÜ-le P ülekantud summasid ekslikult täies ulatuses OÜ V ettevõtlusega mitteseotud

kuluna. Nimelt on kohtud tuvastanud, et osa OÜ V poolt OÜ-le P üle kantud rahast kanti hiljem OÜ V

pangakontole tagasi (vt käesoleva otsuse punkt 3.5). Kolleegium kordab oma varasemast praktikast tulenevat

seisukohta, et kui juriidilisest isikust maksumaksja poolt nõuetekohase kuludokumendita nn arvevabrikule

üle kantud raha on süüdistuses nimetatud maksustamisperioodide jooksul maksumaksjale tagastatud (eeskätt

kantud tagasi maksumaksja pangakontole), ei saa algset rahaülekannet käsitada ettevõtlusega mitteseotud

kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et maksumaksjale tagastatud summa ulatuses on

väljamakse tegemine üksnes näiline ja selle summa võrra maksumaksja vara tegelikult ei vähene. Seega

reaalset väljamakset maksumaksja varast ei tehta ja maksumaksjal kulu ei teki. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-42-08, p 15 jj.) Sel põhjusel ei ole ka OÜ V

poolt OÜ-le P tehtud väljamaksed ulatuses, milles need kanti tagasi OÜ V pangakontole, käsitatavad OÜ V

ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Järelikult ei saa OÜ-le V tagastatud väljamaksete ettevõtlusega seotud

kuluna kajastamata jätmist V.V-le KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 (KarS § 386 lg 1 ja § 3891 lg 1) järgi süüks

arvata. Kohtud on seda aga teinud.

24. Eeltoodust lähtuvalt tuleb OÜ V tuludeklaratsioonides deklareerimata jäetud ettevõtlusega mitteseotud

kulust maha arvata need OÜ V poolt OÜ-le P ülekantud summad, mis maksti tagasi OÜ V pangakontole. See

tähendab, et V.V-le KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 (KarS § 386 lg 1 ja § 3891 lg 1) järgi süüksarvatavast tulumaksu

vähemlaekumisest tuleb maha arvata tulumaks OÜ-le V tagastatud summadelt. Maksustamisperioodidel mai,

juuni, august, september ja november 2000 OÜ-le P ülekantud summade deklareerimata jätmine

ettevõtlusega mitteseotud kuluna on V.V-le süüks arvatud kõiki maksustamisperioode hõlmava ühe jätkuva

teona ja laekumata tulumaksusumma koosseisulise tagajärjena on arvestatud summaarselt kõigi

maksustamisperioodide lõikes. Seetõttu pole OÜ-le V tagastatud summade ettevõtlusega mitteseotud kulust

mahaarvamisel oluline, kas OÜ-le P ülekantud summad maksti OÜ V pangakontole tagasi väljamakse

tegemisega samal või mõnel järgmisel süüdistuses nimetatud maksustamisperioodil.

25. Nähtuvalt maakohtu ja ringkonnakohtu järelduste aluseks olevatest pangakontode väljavõtetest, ulatus

süüdistuses märgitud maksustamisperioodidel OÜ P poolt OÜ V pangakontole tagasi kantud

summa 12 283 384 kroonini. Vähendades selle summa võrra OÜ V tuludeklaratsioonides kajastamata jäetud

ettevõtlusega mitteseotud kulu ulatust, väheneb V.V. poolt OÜ V ettevõtlusega mitteseotud kulult alusetult

vähem deklareeritud tulumaksukohustus 4 315 784 krooni võrra (12 283 384 krooni x 26/74 = 4 315 784

krooni).

Seega ei tule V.V. poolt OÜ V tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tagajärjel

riigile laekumata (arvestamata) jäänud tulumaksusumma suuruseks lugeda 7 689 406 krooni, nagu kohtud

TuMS § 51 lg 2 p 3 väärtõlgendusest lähtudes leidsid, vaid 3 373 622 krooni (7 689 406 - 4 315 784 krooni =

3 373 622 krooni).

26. Kohtud on lugenud tuvastatuks, et OÜ V raamatupidamises näidati lisaks kütuse näilikule soetamisele

OÜ-lt P ka kütuse näilikku müüki OÜ-le P ja et osa rahast kanti OÜ V pangakontole tagasi "OÜ-le P esitatud

arvete alusel" (vt käesoleva otsuse punkt 3.5). Kriminaalasja materjalide hulgas on tõepoolest arved, mille

OÜ V on OÜ-le P kütuse müügi kohta väljastanud (III kd, tl 215 jj). Nendel arvetel on näidatud ka

käibemaks. Kolleegium märgib, et juhul, kui V.V. kajastas OÜ V käibedeklaratsioonides maksustatava

käibena ka kohtute poolt näilikuks loetud kütuse müüki OÜ-le P, suurendas ta sellelt müügisummalt

arvestatud käibemaksu võrra alusetult OÜ V tegelikku käibemaksukohustust. Selliselt tekitatud OÜ V

näilikku käibemaksukohustust tuleks OÜ V tegeliku käibemaksukohustuse kindlakstegemisel arvestada,

arvates selle alusetult vähemdeklareeritud käibemaksusummast maha. Kohtud ei ole aga tuvastanud, kas

süüdistuses nimetatud OÜ V käibedeklaratsioonides kajastus ka see käibemaks, mis oli näidatud nendel OÜ

V arvetel, mille näilisel alusel OÜ P OÜ-le V osa ülekantud rahast tagastas.

Riigikohus on varem asunud seisukohale, et teatud juhtudel võib kohus isiku teole karistusõigusliku

hinnangu andmisel piirduda n-ö minimaalse kahju kindlakstegemisega, tuvastades, et kahju tekitamise

vähemalt teatud summas, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-61-09, p 24). Samasugune põhimõte kehtib

kolleegiumi hinnangul mitte üksnes kuriteo koosseisulise kahju, vaid ka teiste n-ö kvantitatiivselt

mõõdetavate süüteokoosseisu tunnuste (sh maksukuriteo tagajärjel maksudena laekumata jäänud summa)

kindlakstegemisel. Seetõttu lähtub kolleegium põhimõttel in dubio pro reo (KrMS § 7 lg 3) V.V. jaoks

võimalikult soodsast eeldusest, et süüdistuses nimetatud OÜ V käibedeklaratsioonides kajastati käibemaksu

kõigilt nendelt näilikelt tehingutelt, millele viidates OÜ P tagastas OÜ-le V 12 283 384 krooni (vt käesoleva

otsuse punkt 25). See tähendab seda, et OÜ V alusetult enamdeklareeritud (näiliku) käibemaksukohustuse

suuruseks tuleb lugeda 1 873 737 krooni (12 283 384 krooni : 1,18 x 0,18 = 1 873 737 krooni). Järelikult

peab selle summa võrra vähendama V.V-le KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 järgi süüksarvatud laekumata

käibemaksusummat (3 356 426 krooni). Seega tuleb V.V. poolt OÜ V käibedeklaratsioonides valeandmete

esitamise tõttu riigile laekumata (arvestamata) jäänud käibemaksusummaks lugeda vähemalt 1 482 689

krooni (3 356 426 krooni - 1 873 737 krooni = 1 482 689 krooni).

27. Eeltoodud põhjustel loeb kolleegium V.V-le KrK § 1481 (KarS § 386 lg 1 ja § 3891 lg 1) järgi

süüksarvatavaks laekumata maksusummaks vähemalt 4 856 311 krooni (sh 3 373 622 krooni tulumaksu ja 1

482 689 krooni käibemaksu), mitte aga 11 045 832 krooni, nagu on leidnud maakohus ja ringkonnakohus.

(Vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-42-08, p 17.)

Muus osas on V.V. süüditunnistamine ja karistamine seaduslik ning põhjendatud.

28. Kassaator leiab, et kohtud pidanuksid V.V-lt sundraha väljamõistmisel lähtuma teo toimepanemise ajal

(2000. aastal) kehtinud KrMK § 871 lg 1 p-st 2, mille kohaselt oli sundraha suurus teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral üks palga alammäär, samuti 2000. aastal kehtinud palga alammäärast (1400 krooni).

Riigikohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt

on sundraha näol tegemist menetluskuluga, mis ei ole käsitatav materiaalses mõttes karistusena (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-63-05, p 8 jj). Seega tuleb

sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti (KrMS § 3 lg 2

ja KrMK § 11 lg 2) ja KarS § 5 sundraha väljamõistmisel kohaldatav ei ole. Nii KrMK § 871 lg 1

p 2 1. jaanuarist 2004 kehtiva redaktsiooni kui ka KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Samuti tuleb sundraha väljamõistmisel lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.

Kolleegium on selgitanud, et kuna palga alammäär ja selle muutmine peegeldab ühiskonna üldist

majanduslikku olukorda ning käibiva raha tegelikku väärtust, võimaldab seotus palga alammääraga hoida

sundraha reaalväärtuse stabiilsena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2008. a otsus asjas

nr 3-1-1-46-08, p 54).

29. Kolleegium nõustub V.V. kaitsja seisukohaga, et kannatanu tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas on

kohtuotsused nõuetekohaselt põhistamata. Kohtud on jätnud nõuetekohasel viisil tuvastamata osa faktilistest

asjaoludest, millest sõltub kannatanu väidetava kahju olemasolu ja ulatus.

30. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsuses asjas nr 3-1-1-60-07 on selgitatud, et teatud

juhtudel võib riigil TsK § 448 lg 1 alusel tekkida tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue enne 1. juulit 2002

äriühingu maksudeklaratsioonid esitamata jätnud või nendes valeandmeid esitanud juhatuse liikme vastu (vt

viidatud otsuse punkt 43). Samas otsuses käsitles kolleegium ka sellise kahjunõude tekkimise eeldusi ja

ulatust (vt lähemalt viidatud otsuse punkte 44-54).

Kokkuvõtlikult

leidis

kolleegium

asjas

nr

3-1-1-60-07,

et

juhatuse

liikme

poolt

äriühingu

deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju saab väljenduda eeskätt 1) riigi maksunõude

muutumises täielikult või osaliselt mittesissenõutavaks sel ajal, mil maksuvõla sissenõudmine

deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu viibis; 2) maksuintressis, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis

oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav, tingimusel, et intressisummat pole

äriühingult võimalik sisse nõuda, ja 3) kahju suuruse kindlakstegemise ja selle sissenõudmisega seotud

mõistlikes kuludes.

Selleks, et tuvastada riigi kahju, mis seisneb maksunõude muutumises täielikult või osaliselt

mittesissenõutavaks (väärtusetuks) sel ajal, mille jooksul maksuvõla sissenõudmine deklareerimiskohustuse

rikkumise tõttu viibis, tuleb toimida järgmiselt. Maksuvõla osast, mis õnnestunuks riigil äriühingult viimase

majanduslikku olukorda arvestades reaalselt sisse nõuda siis, kui riik oleks maksunõudest teada saanud

maksukohustuse tekkimise ajal, tuleb lahutada maksuvõla osa, mis õnnestu(nu)ks riigil äriühingult sisse

nõuda pärast maksunõudest tegelikku teadasaamist maksu- või kriminaalmenetluses. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-

60-07, p-d 45-47.) Seega otsustamaks deklareerimiskohustust rikkunud äriühingu juhatuse liikme vastu TsK

§ 448 lg 1 alusel esitatud riigi kahjunõude põhjendatuse üle, tuleb muu hulgas tuvastada nii varjatud

maksukohustuse sissenõutavus selle tekkimise ajal kui ka see, et maksunõude täitmine ei ole maksunõude

ilmsikstulekul enam täielikult või osaliselt võimalik (näiteks äriühingust maksumaksja lõppemise, tema

maksevõimetuse või maksuvõla aegumise tõttu) (samas, punkt 54).

