3-3-1-79-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-79-10

Määruse kuupäev

11. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 4. märtsi 2009. a otsuse nr 6-

27/5246-1, 6-20/-3-6161-1 tühistamiseks, Viru Vangla direktori

10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 osaliseks tühistamiseks

ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2010. a määrus haldusasjas nr 3-

09-2938

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Romeo Kalda määruskaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2010. a määruse haldusasjas nr 3-09-2938

resolutsiooni p 2, millega Romeo Kalda kaebus ilma riigilõivu tasumiseks uut tähtaega andmata

tagastati. Saata asi ringkonnakohtule riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks.

Ülejäänud osas jätta Tartu Ringkonnakohtu määrus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 4. märtsi 2009. a otsusega nr 6-27/5246-1, 6-20/-3-6161-1 jäeti rahuldamata R. Kalda

taotlus plastmassist pesukausi väljastamiseks kambrisse.

Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 p-s 1 sätestati muu hulgas, et vangla

poolt tagatakse kinnipeetavale pesukauss (tagatud osakonnas üldiseks kasutamiseks) ning p-s 2, et

kinnipeetavatele ei lubata kambrisse käskkirja p-s 1 nimetatud sarnase otstarbega isiklikke

tarbeesemeid.

R. Kalda esitas 23. märtsil 2009 Justiitsministeeriumile vaide Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a

käskkirja nr 1.1-1/44 tühistamiseks osas, millega ei lubatud tema kambrisse isiklikku pesukaussi,

Viru Vangla 4. märtsi 2009. a otsuse nr 6-27/5246-1, 6-20/-3-6161-1 tühistamiseks ja Viru Vanglale

ettekirjutuse tegemiseks, kohustamaks vanglat väljastama R. Kaldale laost kauss.

Viru Vangla 16. aprilli 2009. a otsusega nr 6-25/221-1 vaie rahuldati ja anti R. Kaldale luba kasutada

vangla suletud osakonnas isiklikku pesukaussi. Otsuses selgitati, et antud luba ei kehti R. Kalda

paigutamisel vangla avatud osakonda.

R. Kalda esitas 21. aprillil 2009 Viru Vangla direktorile taotluse tema 23. märtsi 2009. a vaide

edastamiseks Justiitsministeeriumile, leides, et vangla jättis tema vaide sisuliselt rahuldamata.

Justiitsministeeriumi 31. augusti 2009. a vaideotsusega nr 11-7/171 jäeti R. Kalda vaie rahuldamata.

2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 4. märtsi 2009. a otsuse nr 6-27/5246-1,

6-20/-3-6161-1 tühistamiseks, Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44

tühistamiseks osas, millega ei lubatud kaebajale kambrisse isiklikku pesukaussi ning Viru Vanglale

ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada vanglat kambrisse kaussi lubama.

3. Tartu Halduskohus jättis 26. aprilli 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata.

4. R. Kalda esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus

tühistada ja kaebus rahuldada. Koos apellatsioonkaebusega esitas R. Kalda taotluse enda

vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. juuni 2010. a määrusega R. Kalda riigilõivust vabastamise taotluse

rahuldamata ning tagastas apellatsioonkaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 33 lg 3

p 3 alusel läbivaatamatult. Ringkonnakohus leidis, et kuigi R. Kalda maksejõuetus on tõendatud, ei

too ainuüksi see igal juhul kaasa menetlusosalise riigilõivust vabastamise kohustust.

Määruse kohaselt peab Riigikohtu praktikast tulenevalt kohus isiku riigilõivu tasumisest vabastamise

otsustamisel arvesse võtma ka isiku õiguste kaitse vajalikkust ja olulisust, käesoleval juhul ei jää aga

kaebaja olulised õigused kaitseta. R. Kalda kaebuse eesmärk on saavutada isikliku pesukausi

lubamine kambrisse. Isikliku pesukausi mittelubamine kambrisse võib põhjustada kaebajale küll

mõningaid ebamugavusi, ent kuivõrd avatud osakonnas tagab vangla kinnipeetavatele pesukausi

kasutamise võimaluse ning kinnises osakonnas võimaldati kaebajale pesukauss kambrisse, ei ole

isikliku pesukausi kambrisse mittelubamisest tingitud võimalikud ebameeldivused ringkonnakohtu

hinnangul sellised, mille puhul saab täiemahulist kohtulikku kaitset pidada proportsionaalseks.

Ringkonnakohus tagastas määrusega R. Kalda apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumiseks uut tähtaega

andmata, kuna kaebaja väitel puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. R. Kalda palub määruskaebuses ringkonnakohtu määrus tühistada, saata haldusasi tagasi

ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning vabastada kaebaja seejuures

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest või võimaldada tähtaja andmisega puuduste

kõrvaldamiseks riigilõivu tasumist. R. Kalda põhjendused on järgmised:

1) küsimus on tema jaoks oluline. Kaebaja vajab kaussi isiklikuks hügieeniks ja riiete pesemiseks;

2) rikutakse kaebaja õigust omandit vabalt kasutada ning õiguspärast ootust, et vangla kauplusest

ostetud kaussi võib kasutada;

3) piirang on ebaproportsionaalne ja eesmärgipäratu, sest kinnipeetaval ei tohi olla asju üle 30 kg,

kauss on lubatud kaalukoguse sees ja vangla laos hoiul kaebaja asjade hulgas;

4) kaebuse perspektiivituse osas puuduvad määruses põhjendused, perspektiivikuse hindamata

jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine;

5) analoogselt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile asjas 3-3-1-20-10, milles teleri saamise

võimalust kambrisse peeti oluliseks küsimuseks, saab kaebaja jaoks oluliseks küsimuseks pidada ka

isikliku pesukausi omamist kambris.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas ringkonnakohus on õigesti jätnud R. Kalda riigilõivu

tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata ning kaebuse HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel riigilõivu

tasumiseks uut tähtaega andmata läbivaatamatult tagastanud.

8. Riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise osas nõustub halduskolleegium

ringkonnakohtuga ega pea vajalikuks ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi korrata. Vastuseks

määruskaebusele märgib kolleegium, et halduskolleegiumi praktika kohaselt tuleb maksejõuetu isik

üldjuhul riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult vabastada ning riigilõivust vabastamise taotluse

võib jätta rahuldamata vaid siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja

jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. juuni 2010. a

määrus haldusasjas 3-3-1-20-10, p 15). Sellest tulenevalt ei pea kohus riigilõivust vabastamise

taotluse rahuldamata jätmiseks andma hinnangut nii kaitstava õiguse olulisusele kui ka kaebuse

perspektiivikusele - ka kumbki alus eraldiseisvana on piisavaks põhjenduseks taotluse rahuldamata

jätmisel. Seega ei kujuta kaebuse perspektiivikuse hindamata jätmine endast menetlusnormi

rikkumist, sest ringkonnakohus jättis R. Kalda riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata põhjusel,

et kaebaja olulised õigused ei jää kaitseta.

9. Kaebuse tagastamise osas märgib kolleegium, et riigikohtu praktika kohaselt tuleb HKMS § 84

lg 2 kohaselt ka juhul, kui riigilõivust vabastamise taotlus on jäänud rahuldamata, jätta

apellatsioonkaebus käiguta ja anda kaebajale uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks (Riigikohtu

halduskolleegiumi 22. septembri 2010. a määrus haldusasjas 3-3-1-40-10, p 14). Üksnes määratud

tähtpäevaks riigilõivu tasumata jätmise korral tekib ringkonnakohtul õigus kaebus läbi vaatamata

jätta ning see HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel kaebuse esitajale tagastada.

10. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab halduskolleegium R. Kalda määruskaebuse osaliselt. Tartu

Ringkonnakohtu 25. juuni 2010. a määrus tuleb tühistada osas, millega R. Kalda kaebus ilma

riigilõivu tasumiseks uut tähtaega andmata tagastati, ja saata asi tagasi Tartu Ringkonnakohtule

riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. Ülejäänud osas tuleb Tartu Ringkonnakohtu määrus jätta

muutmata.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann