3-2-1-105-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-105-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Robert Purgatsi hagi Einar Otto, osaühingu HOBIFARMER

ja Raul Otto vastu 10 000 krooni solidaarseks

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

05-21538

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raul Otto kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

25 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Robert Purgats (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Raul Otto (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Asja läbivaatamise kuupäev

25. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2 05-21538 muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Arvata Raul Otto kassatsioonkaebuselt 3. juunil 2010 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Robert Purgats (hageja) esitas 5. detsembril 2005 hagi Einar Otto (kostja I) vastu hagejale

omandiõiguse alusel kuuluva traktori MTZ-80 (traktor) kostja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks.

2. Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja I arvates ei ole hageja tõendanud, et traktor on kostja I

ebaseaduslikus valduses.

3. Hageja esitas 31. augustil 2007 maakohtule taotluse kaasata tsiviilasja menetlusse kostjana

Osaühingu HOBIFARMER (kostja II), kes ARK-st saadud andmete ja traktori registreerimise

tunnistuse järgi oli traktori omanik.

4. Viru Maakohus kaasas 5. septembri 2007. a määrusega kostja II menetlusse ja kohustas hagejat

esitama kohtule kostja II jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega.

5. Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja II omandiõigus traktorile lõppes 21. oktoobril 2006 ja nõue

tema vastu on alusetu.

6. Hageja esitas 12. veebruaril 2009 maakohtule avalduse, milles palus kaasata tsiviilasja menetlusse

kostjana Raul Otto (kostja III) ning muuta haginõuet ja mõista kostjatelt solidaarselt välja

kahjuhüvitis.

7. Viru Maakohus kaasas 9. märtsi 2009. a määrusega kostja III menetlusse.

8. Kostja III vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Traktor võõrandati enne kui

kostjad II ja III said hagist teada.

9. Viru Maakohus rahuldas 18. detsembri 2009. a otsusega hagi, mõistis kostjatelt hageja kasuks

solidaarselt välja kahjuhüvitise 10 000 krooni ning hageja menetluskulude katteks solidaarselt

3760 krooni. Kostjate menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda.

10. Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks või hinnata maakohtu otsuse ümber. Teised menetlusosalised

maakohtu otsust ei vaidlustanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

11. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26. aprilli 2010. a otsusega kostja III apellatsioonkaebuse ja

tühistas maakohtu otsuse osas, millega kostjalt III mõisteti solidaarselt kostjaga I ja II hageja kasuks

välja kahjuhüvitis 10 000 krooni ja hageja menetluskulude katteks 3760 krooni. Ringkonnakohus tegi

kostja III osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja III suhtes rahuldamata ja mõistis hagejalt

kostja III ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks välja 2000 krooni. Muus osas jättis

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostja III hageja esitatud asjaoludel hagejale

õigusvastaselt kahju tekitanud, mistõttu tuleb hagi kostja III suhtes jätta rahuldamata.

Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad kostja III kantud menetluskulud vastustaja kanda.

1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 järgi kohaldatakse enne 1. jaanuari 2006 alustatud menetluse

puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) sätestatut. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi pidi kohus

mõistma poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja

vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja III ei esitanud maakohtus menetluskulude kohta

dokumente. Ringkonnakohtus tasus kostja III apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2000 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Kostja III esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega

ringkonnakohus mõistis hagejalt välja kostja III menetluskulude katteks 2000 krooni, ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik kostja III menetluskulud hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt otsustas ringkonnakohus vääralt menetluskulude jaotuse ja

mõistis hagejalt kostja III kasuks ekslikult välja üksnes 2000 krooni menetluskulude katteks, kuigi

hagi jäi kostja III vastu täielikult rahuldamata.

Ringkonnakohus lähtus kostja III kantud menetluskulude üle otsustades vääralt TsMSRS § 3 lg-st 1 ja

enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1. Kuigi hageja esitas maakohtule hagi 5. detsembril

2005, kaasas maakohus kostja III menetlusse alles 9. märtsil 2009, mil kehtis juba rohkem kui kolm

aastat uus tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Kuna 1. jaanuaril 2006 jõustunud TsMS § 6 järgi tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal

kehtiva seaduse järgi, tuli kostja III menetlusse kaasamise ajal kehtinud TsMS § 208 lg 3 järgi

alustada pärast kostja III kaasamist asja läbivaatamist algusest peale. Kuna kostja III menetlusse

kaasamisel toimetati talle kätte ka hagiavalduse ärakiri ja selle lisad, tuli menetluse alustamise

hetkeks lugeda 9. märts 2009 ning määrata sel ajal kehtinud TsMS § 438 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel

kindlaks menetluskulude jaotus selliselt, et kõik kostja III menetluskulud jäävad hageja kanda.

Lisaks vandeadvokaadi vahendusel esitatud kassatsioonkaebusele esitas kostja III isiklikult

25. oktoobril 2010 oma seisukohad, milles palus saata kogu tsiviilasja uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

13. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja III ei saa menetluskulude jaotust Riigikohtus vaidlustada, sest ta ei vaidlustanud selles osas

maakohtu otsust.

Tsiviilasi algatatakse hagi esitamisega. Seega alustati praeguse asja menetlust enne 1. jaanuari 2006

ja menetluskulude jaotus tuleb TsMSRS § 3 lg 1 järgi määrata kindlaks enne 1. jaanuari 2006

kehtinud sätete alusel. TsMSRS § 3 ei näe ette, et menetluskulude jaotus sõltuks menetlusosalise

menetlusse kaasamise ajast. Menetluse alustamist TsMSRS § 3 lg 1 mõttes ei saa samastada asja

läbivaatamisega algusest peale 1. jaanuaril 2006 jõustunud TsMS § 208 lg 3 mõttes. TsMS § 208 lg 3

tähendab seda, et kaasatud kostjale tuleb anda võimalus tutvuda kõigi menetlusdokumentidega ja

anda võimalus esitada oma seisukohad, kuid see ei anna alust jaotada menetluskulud 1. jaanuaril

2006 jõustunud sätete järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks.

15. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes

osas, mille peale on kaevatud.

Kostja III esitas kassatsioonitähtaja jooksul nõuetekohase kassatsioonkaebuse, milles vaidlustas

ringkonnakohtu otsuse üksnes osas, millega ringkonnakohus mõistis hagejalt välja kostja III

menetluskulude katteks 2000 krooni ning jättis kogu menetluskulu poolte vahel jagamata.

25. oktoobril 2010 esitas kostja III isiklikult seisukohad, milles palus asja tervikuna uuesti läbi

vaadata.

Kolleegium leiab, et kostja III 25. oktoobri 2010 taotlus tuleb jätta tähelepanuta, sest see ei ole

esitatud ei vandeadvokaadi vahendusel ega kassatsioonitähtaja piires. Hagimenetluses Riigikohtus

võib menetlusosaline TsMS § 218 lg 3 esimese lause järgi menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse võib TsMS § 670 lg 1 järgi

esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Mh juhib kolleegium tähelepanu, et

kuna kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 järgi, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui

teistmismenetluses, on tähtaegselt vaidlustamata osas ringkonnakohtu otsus jõustunud.

Ülaltoodud põhjendustel vaatab kolleegium asja läbi üksnes menetluskulude väljamõistmise osas.

16. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus kohaldas menetluskulude jaotusele õigesti enne 1. jaanuari

2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.

Enne 1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse TsMSRS § 3 lg 1 järgi menetluskulude

jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut.

Kui hagi esitati enne 1. jaanuari 2006, kuid mõni menetlusosaline kaasati menetlusse pärast

1. jaanuari 2006, tuleb kolleegiumi arvates menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele

õigusselguse huvides kohaldada ühesugust korda (vt ka Riigikohtu 27. mai 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-47-08, p 11). Sellest erinevale seisukohale ei saa asuda ka TsMS § 208 lg 3 alusel, mille järgi

alustatakse pärast kostja kaasamist asja läbivaatamist algusest peale. Menetluse alustamist

TsMSRS § 3 lg 1 mõttes ei saa samastada asja läbivaatamisega algusest peale 1. jaanuaril 2006

jõustunud TsMS § 208 lg 3 mõttes. Ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse menetlusse

hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi

esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Seega tuleb

TsMSRS § 3 lg 1 mõttes määrata menetluse alustamise aeg kindlaks hagi esitamise ajast lähtudes.

Kui hagi on esitatud enne 1. jaanuari 2006, kuid menetlusse on pärast 1. jaanuari 2006 kaasatud

menetlusosalisi, peab kohus juhtima hiljem kaasatud menetlusosalise tähelepanu asjaolule, et selles

asjas kohaldatakse menetluskulude jaotusele enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse

sätteid. Mh tuli juhtida tähelepanu, et enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab

kohus üksnes poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja

vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ja kui pool ei ole enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud, ei ole tal enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 3 järgi

õigust kulude hüvitamist nõuda.

Asja materjalidest ei nähtu, et maa- või ringkonnakohus oleks seda teinud. Samas ei ole kostja III

toonud kassatsioonkaebuses välja, milles seisnesid tema menetluskulud, mille jaotamist kostja III

1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel taotleb. Toimiku

materjalidest nähtuvalt osales kostja III nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses isiklikult ilma

esindajata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu, mille ringkonnakohus hagejalt

kostja kasuks välja mõistis. Eelneva tõttu tuleb jätta kostja III kassatsioonkaebus rahuldamata.

17. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata kostja III kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse ning enne 1. jaanuari 2006

kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi ei ole alust mõista hagejalt kostja kasuks välja Riigikohtus kantud

menetluskulu.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Villu Kõve