31. Käesolevas kriminaalasjas on kohtud leidnud, et süüdistuses kirjeldatud varjatud maksukohustuse

tekkimise ajal 2000. aastal olnuks see täies ulatuses OÜ-lt V sissenõutav, sest 2000. a ületasid OÜ V tulud

kulusid. Samas OÜ V maksuvõlast teadasaamisel aastal 2003 puudus riigil võimalus seda osaühingult sisse

nõuda, sest osaühing oli muutunud maksejõuetuks. Viimati nimetatud järeldust on kohtud põhjendanud

sisuliselt üksnes asjaoluga, et

OÜ V teenis 2003. a ligikaudu miljon krooni kahjumit.

Kolleegium märgib, et sellest, kas äriühing on mingil aruandeperioodil kasumis või kahjumis, ei saa

järeldada, kas ja kui, siis millises ulatuses on äriühing samal perioodil võimeline oma finantskohustusi

täitma. Nii võib ka kahjumiga töötaval äriühingul olla piisavalt vara kõigi võlausaldajate nõuete täitmiseks

või vähemalt nende osaliseks rahuldamiseks. Tuvastamaks, kas teatud rahaline kohustus (nt maksukohustus)

oli mingil ajahetkel sissenõutav, tuleb hinnata võlgniku varalist olukorda sellel ajahetkel tervikuna, võttes

arvesse nii võlgniku varaliselt hinnatavaid õigusi kui ka kohustusi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66).

Käesolevas asjas ei ole kohtud seda teinud, keskendudes vaid küsimusele, kas OÜ V oli aastatel 2000 ja

2003 kasumis või kahjumis. Seetõttu ei ole ka kohtuotsuste pinnalt jälgitav, kas ja kui, siis millises ulatuses

oli OÜ V varjatud maksukohustus selle tekkimise hetkel ja ilmsikstuleku ajal reaalselt sissenõutav. Samuti ei

ole kohtud põhjendanud, miks ei võetud OÜ V maksevõimelisuse hindamisel üldse arvesse asjaolu, et

osaühingu pangakontodel, mis olid 5. detsembrini 2006 arestitud, oli 257 832 krooni 88 senti. Asjaolu, et see

summa moodustas suhteliselt väikese osa OÜ V varjatud maksukohustusest, ei tähenda, et selle vara võis

riigi maksunõude sissenõutavuse ulatuse kindlakstegemisel üldse tähelepanuta jätta. Lisaks ei ole kohtud

andnud hinnangut V.V. kaitsja väitele, et Maksu- ja Tolliamet oli riigi maksunõude tagamiseks kandnud

võõrandamise keelumärke OÜ V kinnisasjale.

Kolleegiumi hinnangul tähendab eelmärgitu seda, et mõlema astme kohtud on jätnud otsuse tsiviilhagi

küsimuses olulises osas põhistamata. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1, § 669 lg 1 p-st 5, TsMS § 692 lg 1 p-

st 2 ja § 692 lg-st 5 toob selline rikkumine kaasa tsiviilhagi kohta tehtud otsustuse tühistamise ja tsiviilhagi

osas

kriminaalasja

maakohtule

uueks

arutamiseks

saatmise

(vt

ka

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-63-09, p 13 ja 14. aprilli 2010. a otsus asjas

nr 3-1-1-3-10, p 19). Kuna maakohtu poolt tsiviilhagi kohta tehtud otsustuse tühistas juba ringkonnakohus,

asendades selle uue otsustusega, tühistab kolleegium tsiviilhagi puudutavas osas üksnes ringkonnakohtu

otsustuse rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi V.V. vastu.

32. Tsiviilhagi uuel arutamisel tuleb kohtul esmalt tuvastada OÜ V varjatud maksukohustuse tegelik suurus.

Vaidlust ei saa olla selles, et see summa oli vähemalt 4 856 311 krooni (vt käesoleva otsuse punkt 27). See on

käesolevas kriminaalasjas siduvalt tuvastatud. Samas ei ole välistatud, et tsiviilhagi lahendamisel leiab

tõendamist OÜ V varjatud maksukohustuse suurem ulatus. Nii võib kannatanu tõendada, et OÜ V

käibedeklaratsioonides ei kajastatud käibemaksu nendelt näilikelt tehingutelt, millele viidates OÜ P tagastas

osa saadud rahast OÜ-le V. Sellisel juhul ei saa nendelt tehingutelt arvestatavat käibemaksu OÜ V varjatud

käibemaksukohustusest maha arvata. Riigikohus määratles käesolevas otsuses põhimõttel in dubio pro reo

üksnes minimaalse maksusumma, mille laekumata jäämise põhjustamine V.V. poolt on väljaspool kahtlust.

33. Olles tuvastanud OÜ V varjatud maksukohustuse suuruse, tuleb kohtul järgnevalt kindlaks teha 1)

summa, mille ulatuses olnuks selline maksukohustus OÜ-lt V sissenõutav maksukohustuse tekkimise ajal ja

2) summa, mille ulatuses olnuks selline maksukohustus OÜ-lt V sissenõutav ajal, mil maksuhalduril oli

pärast varjatud maksukohustusest teadasaamist mõistlikult tegutsedes võimalik OÜ-d V siduvalt kohustada

oma maksuvõlga tasuma. Nende summade vahe on käsitatav V.V. poolt deklareerimiskohustuse rikkumisega

riigile tekitatud kahjuna.

34. Seejärel tuleb kohtul tuvastada maksuintressi-summa OÜ V varjatud maksukohustuse sellelt osalt, mis

oli maksukohustuse tekkimise ajal osaühingult sissenõutav. Seejuures saab maksuintresse arvestada 1. juulist

2002, mil jõustusid intressikohustuse tekkimise aluseks olevad MKS §-d 115 ja 117, kuni ajani, mil

maksuhalduril oli pärast varjatud maksukohustusest teadasaamist mõistlikult tegutsedes võimalik OÜ-d V

siduvalt kohustada oma maksuvõlga tasuma. Selliselt leitud summast tuleb lahutada maksuintressisumma see

osa, mis olnuks OÜ-lt V sissenõutav ajal, mil maksuhalduril oli mõistlikult tegutsedes võimalik OÜ-d V

siduvalt kohustada maksuintressi tasuma. Saadud vahe on samuti käsitatav V.V. poolt deklareerimiskohustuse

rikkumisega riigile tekitatud kahjuna.

35. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb selleks, et hinnata riigi maksunõude sissenõutavuse määra ühel või teisel

ajahetkel, hinnata OÜ V varalist olukorda sellel ajahetkel, võttes arvesse nii OÜ V varaliselt hinnatavaid

õigusi kui ka kohustusi. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse (TsK § 448 lg 1)

kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsus asjas

nr 3-2-1-99-02, p 10). Seega peab OÜ V maksukohustuse sissenõutavuse määra (ja seega ka OÜ V varalise

seisundi) ning selle muutumise kui kahju ulatust determineerivad asjaolud üldjuhul tõendama kannatanu (riik

maksuhalduri kaudu). Ühe erandina sellest reeglist ei pea aga kannatanu tõendama, et maksukohustuse

tekkimise ajal puudusid OÜ-l V varalised kohustused teiste võlausaldajate ees (mis võinuksid vähendada OÜ

V suutlikkust täita oma maksukohustust). Tegemist on negatiivse asjaoluga, mille tõendamist ei saa üldjuhul

kohtumenetluse poolelt nõuda (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-2-1-

123-07, p 15).

36. Eeltoodust tulenevalt pole teoreetiliselt võimalik välistada, et V.V-lt väljamõistetav kahjusumma ületab

talle KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 (KarS § 386 lg 1 ja § 3891 lg 1) järgi süüksarvatavat laekumata maksusummat

(vähemalt 4 856 311 krooni). Samas võib tsiviilhagi uuel arutamisel hoopis ilmneda, et riigi kahjunõue V.V.

vastu on laekumata jäänud maksusummast väiksem. See sõltub esmajoones OÜ V maksevõimest

maksukohustuse tekkimisel ja selle ilmsikstulekul.

III

37. Asudes käsitlema prokuröri kassatsiooni, märgib kolleegium esmalt, et prokuröri taotlus - tühistada V.G.

puudutavas osas ringkonnakohtu õigeksmõistev kohtuotsus ja jõustada maakohtu süüdimõistev otsus - ei

vasta seadusele. Seda seetõttu, et maakohtu otsuse jõustamine raskendaks V.G. olukorda. KrMS § 361 p 5

kohaselt võib Riigikohus otsusega tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maakohtu otsuse,

raskendamata süüdimõistetu olukorda. KrMS § 361 p-s 5 nimetatud olukorrana, mida ei tohi raskendada,

tuleb vaadelda olukorda, millesse on isik asetatud kasseeritud kohtuotsusega. (Vt lähemalt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-85-10, p 12 koos viidetega varasematele

lahenditele.)

38. Kolleegium ei nõustu ka prokuröri seisukohaga, et ringkonnakohus pole V.G. õigeksmõistmist piisavalt

põhistanud. Kassaatori väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust V.G. õigeksmõistmist puudutavas osas

tühistada.

39. Vaidlust ei ole selle üle, et kõik süüdistuses nimetatud OÜ V maksudeklaratsioonid allkirjastas ning

esitas maksuhaldurile V.V. või tema juhendatud raamatupidaja, samuti esitas kõik deklaratsioonide

koostamiseks vajalikud algdokumendid raamatupidajale V.V..

40. Käesolevas kriminaalasjas tehtud 4. juuni 2007. a otsuses märkis kolleegium muu hulgas, et

tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need

faktilised asjaolud, mille tõttu saab väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise

teoplaani realiseerimisse. Seejuures osutas kolleegium sellele, et kriminaalasja esmakordsel arutamisel

kohtud seda nõuet ei järginud. Kui V.V. roll, mis seisnes valeandmeid sisaldanud deklaratsioonide

allkirjastamises ja maksuhaldurile esitamises, oli kolleegiumi hinnangul kohtuotsuste pinnalt mõistetav, siis

V.G. teopanus oli jäänud välja toomata. Riigikohus selgitas, et kriminaalasja uuel arutamisel tuleb

konkretiseerida V.G. teopanus, s.t tuvastada konkreetne V.G. tegevus või tegevusetus, mida ta OÜ V

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks ette võttis või ette võtmata jättis. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-

11-07, p 38.) Seejuures tuleb silmas pidada, et KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik

arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui sama paragrahvi lõigetes 2-6 ei ole sätestatud

teisiti. Järelikult ei saa kohus omistada isikule teopanust, mis väljuks süüdistuse piiridest.

41. Kassatsioonis väidab prokurör, et V.G. põhiline teopanus väljendus selles, et tema OÜ V juhatuse

liikmena, teades, et V.V. esitab OÜ V maksudeklaratsioonides valeandmeid, ei parandanud neid

deklaratsioone, s.t võimaldas oma tegevusetusega kuritegu toime panna.

Jättes mõtteliselt kõrvale tõiga, et ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole V.G. teadlikkus valeandmete

esitamisest OÜ V maksudeklaratsioonides tõendatud, märgib kolleegium, et prokuröri eelkirjeldatud

etteheide väljub V.G-le esitatud süüdistuse piiridest. Süüdistuses heidetakse V.G-le, nii nagu V.V-legi, ette

maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamist. Süüdistuse tekstis puuduvad mis tahes viited asjaolule, nagu

oleks V.G. pannud maksuhaldurile valeandmete esitamise toime tegevusetusega. Seega ei ole V.G. väidetav

tegu, mida prokurör kassatsioonis kirjeldab, süüdistuse tekstiga hõlmatud. Järelikult ei olnud kohtutel juba

menetluslikult võimalik V.G. sellises teos süüdi tunnistada.

42. Nendel põhjustel jätab kolleegium prokuröri kassatsiooni rahuldamata.

IV

43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2010. a ja Harju Maakohtu 17. detsembri 2009. a

otsused V.V. poolt OÜ V maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu maksudena laekumata jäänud

summa suuruse osas ja teeb selles küsimuses täiendavaid tõendeid kogumata uue kohtuotsuse, kergendades

süüdimõistetu olukorda. Juhindudes KrMS § 361 p-st 6, samuti TsMS § 691 p-st 4, § 692 lg 1 p-st 2 ja lg-st

ja 5 ning § 669 lg 1 p-st 5, tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ka osas, millega rahuldati kannatanu

tsiviilhagi V.V. vastu, ja saadab kriminaalasja tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas uueks arutamiseks

Harju Maakohtule.

44. Kolleegium selgitab, et kriminaalasja madalama astme kohtule uueks arutamiseks saatmine üksnes

tsiviilhagi osas süüdimõistva otsuse jõustumist ega täitmisele pööramist edasi ei lükka (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 41). Seega jõustub otsus V.V.

süüditunnistamise ja karistamise kohta käesoleva Riigikohtu otsuse tegemisega.

45. KrMS § 314 punkti 6 kohaselt märgitakse kohtuotsuse resolutiivosas

õigeksmõistetule

kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 2 lg 2 sätestab, et kohus, samuti prokurör, uurija või muu ametiisik,

kes teeb AVVKHS § 2 lõikes 1 näidatud otsuse või määruse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult

oli alusetult vabadus võetud (lause 1). Kui AVVKHS § 1 lg 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse

võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör või uurija selle otsuses või määruses (lause 2).

Riigikohus on asunud seisukohale, et õigeksmõistvas kohtuotsuses peab olema märgitud vähemalt üks

AVVKHS § 2 lõikes 2 nimetatud asjaolu - päevade arv, mil isikult oli vabadus alusetult võetud, või kahju

hüvitamist välistav asjaolu. Juhul kui otsuses on märgitud kahju hüvitamist välistav asjaolu, ei pea vahi all

viibitud päevade arvu märkima. (Vt Riigikohtu üldkogu 1. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-15-07, p-

d 31-33).

Ringkonnakohus on V.G. õigeks mõistes jätnud tähelepanuta, et 29.-31. maini 2002 peeti V.G. käesolevas

kriminaalasjas kahtlustatavana kinni Pärnu Politseiprefektuuri arestimajas (I kd, tl 204-205). Kriminaalasja

materjalidest ei nähtu ühtegi AVVKHS § 1 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamist välistavat asjaolu. Seega tuleb

need kolm päeva, mil V.G. kahtlustatavana kinni peeti, lugeda AVVKHS § 1 lg 1 p-st 2, § 2 lg-st 2 ja KrMS

§ 314 p-st 6 juhindudes ajaks, mil V.G-lt oli alusetult vabadus võetud.

46. Lähtudes AVVKHS § 2 lg-st 3 selgitab kolleegium V.G-le, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

kahju eest hüvitise saamiseks peab ta kuue kuu jooksul käesoleva Riigikohtu otsuse tegemisest esitama

rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse. Avaldusele tuleb lisada käesoleva otsuse ärakiri (AVVKHS § 4

lg 2).

47. Riigikohtu istungil esitas V.G. kaitsja R. Laus taotluse hüvitada V.G-le kassatsioonimenetluses kantud

kulud advokaadi õigusabile. Taotluse ja sellele lisatud OÜ Advokaadibüroo Laus ja Partnerid arve kohaselt

peab V.G. kassatsioonimenetluses saadud õigusabi eest tasuma kokku 30 000 krooni.

Kuna Riigikohus jätab V.G. õigeksmõistmist puudutavas osas ringkonnakohtu otsuse muutmata, tuleb valitud

kaitsjale makstav tasu V.G-le KrMS § 186 lg 2 ja § 175 lg 1 p 1 alusel hüvitada. Seda aga üksnes mõistlikus

suuruses, nagu KrMS § 175 lg 1 p 1 otsesõnu ette näeb. Kolleegium leiab, et arvestades kaitsja töö mahtu

kassatsioonimenetluses ja käsitletud küsimuste keerukust, ei ole 30 000 krooni kaitsjatasuna mõistliku

suurusega ning sellist summat ei saa täies ulatuses süüdistatavale hüvitada. Kolleegium mõistab riigilt V.G-le

kassatsioonimenetluse kulude katteks välja 15 000 krooni.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi