3-3-1-82-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-82-10

Otsuse kuupäev

10. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ Pambu kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

tollikeskuse 19. septembri 2005. a otsuse nr 12-5/67

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuli 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-06-91

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Pambu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuli 2010. a kohtuotsus asjas nr 3-06-91 ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 19. septembri 2005. a maksuotsusega nr 12-

5/67 määrati OÜ-le Pambu tulumaksu summas 985 868 krooni. OÜ Pambu esitas maksuotsuse peale

kaebuse halduskohtule. Pärnu Halduskohtu 21. aprilli 2006. a otsusega jäeti OÜ Pambu kaebus

rahuldamata. OÜ Pambu esitas selle kohtuotsuse peale 22. mail 2006 apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule.

2. Tallinna Ringkonnakohus arutas apellatsioonkaebust kohtuistungil 30. jaanuaril 2007 koosseisus

kohtunikud S. Truman, R. Virkus ja O. Kask. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskust

esindas juriidilise osakonna vanemjurist A. Toomemägi. Muu hulgas arutati poolte taotlusi esitada

täiendavaid tõendeid. OÜ Pambu pidi tootmisnäidiste hinnakalkulatsioonid kohtule esitama

19. veebruariks 2007. 5. veebruaril 2007 koostas A. Toomemägi, kes oli kohtuistungil maksuhalduri

esindajaks, läbiotsimismääruse, mille alusel võeti ära osa OÜ Pambu dokumentidest. 8. veebruaril

2007 esitas OÜ Pambu kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse, mis jäeti rahuldamata.

9. veebruaril 2007 palus OÜ Pambu kohtul pikendada täiendavate tõendite esitamise tähtaega, väites,

et osa dokumente, mida sooviti kohtule esitada, on läbiotsimise käigus ära võetud. 26. märtsil 2007

esitas maksuhaldur kohtule taotluse võtta asja juurde omapoolseid täiendavaid tõendeid, millest osa

saadi läbiotsimise tulemusel.

3. Tallinna Ringkonnakohus jätkas apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil 27. märtsil 2007 sama

kohtukoosseisuga. OÜ Pambu poolt esitatud täiendavad tõendid võeti asja materjalide juurde. Kohus

rahuldas ka maksuhalduri taotluse täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtuistungil kuulati üle

tunnistaja, uuriti tõendeid ning arutati vajadust ja võimalusi koguda veelgi täiendavaid tõendeid.

4. Apellatsioonkaebuse arutamist jätkas ringkonnakohus kolmandal kohtuistungil 11. mail 2010 uue

koosseisuga - koosseisus olid kohtunikud S. Truman, K. Pikamäe ja L. Madise. Menetlusosalisi

koosseisu muutumisest ei teavitatud, koosseisu muutumisele ei pööranud tähelepanu ka

menetlusosalised. 16. juuli 2010. a kohtuotsusega jättis ringkonnakohus samas koosseisus OÜ Pambu

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. OÜ Pambu taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks halduskohtu ja ringkonnakohtu

otsused ja teeks asjas uue otsuse, millega OÜ Pambu kaebus rahuldatakse.

Kassaator on esitanud järgmised põhjendused:

1. Ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata MKS § 94, mis reguleerib maksusumma

määramist hindamise teel.

2. Kohaldamisele kuulus maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat (MKS § 98 lg 1

esimene lause). Tegemist polnud maksusumma tahtliku tasumata jätmisega, mispuhul on

aegumistähtaeg kuus aastat (MKS § 98 lg 1 teine lause).

3. 13. juulil 2004 alustas maksuhaldur revisjoni, mitte üksikjuhtumi kontrolli.

4. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 20 lg-t 1, mille kohaselt tuleb kohtukoosseisu vahetumise

korral arutada asja algusest peale.

6. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus asus vastuses kassatsioonkaebusele seisukohale,

et see on põhjendamatu ja TsMS § 20 lg 1 väidetava rikkumise osas pahatahtlik. Kuna eesistuja

kandis ringkonnakohtu kolmandal istungil ette kaebuse sisu ja seni esitatud tõendid, siis arutatigi asja

algusest peale.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. OÜ Pambu väidab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on kohtumenetluse norme oluliselt

rikkunud, sest asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetus, kuid asja ei arutatud algusest peale,

rikkudes sellega TsMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuet.

TsMS § 20 lg 1 esimese lausega on sätestatud, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub,

arutatakse asja algusest peale. Teise lausega on sätestatud, et kui eelmine kohtukoosseis on kogunud

ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle.

8. HKMS § 5 lg 1 alusel juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata

küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud

hagita menetluse sätete kohaldamine.

Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri olukorda, kus asja menetluse käigus kohtukoosseis

vahetub. Seepärast kuulub TsMS § 20 lg 1 kohaldamisele ka halduskohtumenetluses.

9. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 20 lg 1 esimese lausega on sätestatud imperatiivne norm, mis

määrab asja menetluse käigus kohtukoosseisu vahetumise puhul valikuteta käitumise - asja tuleb

hakata arutama algusest peale. Kohus ei saa kaaluda, kas asja menetluse jätkamine vahetunud

kohtukoosseisuga on võimalik või mitte. Samal seisukohal oli kolleegium asjas nr 3-3-1-34-10 tehtud

otsuses (p 14).

