3-2-1-100-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-100-10

Määruse kuupäev

Tartu, 15. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

SIA Rudus avaldus välisriigi vahekohtu otsuse ja kohtuotsuse

Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-56609

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ KorTec määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja SIA Rudus (registrikood 50003247581)

Puudutatud isik OÜ KorTec (registrikood 10573961), esindaja

vandeadvokaat Andres Hallmägi

Asja läbivaatamise kuupäev

18. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-56609 ning

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada OÜ-le KorTec määruskaebuselt 5. juunil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SIA Rudus (avaldaja) palus 28. oktoobril 2009 Harju Maakohtule esitatud avalduses tunnistada

Eesti Vabariigis täidetavaks Läti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraaþikohtu (edaspidi vahekohtu)

4. augusti 2008. a otsus, millega rahuldati avaldaja hagi OÜ KorTec Läti filiaali (OÜ KorTec Latvijas

filiale) vastu ja mõisteti viimaselt avaldaja kasuks välja võlgnevus 293 578 latti 70 santiimi

(6 623 686 krooni 40 senti). Samuti palus avaldaja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Riia linna

Vidzeme eeslinna kohtu 14. aprilli 2009. a täiendav otsus, millega mõisteti OÜ KorTec Läti filiaalilt

avaldaja kasuks välja menetluskulu 100 latti (2227 krooni 60 senti). Viidatud otsused on jõustunud.

Avaldaja üritas vahekohtu otsust täita Lätis, kus tal õnnestus saada võlgnevusest 12 779 latti

1 santiimi (284 665 krooni 22 senti). Avaldaja leidis, et kohtuotsused tuleb tunnistada OÜ KorTec kui

oma filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutava isiku suhtes täidetavaks ka Eestis.

2. Maakohus rahuldas 16. novembri 2009. a määrusega esitatud avalduse ja tunnistas viidatud otsused

Eesti Vabariigis täidetavaks, sest kõik tingimused selleks on täidetud. Maakohtu määruse

resolutsiooni järgi tunnistati täidetavaks kohtuotsused, millega mõisteti OÜ-lt KorTec (puudutatud

isik) avaldaja kasuks välja võlgnevus ja kohtukulud.

Maakohus kohaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 lg-le 1 tuginedes EL Nõukogu

määrust 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

Määruse 44/2001/EÜ art 38 p 1 kohaselt täidetakse liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele

pööratavat otsust teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks

kuulutatud. Sama määruse art 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast art-

s 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma art-tes 34 ja 35 sätestatud kontrolli tegemata. Poolel, kelle

vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid

esildisi. Kõnealuse määruse art 53 p 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev

asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele

tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades määruse V lisas esitatud tüüpvormi

(art 53 p 2). Kuna viidatud määruse art-s 53 sätestatud vorminõuded on täidetud, tuleb kohtuotsused

tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi

kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi.

Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Avaldajal on täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 5 järgi

õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend täitmiseks Eesti kohtutäiturile.

3. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada. Puudutatud isik ei ole kohtuotsuste, mille täitmise tunnustamist taotletakse, pooleks. Seega

ei ole puudutatud isiku suhtes alust nende otsuste täimist Eestis tunnustada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse avaldaja taotluse osas tunnistada

välisriigi kohtuotsused Eesti Vabariigis täidetavaks. Ringkonnakohus parandas maakohtu määruse

resolutsiooni selliselt, et täidetavaks tunnistati kohtuotsused, millega mõisteti võlgnevus ja

kohtukulud avaldaja kasuks välja puudutatud isiku Läti filiaalilt.

Ringkonnakohus ei tuvastanud TsMS § 620 lg-s 1 sätestatud aluseid, mille esinemise korral tuleks

välisriigi kohtulahend jätta tunnustamata. TsMS § 623 lg 1 järgi kontrollib kohus välisriigi

kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi.

Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Maakohus tuvastas TsMS § 623 lg-s 2 sätestatud

eelduse, et tunnustatavad välisriigi kohtulahendid on jõustunud. Maakohus on täitnud nõuetekohaselt

määruse põhjendamise kohustust. Samuti on asjakohane viide EL Nõukogu määrusele.

Õige on, et tunnustamiseks esitatud kohtulahendites on kostjaks märgitud puudutatud isiku Läti

filiaal. Äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 järgi ei ole filiaal juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali

tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seega vastutab puudutatud isiku Läti filiaali tegevusest

tuleneva võlgnevuse eest juriidilise isikuna puudutatud isik. Puudutatud isik tegutses Läti filiaali

kaudu. Kuivõrd välisriigi kohtulahendites on tunnustamisavalduses märgitud rahasumma välja

mõistetud puudutatud isiku Läti filiaalilt, siis tulnuks see selliselt märkida ka maakohtu määruse

resolutsioonis. Ringkonnakohus saab eeltoodut arvestades muuta maakohtu määruse resolutsiooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuses palub puudutatud isik ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada ja keelduda

vaidlusaluste kohtulahendite täidetavaks tunnistamisest.

Ringkonnakohus on lubamatult veaparanduse korras asendanud vaidluses poole, jättes

määruskaebuse kohta seisukoha võtmata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus ei ole

põhjendanud, miks ta kohaldab Lätis asuva filiaali kohta Eesti õigust.

6. Vastuses määruskaebusele vaidles avaldaja sellele vastu ja leidis, et kaebuse väited ei anna alust

ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 ja § 695 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale

ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

8. Avaldaja taotleb vahekohtu 4. augusti 2008. a otsuse ja Vidzeme eeslinna kohtu 14. aprilli 2009. a

otsuse täidetavaks tunnistamist Eesti Vabariigis. Viidatud otsuste järgi on kohustatud isikuks

puudutatud isiku Läti filiaal, kellelt mõisteti avaldaja kasuks välja võlgnevus 6 623 686 krooni

40 senti ja menetluskulu 2227 krooni 60 senti. Mõlemad kohtuotsused on seotud avaldaja ja

puudutatud isiku Läti filiaali 25. juunil 2007 sõlmitud koostöölepingu rikkumisest tuleneva vaidluse

lahendamisega vahekohtus.

9. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldaja saab taotleda otsuste Eesti Vabariigis

täidetavaks tunnistamist puudutatud isiku kui Eesti äriühingu suhtes, kui otsuste järgi on kohustatud

isikuks puudutatud isiku Läti filiaal.

10. Ringkonnakohus on nõustunud maakohtuga, et avaldaja taotlus tuleb rahuldada, põhjendades

ÄS § 384 lg-le 2 tuginedes lisaks, et puudutatud isiku Läti filiaali tegevusest tuleneva võlgnevuse eest

vastutab juriidilise isikuna puudutatud isik. Seega määras ringkonnakohus puudutatud isiku Läti

filiaali õigusliku staatuse kindlaks, kohaldades Eesti õigust. Kolleegium sellise seisukohaga ei

nõustu. Ringkonnakohtu viidatud õigusnorm kehtestab reeglid välismaa äriühingu filiaali

tegutsemisele Eestis ja ei ole praeguses asjas kohaldatav. Kuivõrd otsused, mille Eesti Vabariigis

täidetavaks tunnistamist avaldaja taotleb, on tehtud Lätis asuva ja Läti äriregistrisse kantud Eesti

äriühingu filiaali suhtes, tuleb kohtul avaldaja taotluse lahendamisel (äriühingu filiaali õigusliku

staatuse kindlakstegemisel) kohaldada Läti seadust kui filiaali asukohamaa seadust. Kui puudutatud

isiku Läti filiaal on Läti õiguse kohaselt iseseisva varalise vastutusega (juriidiline isik), saab avaldaja

taotleda kõnealuste kohtuotsuste täidetavaks tunnistamist ainuüksi tema kui oma tegevusest

tulenevate kohustuste eest vastutava isiku suhtes.

Juhised välisriigi õiguse tõendamise kohta sätestab TsMS § 234, mille järgi tuleb väljaspool Eesti

Vabariiki kehtivat õigust tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd see ei ole kohtule teada, ning õiguse

väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke

toiminguid. Eeltoodut täpsustatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 4 lg-tes 1-3.

REÕS § 2 lg 2 sätestab, et välisriigi õiguse kohaldamisel lähtutakse kohaldatava õiguse tõlgendusest

ja kohaldamise praktikast vastavas riigis. Kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele

vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust (sama seaduse § 4

lg 4).

11. Kolleegium märgib, et kohtud on kohaldanud avaldaja taotluse läbivaatamisel vale seadust.

Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud

õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad

asjaolud (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-09, p 9 ja 11. märtsi

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Eeltoodut kohaldatakse TsMS § 477 lg 1 järgi ka hagita

asja läbivaatamisel.

Kohtud tuginesid ekslikult TsMS § 619 lg-le 1, leides, et mõlema kõnealuse lahendi täidetavaks

tunnistamisele Eesti Vabariigis kohaldub EL Nõukogu määrus 44/2001/EÜ (Brüsseli I määrus), jättes

tähelepanuta, et tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamise

ja täitmise menetluse (62. ptk, §-d 619-627) kõrval on kehtestatud erisätted ka vahekohtu otsuse

tunnustamise ja täitmise menetlusele (77. ptk, §-d 753-754). Õige on kohtute järeldus, et Vidzeme

eeslinna kohtu 14. aprilli 2009. a otsuse täidetavaks tunnistamisel tuleb lähtuda välisriigi

kohtulahendite tunnustamise ja täitmise reeglitest. Viidatud sätted ei kohaldu aga Läti Kaubandus- ja

Tööstuskoja Arbitraaþikohtu 4. augusti 2008. a otsuse täidetavaks tunnistamisele. Läti Kaubandus- ja

Tööstuskoja Arbitraaþikohus (ingl k Latvian Chamber of Commerce and Indurstry, Court of

Arbitration) on vahekohus, mis lahendab kooskõlas Läti Kaubandus- ja Tööstuskoja Nõukogu

istungil 21. märtsil 2002 heaks kiidetud reglemendiga (ingl k LCCI Rules of Arbitration)

rahvusvahelistest ja kohalikest kaubandussuhetest tulenevaid vaidlusi. TsMS § 754 lg 1 sätestab

välisriigi vahekohtu otsuste kohta, et neid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes New

Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni ja teiste

välislepingute kohaselt. Sama sätte lg-s 2 täpsustatakse, et välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamisele

ja täitmisele kohaldatakse vastavalt ka välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui

seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seega tuleb ringkonnakohtul avaldaja taotluse

lahendamiseks vahekohtu otsuse osas juhinduda eelkõige 16. juunil 1993 Riigikogus ratifitseeritud

(jõustunud 28. novembril 1993) New Yorgi 1958. aasta konventsioonist. Konventsiooni art 3 sätestab,

et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas

protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt

konventsiooni kehtestatud tingimustele. Kohtute ekslikult kohaldatud Brüsseli I määruse kohta

märgib kolleegium lisaks, et selle art 1 p 2 lit-s c nimetatakse otsesõnu, et kõnealune määrus ei

kohaldu vahekohtute suhtes.

12. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel lahendada avaldaja taotlus eeltoodut arvestades.

13. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

14. Puudutatud isiku määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asja on kautsjoni tasunud puudutatud isiku eest

Matti Korsten. Tulenevalt TsMS § 149 lg-st 8 tuleb puudutatud isikul kautsjoni tagastamiseks teatada

Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve