3-2-1-97-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-97-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Harcourt Management Consulting OÜ hagi osaühingu Asper

Bio vastu ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsuse tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

09-446

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harcourt Management Consulting OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

4000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Harcourt Management Consulting OÜ (registrikood

10945612), esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg

Kostja osaühing Asper Bio (registrikood 11408618), esindaja

vandeadvokaat Kristi Sild

Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel OÜ Aspius

(registrikood 11537306), ESTOGEN OÜ (registrikood

11191701), osaühing Antoni ja Ilmari Investeeringud (praegune

ärinimi osaühing AQUA MARINA) (registrikood 10386006),

esindaja vandeadvokaat Kristi Sild

Asja läbivaatamise kuupäev

11. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-446 muutmata.

2. Jätta Harcourt Management Consulting OÜ kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Harcourt Management Consulting OÜ kanda.

4. Arvata Harcourt Management Consulting OÜ kassatsioonkaebuselt 3. mail 2010. a Alo

Merilo poolt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harcourt Management Consulting OÜ (hageja) esitas 6. jaanuaril 2009 Tartu Maakohtule hagi

osaühingu Asper Bio (kostja) vastu kostja ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsuse tühisuse

tuvastamiseks.

Hageja väitel sõlmisid Indrek Kask, Andres Linnas, Antti Moppel ja Alo Merilo 19. oktoobril 2007

lepingu, millega lepingupooled otsustasid laiendada kostja osakapitali. Sõlmitud leping on siduv nii

lepingu allkirjastanud isikutele kui ka nende kontrolli all olevatele äriühingutele. Indrek Kasele

kuulub 100% ESTOGEN OÜ osakapitalist, Andres Linnasele ja Antti Moppelile kuulub kummalegi

50% osaühingu Antoni ja Ilmari Investeeringud osakapitalist ja Alo Merilole 100% hageja

osakapitalist. Osaühing Antoni ja Ilmari Investeeringud on kostja ainuosanik. Lepingu kohaselt tegi

hageja 2008. a lõpus osakapitali suurendamise sissemakseid kostja kontole kogusummas

900 000 krooni. 20. oktoobril 2008 tegi kostja ainuosanik otsuse, millega otsustas suurendada kostja

osakapitali ülekursiga. Hagejale otsuse tegemisest ei teatatud. Hageja on kandnud kostja kontole

900 000 krooni osakapitali suurendamiseks, kuid selle alusel saadud osa nimiväärtus on 4500 krooni,

mis annab hagejale ainult 7,2% suuruse osaluse kostjas. Juhul kui osakapitali suurendamine oleks

toimunud vastavalt poolte kokkuleppele ilma ülekursita, oleks hageja osalus kostjas olnud 19,7%.

Kostja ainuosaniku otsus on tehtud oluliselt hiljem kui sellele märgitud kuupäeval. Juhul kui osanike

otsus on koostatud pärast sellel märgitud kuupäeva, siis on ilmselt tegemist tühise tehinguga. Juhul

kui otsus siiski tehti sellel märgitud kuupäeval, hoiti hageja täielikus teadmatuses osakapitali

suurendamise tingimustest ning anti hagejale sisuliselt valeinformatsiooni, et temalt raha kätte saada.

Sellisel juhul on tegemist heade kommete vastase tegevusega ning ka sel juhul on osanike otsus

tühine. On selge, et teades ülekursist, ei oleks hageja sellega nõustunud ning osakapitali sissemakset

teinud. Vaidlustatud osaniku otsus on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna otsuse tegemisel

ei arvestatud pooltevahelist lepingut.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel võttis kostja ainuosanik

20. oktoobril 2008 vastu otsuse, millega otsustas suurendada osakapitali 22 700 krooni võrra

ülekursiga kokku 4 517 300 krooni. Viidatud otsuse alusel tegid rahalisi sissemakseid lisaks hagejale,

kes tegi sissemakseid kokku 900 000 krooni, osaühing Antoni ja Ilmari Investeeringud

1 960 000 krooni, OÜ Aspius 1 000 000 krooni ja ESTOGEN OÜ 680 000 krooni. Kõik viidatud

isikud olid teadlikud osakapitali laiendamise tingimustest, sealhulgas sellest, et uued osad lastakse

välja ülekursiga, ning soovisid saada osanikeks 20. oktoobri 2008. a otsuses märgitud tingimustel.

Ebaõige on hageja viide, nagu oleks osakapitali suurendamine ja sissemaksete tegemine toimunud

nelja eraisiku - Indrek Kase, Andres Linnase, Antti Moppeli ja Alo Merilo - vahel 19. oktoobril 2007

sõlmitud lepingu alusel, kuna lepinguga ei kattu vaidlustatud otsuse alusel sissemakseid teinud isikute

ring ega sissemaksete suurus. Toiming, mis on tehtud lepingut rikkudes, ei ole iseenesest tühine.

Kostja ainuosanik ei ole mitte kunagi vastu võtnud otsust tõsta osakapitali 6 000 000 kroonini.

Kõigile pooltele, samuti hagejale oli teada, et osakapitali suurendamine toimub ülekursiga.

3. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel OÜ Aspius, ESTOGEN OÜ ning osaühing

Antoni ja Ilmari Investeeringud pidasid hagi põhjendamatuks.

4. Tartu Maakohus rahuldas 19. oktoobri 2009. a otsusega hagi ja tuvastas kostja ainuosaniku

20. oktoobri 2008. a otsuse tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. Hageja on esitatud hagiavalduses ja kohtuistungil kinnitanud, et ta oli teadlik osakapitali

suurendamise otsusest, kuid ta ei olnud teadlik asjaolust, et osakapitali suurendamine toimub

ülekursiga.

Kostja ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsusest nähtub, et emiteeriti kolm uut osa, sh üks osa

nimiväärtusega 4500 krooni ja ülekursiga 895 500 krooni hagejale. Hagejal on õigus omandada

emiteeritav osa, tasudes selle eest rahalise sissemaksena kokku 900 000 krooni kostja arvelduskontole

hiljemalt 31. detsembriks 2008. Hageja on teinud osakapitali suurendamiseks neli sissemakset, kokku

900 000 krooni.

19. oktoobril 2007 sõlmisid Indrek Kask, Andres Linnas, Antti Moppel ja Alo Merilo ning kõik

nendega juhtimisõiguse teel seotud juriidilised isikud lepingu, milles leppisid kokku (p 3), et iga

poole eesmärk on teha ajavahemikul 2007-2011 kostja kapitali laiendamiseks sissemakseid kokku

vähemalt 1 000 000 krooni. Pooltele kuuluvate kostja osakute arv on võrdelises sõltuvuses iga poole

selleks hetkeks kostja kapitali laiendamiseks tehtud sissemaksetega.

Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt järgima omavahelistes suhetes hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kuna kohtule tõendeid hagejale 20. oktoobri

2008. a otsuse kättetoimetamise kohta esitatud ei ole, tuleb lugeda tõeseks hageja esindaja väiteid

selle kohta, et osakapitali suurendamise sissemaksete tegemisel oli ta veendunud, et kõik pooled

käituvad 19. oktoobril 2007 sõlmitud lepingu kohaselt, mida praegusel juhul saab käsitada tulevaste

osanike kokkuleppena. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et osakapitali suurendamisel oleks

räägitud ülekursist. Samuti ei räägita ülekursist hageja esindajale kostja juhatuse liikme Piret Nageli

7. novembril 2008 saadetud e-kirjas. Muid tõendeid selle kohta, et hageja oli teadlik kostja

osakapitali suurendamisest ülekursiga, kohtule esitatud ei ole. Maakohus leidis, et oma sisult oli

kostja osakapitali suurendamine igati teostatav, kuid praegusel juhul ei ole arvestatud ühe osaniku

huve ning on rikutud TsÜS §-s 32 sätestatud põhimõtteid ning seega tuleb tuvastada kostja

ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsuse tühisus ÄS § 177¹ lg 1 kohaselt.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu

resolutsiooni muutmata, kuid palus muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal

on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seaduses ei ole selgelt sätestatud, kes võib hageda

osaühingu osanike otsuse tühisuse tuvastamist. Ringkonnakohtu arvates võivad juriidilise isiku organi

otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse

kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1

esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist

saab ÄS § 178 lg 3 järgi nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse

täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise

kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Praegusel juhul ei kuulu hageja ÄS § 178 lg-

s 3 nimetatud loetellu ning seetõttu ei ole ta isikuks, kellel on seadusest tulenevalt õigus nõuda

ainuosaniku otsuse tühisuse tuvastamist. ÄS § 196 lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja

uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse.

Kuna kannet selle kohta veel äriregistrisse tehtud ei ole, siis ei ole hageja ka kostja osanik. Ebaõige

on maakohtu viide TsÜS §-le 32, mille kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed,

samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet

ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hageja ja kostja vahelises suhtes ei ole tegemist TsÜS §-s 32

loetletud isikutega. Lähtudes eeltoodust, jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata seetõttu, et hagejal

puudub põhjendatud huvi ainuosaniku otsuse tühisuse tuvastamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et ka sisuliselt ei ole kostja ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsus tühine.

Vaidlustatud 20. oktoobri 2008. a otsus vastab ÄS §-dele 192 ja 1921. I. Kase, A. Linnase,

A. Moppeli ja A. Merilo 19. oktoobril 2007 sõlmitud lepingul on eelläbirääkimiste tähendus ning

sellel ei ole ühinguõiguslikku toimet. Kolmas isik ei saa nimetatud lepingule tuginedes nõuda, et

osaühing annaks talle osaluse juhul, kui osanik on otsustanud teisiti. Samuti ei saa kolmas isik,

tuginedes viidatud lepingule, väita, et ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsus on ÄS § 1771 alusel

tühine, sest ei vasta headele kommetele. Kuigi 19. oktoobri 2007. a lepingus ei ole ülekursi suurust

kokku lepitud, oli osanikul ÄS § 1921 p 5 alusel õigus määrata ülekursi suurus.

Asjakohatu on hageja väide, et ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsus on tühine seetõttu, et see ei ole

tehtud sellel märgitud kuupäeval. Eksimus otsuse kuupäevas ei saa muuta tegelikult vastuvõetud

otsust tühiseks, samuti ei ole asjas olevate tõenditega hageja väide tõendatud. Ainuosaniku

20. oktoobri 2008. a otsuse vastuvõtmist sellel märgitud kuupäeval kinnitavad ka menetluses

osalenud kolmandad isikud.

Hageja väide, et ta ei ole kätte saanud ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsust, ei muuda nimetatud

otsust tühiseks. Hageja saaks viidatud väitele tuginedes loobuda osa omandamisest või nõuda

sissemakse kuupäeva muutmist vms, kuid see asjaolu ei mõjuta otsuse kehtivust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu

otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või saata asi uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole asjas üheselt selge, keda tuleb lugeda osaühingu osanikuks ja

missugused õigused on isikul, kelle kohta on äriregistrisse jäetud kanne tegemata.

Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust. Otsus kostja osakapitali suurendamise kohta

ülekursiga on sisuliselt tühine, kuna see otsus ei vasta headele kommetele ning rikub seadust.

ÄS § 155 lg 2 nõuded aitavad tagada, et osaühingu osakapitali suurendamisel ülekursiga peavad nii

osanikud kui ka osaühingu juhatus järgima TsÜS § 32 põhimõtteid ning arvestama nii üksteise

õigustatud huvidega kui ka heade kommetega. 19. oktoobril 2007 tekkis hagejal õigustatud huvi

asjaolude vastu, kuidas ja millistel tingimustel hakkab 2008. aasta teisel poolel toimuma kostja

osakapitali suurendamine. Selle õigustatud huvi rikkumine oli igal juhul vastuolus nii heade kommete

kui ka õiguse üldpõhimõtetega. Asjaolu, et oktoobrist detsembrini 2008 tehti kostjale osakapitali

sissemakseid vähem kui 6 000 000 krooni eest, ei ole vastuolus 19. oktoobri 2007. a lepinguga.

Seda, et hageja ei olnud teadlik ülekursist, tõendab pangaülekannete selgitus "osakapitali

sissemakse". Hageja ei ole ei hagiavalduses ega sellele järgnenud õigusvaidluses kunagi avaldanud

soovi tühistada osakapitali suurendamine, vaid soovib, et suurendatav osakapital jaotataks

nimiväärtuses vastavalt augustis 2008 tehtud kostja osanike otsusele. Vaidlusalune otsus tehti

kindlasti pärast 25. novembrit 2008. Jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on

tuvastatud, et uurijale väitsid kõik kostjaga seotud isikud, et nad osakapitali suurendamise otsuse aega

ei tea või ei mäleta.

19. oktoobri 2007. a lepingust ja seadusest (sealhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg-st 1, § 8 lg-

st 2; TsÜS §-st 32, § 38 lg-test 4 ning 7 ja §-st 67; TsMS § 368 lg-st 1) tulenevalt on hagejal

õigustatud huvi selle vastu, kuidas ja millistel tingimustel hakkab ainuosaniku otsuse alusel toimuma

kostja osakapitali suurendamine, ning sõltumata selle otsuse tegemise tegelikust kuupäevast õigus

esitada kostja vastu hagi sellest vaidlusalusest otsusest tekkivate õigussuhete olemasolu või

puudumise tuvastamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et 20. oktoobril 2008 ei olnud hageja kostja

äriregistris registreeritud osanik. Osaühingu ÄS § 155 lg 1 mõistes osanik on kohustatud tasuma

suurendatavasse osakapitali sissemakse ning 20. oktoobriks 2008 oli hageja eest see kohustus juba

täidetud. Ringkonnakohus rikkus materiaalõiguse normi sellega, et kohaldas oma otsuses valesti

ÄS § 196 lg-t 4, mis ei reguleeri mitte õigusi omava osaniku tekkimise, vaid olemasolevale osanikule

osast tulenevate õiguste tekkimise aega.

9. Kostja ja kolmandad isikud vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle

rahuldamata, ringkonnakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostja ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a

otsuse tühisuse tuvastamist või mitte. Hageja leiab, et kostja ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsus

on tühine, kuna on vastuolus heade kommete ja seadusega. Kostja leiab, et hageja ei ole isikuks, kes

saaks nõuda osakapitali suurendamise otsuse tühisuse tunnustamist.

12. Hageja võib TsMS § 368 lg 1 kohaselt esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kuigi seaduses ei ole

selgelt sätestatud, kes võib hageda osaühingu osanike otsuse tühisuse tuvastamist, võivad juriidilise

isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse

kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

65-08, p 16). TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse

või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. ÄS § 178 lg 3 kohaselt saab osanike

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui

otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise

kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et

praegusel juhul ei kuulu hageja ÄS § 178 lg-s 3 nimetatud loetellu ega ole seega isikuks, kellel oleks

seadusest tulenevalt õigus nõuda ainuosaniku otsuse tühisuse tuvastamist. Tulenevalt ÄS § 196 lg-st 4

loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates

kande tegemisest äriregistrisse. Kuna hagejat pole kostja osanikuna äriregistrisse kantud, ei ole ta

kostja osanikuks, kellel oleks õigus kostja ainuosaniku otsust vaidlustada.

13. Kolleegium peab vajalikuks veel märkida, et praegusel juhul on 19. oktoobri 2007. a lepingu,

millele hageja muu hulgas tugineb, sõlminud neli füüsilist isikut - Indrek Kask, Andres Linnas, Antti

Moppel ja Alo Merilo. Lepingu poolteks ei ole ei hageja ega kostja. Seega ei saa hageja, kes pole

19. oktoobril 2007 sõlmitud lepingu pooleks, tugineda ka sellele, et seda lepingut oleks tema suhtes

rikutud. Kuna kostja osaühinguna ei olnud selle lepingu pooleks, ei tekkinud kostjale sellest lepingust

ka kohustusi.

Kui kostja oleks sõlminud lepingu kolmandate isikutega osakapitali suurendamise kohta, kus

lepingupooleks oleks olnud ka hageja, ning kostja oleks sõlmitud lepingut osakapitali suurendamisel

rikkunud, oleks hageja saanud kasutada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid

(nt nõuda lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist). Ka sellisel juhul ei oleks hagejal olnud

aga õigust nõuda kostja ainuosaniku 20. oktoobri 2008. a otsuse tühisuse tuvastamist. Sellisest

lepingust ei saaks tuletada ka osa väljalaskmise tingimusi, kuna seadus näeb ette, et osa väljalaskmise

tingimused määratakse kindlaks osakapitali suurendamise otsusega (ÄS § 1921).

Isegi juhul, kui hagejal oleks õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, ei saavutaks hageja sellise hagi

esitamisega enda soovitud eesmärki (et suurendatav osakapital jaotataks ülekurssi arvestamata).

Hageja ei saa nimelt kohustada kostjat vastu võtma hagejale meelepärast otsust.

14. Osakapitali suurendamise otsus (ÄS § 1921) kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk

ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud

tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle

tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping (vt ka Riigikohtu 22. oktoobri 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-113-02, p 12). Praegusel juhul väidab hageja, et ta arvas, et ta omandab osaluse

teistsugustel tingimustel kui osakapitali suurendamise otsuses märgitud tingimused. Seega väidab

hageja sisuliselt, et kokkulepet osa omandamiseks kostja kui osaühingu ja hageja vahel ei ole

saavutatud. Kui hagejaga ei ole kokkulepet osa omandamiseks, on hageja teinud sissemakseid

õigusliku aluseta, mistõttu on hagejal õigus nõuda tehtud sissemaksete tagastamist alusetu

rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028).

15. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb

menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

16. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Jaak Luik