TsMS § 20 lg 1 teise lausega ei ole sätestatud erandit esimese lausega sätestatud asja algusest peale

arutamise nõudest, vaid antud kohtule ja pooltele võimalus jätta üks osa toimunud menetlusest

kordamata - uuesti pole vaja koguda ja uurida tõendeid. Selle võimaluse kasutamine eeldab, et

nimetatud osa menetlusest ei soovi korrata ei kohus ega ka pooled.

10. Kolleegium leiab, et selles asjas on apellatsioonimenetluse käigus kohtukoosseis vahetunud.

Asjas toimus kolm kohtuistungit. Esimesel ja teisel istungil olid ringkonnakohtu koosseisus

kohtunikud S. Truman, R. Virkus ja O. Kask. Neil istungitel koguti ja uuriti tõendeid. Pooled esitasid

täiendavaid tõendeid ja toimus tunnistaja ülekuulamine. Kolmandal kohtuistungil olid

ringkonnakohtu koosseisus kohtunikud S. Truman, K. Pikamäe ja L. Madise. Sama koosseis tegi

asjas ka otsuse.

Seega vahetus kohtukoosseis menetluse käigus ja ringkonnakohus pidanuks arutama asja algusest

peale.

11. HKMS § 45 lg 1 p 1 alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja

vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme

kohtule, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada.

HKMS § 64 lg 3 alusel ei ole Riigikohus §-s 45 nimetatud rikkumise korral seotud kaebuse piiridega

ja otsus kuulub igal juhul tühistamisele. Kolleegiumi arvates on TsMS § 20 lg 1 nõuete rikkumine

viinud olukorrani, kus apellatsioonimenetluses lahendas asja menetluse käigus muutunud

kohtukoosseis, kellel seaduse järgi ei olnud selleks õigust. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus

tühistada HKMS § 45 lg 1 p 1 ja § 64 lg 3 alusel TsMS § 20 lg 1 esimese lausega sätestatud nõude

rikkumise tõttu.

Kolleegium rõhutab, et uus koosseis ei pööranud koosseisu vahetumisele tähelepanu ega teavitanud

menetlusosalisi koosseisu vahetumisest. Seetõttu jäi välja selgitamata ka poolte tahe tõendite

kogumise ja uurimise kordamise osas. TsMS § 20 lg 1 teise lausega oleks kooskõlas menetlus, kus

asja algusest peale arutades on välja selgitatud ja dokumenteeritud poolte tahe ning kohtu seisukoht.

12. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse vastuväited seoses kohtukoosseisu

vahetumisega apellatsioonimenetluses ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohased, sest HKMS § 64

lg 3 alusel tuleb HKMS § 45 lg 1 p-s 1 nimetatud rikkumise korral ringkonnakohtu otsus igal juhul

tühistada.

13. Asja arutamine algusest peale tähendab ka menetlusosaliste taotluste uuesti lahendamist. Selles

asjas tulnuks uuesti lahendada poolte taotlused täiendavate tõendite esitamiseks. HKMS § 19 lg 5

kohaselt uurib halduskohus tõendeid vahetult. Kuigi see säte paikneb esimese astme halduskohtus

toimuvat menetlust reguleerivas osas, laieneb nimetatud nõue ka apellatsioonimenetlusele, arvestades

seejuures tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud erandeid. TsMS § 640 lg-s 4 sätestatud

erandina võib kohtukoosseisu liige asja ettevalmistamiseks koguda ja uurida tõendeid ka üksinda, kui

see on vajalik kohtuistungil asja arutamise lihtsustamiseks ja võib eeldada, et ülejäänud

kohtukoosseis saab tõendi kogumise ja uurimise tulemust hinnata vahetult tõendi kogumisel ja

uurimisel osalemata. Asja materjalidest nähtub, et selles asjas kogus ja uuris tõendeid kogu koosseis,

mitte aga kohtukoosseisu üks liige, kes valmistas asja arutamiseks ette. Tunnistaja uuesti

ülekuulamise vajalikkust kaalumata ei saa kohtu uus koosseis eeldada, et tunnistaja ütlust saab uurida

ja hinnata ka protokolli alusel. TsMS § 262 lg 8 alusel esitab kohus vajaduse korral ütluste

selgitamiseks ning täiendamiseks, samuti tunnistaja teadmiste aluste väljaselgitamiseks täiendavaid

küsimusi kogu ülekuulamise ajal. Seega võib tunnistaja ütlus kui tõend sõltuda sellest, kas ja

milliseid küsimusi kohtu koosseisu kuuluvad kohtunikud tunnistaja ülekuulamisel talle esitavad.

14. Kolleegium on seisukohal, et kuna HKMS § 45 lg 1 p 1 rikkumise tõttu tuleb TsMS § 20 lg 1

alusel apellatsioonimenetluses arutada asja algusest peale, pole kolleegiumil vajalik käsitleda

kassaatori kõiki väiteid ja põhjendusi.

15. Kassatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt, sest kolleegium tühistab küll ringkonnakohtu otsuse,

kuid ei tee asjas uut otsust, vaid saadab asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann