3-2-1-88-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-88-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Elke Auto Aktsiaseltsi hagi Swedbank AS-i vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-8395

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elke Auto Aktsiaseltsi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

305 344 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Elke Auto Aktsiaselts (registrikood 10000805), esindaja

vandeadvokaat Vesse Võhma

Kostja Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank)

(registrikood 10060701)

Asja läbivaatamise kuupäev

4. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-8395 ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-ile Advokaadibüroo Lepik&Luhaäär LAWIN Elke Auto Aktsiaseltsi

kassatsioonkaebuselt 5. mail 2010 tasutud kautsjon 3053 (kolm tuhat viiskümmend

kolm) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elke Auto Aktsiaselts (hageja) esitas 12. märtsil 2007 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i

(endine ärinimi AS Hansapank, kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

305 344 krooni kahju hüvitamiseks ja viivise.

2. Hagiavalduse kohaselt mõistis Tallinna Linnakohus 16. novembri 2001 otsusega Metsatehnika

Rendi OÜ-lt (Metsatehnika) hageja kasuks välja 495 000 krooni. 7. detsembril 2001 algatas

kohtutäitur hageja avalduse aluse täitemenetluse kohtuotsusega välja mõistetud summa

sundtäitmiseks. Samal kuupäeval arestis kohtutäitur 506 800 krooni ulatuses Metsatehnika

arvelduskonto nr 221016799825, mis asus kostja juures. Arestimise seisuga oli arvelduskontol

469 986 krooni 69 senti. 10. oktoobril 2004 sulges kostja Metsatehnika kustutamise tõttu äriregistrist

Metsatehnika arvelduskonto ja kandis raha vahekontole. 20. detsembril 2005 taastas kostja

Metsatehnika arvelduskonto, sest algatatud oli Metsatehnika likvideerimismenetlus. Kontol oli

taastamise hetkel 474 313 krooni 68 senti. 16. detsembril 2005 avas kostja Metsatehnikale teise

arvelduskonto nr 221030231709. 20. detsembril 2005 kandis kostja Metsatehnika arvelduskontol

nr 221016799825 oleva raha 474 313 krooni 68 senti Metsatehnika teisele arvelduskontole

nr 221030231709. 6. aprillil 2006 kanti kahe ülekandega Metsatehnika arvelduskontolt

nr 221030231709 Maksu- ja Tolliametile 305 344 krooni. 23. oktoobril 2006 kandis kostja

täitemenetluse tõttu Metsatehnika arvelduskontolt nr 221030231709 kohtutäitur Kaire Põltsi

ametialasele arvelduskontole 169 378 krooni 4 senti. 27. oktoobril 2008 lõpetas kohtutäitur K. Põlts

täitemenetluse täiteasjas nr 025/2006/4334, kuna nõude edasine menetlemine oli võimatu.

Hageja nõudest Metsatehnika vastu jäi täitemenetluses täitmata 305 344 krooni. Kuna Metsatehnika

arvelduskontol olnud raha oli hageja kasuks arestitud ning hagejal oli enne 1. jaanuari 2006 kehtinud

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6415 lg 1 alusel õigus nõuda oma nõude rahuldamist nimetatud

raha arvel, tekkis hagejale varaline kahju, sest kostja rikkus TMS § 6415 lg-te 6 ja 7 nõudeid.

Kuna kostjal oli kohtutäitur R. Voki 7. detsembri 2001. a arestimise aktist tulenevalt kohustus arestida

võlgniku konto, oli kostjal TMS § 6415 lg 6 kohaselt õigus võlgniku konto vabastada üksnes

kohtutäituri korralduse alusel. Kostjal aga ei olnud kohtutäituri korraldust vabastada võlgniku konto.

Seega ei olnud kostjal ka õigust võlgniku konto taastamisel võlgniku kontot arestist vabastada.

Kostjale ei andnud võlgniku konto omaalgatuslikult arestist vabastamiseks õigust ka see, et võlgniku

registrist kustutamise tõttu esines vahepeal alus täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetlus ei

lõppenud iseenesest või kostja äranägemisel, vaid täitemenetlus lõppes kohtutäituri otsuse alusel.

Konto arestist vabastamise eelduseks oli TMS § 6415 lg-st 6 tulenevalt kohtutäituri korraldus, seega

sai konto arestist vabastamine toimuda vaid täitemenetluse lõpetamise tõttu kohtutäituri poolt kostjale

antud korralduse alusel.

3. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja kasuks konto arestimise korralduse saabumisel kogu võlgniku

konto arestitud alates 19. oktoobrist 2001 Maksuameti Maksupettuste Uurimise Keskuse kasuks.

Seega seati hageja kasuks arest teisele järjekohale ning 469 986 krooni 69 senti ei tulnud hageja

nõude katteks kohtutäiturile üle kanda. Kostjale teadaolevalt hageja oma nõudest sundlõpetatava

ühingu vastu äriregistrile ei teatanud. Hagejal oli kohustus esitada väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate ilmumisest nelja kuu jooksul äriühingu võlausaldajana teade äriregistrile oma nõuetest võlgniku

vastu.

4. Harju Maakohus rahuldas 17. aprilli 2009. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kokku 378 747 krooni 85 senti, sh viivise, mille määraks on 9,5% aastas põhinõudest 305 344 krooni

alates 23. veebruarist 2009 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Maakohtu otsuse järgi ei vaidle pooled selle üle, et hagejal oli jõustunud Tallinna Linnakohtu

16. novembri 2001 otsuse alusel õigus saada Metsatehnikalt 495 000 krooni. Linnakohtu otsuse

täitmiseks algatas kohtutäitur Reet Vokk 7. detsembril 2001 hageja avalduse alusel täitemenetluse,

mille raames arestiti võlgniku arvelduskonto kostja juures. Kohtutäitur on käsutuskeelu andma

õigustatud ametiisik.

Tuginedes eeltoodule, oli kostjal käsutuskeeld Metsatehnika arvelduskonto nr 221016799825

käsutamiseks. Kostjal oli TMS § 6415 lg 6 kohaselt õigus võlgniku konto vabastada üksnes

kohtutäituri korralduse alusel. Eeltoodud käsutamiskeeld on absoluutne ning ei anna õigust arvet

käsutada ilma käsutuskeelu seadnud ametiisiku loata ka juhul, kui äriühing äriregistrist kustutatakse.

Kostja oleks pidanud teavitama kohtutäiturit, et neil on tekkinud olukord, kus äriühing on kustutatud

äriregistrist, kuid arvelduskontol on kohtutäituri seatud käsutamiskeeld. Vabandatav ei ole kostjal

seadusest tuleneva teavitamiskohustuse puudumine, kuna eeltoodud käitumine ei ole kooskõlas

võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega.

Eeltoodu põhjal oli kostja käitumine õigusvastane, kui ta käsutas Metsatehnika arvelduskontot

nr 221016799825. Metsatehnikaga seotud õigused ja kohustused ei ole vahepealsest registrist

kustutamisest hoolimata hageja suhtes katkenud.

Pooled ei vaidle selle üle, et 20. detsembril 2005 taastas kostja Metsatehnika arvelduskonto, sest

algatatud oli likvideerimismenetlus. Seega tekkis kostjal võimalus taastada õigusrikkumise eelne

olukord ning jätkata käsutuskeelu täitmist kooskõlas seadusega. Taastamise hetkel pidi arvelduskonto

omama samasugust õiguste ja kohustuste mahtu, nagu see oli sulgemise hetkel 10. oktoobril 2004,

sealhulgas käsutamiskeeldusid. Kostja rikkus TMS § 6415 lg 6 nõudeid, kui vabastas võlgniku

taastatud arvelduskonto kohtutäituri korralduseta aresti alt ning kandis arvelduskontol oleva raha

teisele arvelduskontole. Seega ei ole tõendatud kostja süü puudumine VÕS § 1050 järgi.

Kuna hageja nõudest jäi täitemenetluse käigus täitmata 305 344 krooni, tekkis hagejale kostja poolt

TMS § 6415 lg-te 6 ja 7 nõuete rikkumise tõttu varaline kahju, mis on käsitatav VÕS § 128 lg 3

tähenduses hagejale tekkinud varalise kahjuna. Kuna kahju tekkimise põhjuseks on kostja käitumine,

st kahju tekkimine on kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga, on kostja kohustatud hüvitama

hagejale tekkinud kahju 305 344 krooni.

Lepinguvälise kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates hetkest, kui on võimalik arvutada

kahjuhüvitist. Kahju tekitamise eest vastutav isik satub kahju hüvitamisega viivitusse alates ajast, mil

ta saab teada või peab teada saama kahju tekkimisest, mitte alates kahjuhüvitise sissenõutavaks

muutumisest. Kuna kostja sai hagejale tekitatud kahjust teada 17. novembril 2006, muutus kahju

hüvitamise kohustus sissenõutavaks pretensioonis märgitud tähtajast kümne päeva möödumisel,

s.o 28. novembril 2006. Seega oli kostjal alates 28. novembrist 2006 kuni kahju hüvitamise kohustuse

täitmiseni viivise tasumise kohustus ning seda seaduses sätestatud viivisemääras. Alates

põhikohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 22. veebruarini 2009 oli viivise suuruseks kokku

73 403 krooni 85 senti. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 23. veebruarist 2009

kuni põhinõude täitmiseni viivis, mille määraks aastas on 9,5% põhinõudest.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus ei ole otsuses viidanud ühelegi

allikale ega põhjendanud oma seisukohta, et võlgniku (äriregistris) taastamisel ennistuvad ka

võlgniku kustutamisele eelnenud täitemenetluse raames võlgniku arvelduskontole seatud arestid.

Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud kohtutäiturit teavitama tekkinud

olukorrast. Sellist teavitamiskohustust ühestki õigusaktist ei tulene.

Hageja palus jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohus nõustus kostja seisukohaga, et maakohus ei ole otsuses viidanud ühelegi allikale ega

põhjendanud oma seisukohta, et võlgniku (äriregistris) taastamisel ennistuvad ka võlgniku

kustutamisele eelnenud täitemenetluse raames võlgniku arvelduskontole seatud arestid. Juriidilisest

isikust võlgniku lõpu korral kohustub kohtutäitur täitemenetluse lõpetama. Täitemenetluse

seadustikus puudub säte, mille alusel saaks väita, et võlgniku taastamise korral tuleb taastada ka

täitemenetlus ja selle raames seatud arestid.

Võlgnik kustutati äriseadustiku § 60 lg 2 alusel äriregistrist 10. juunil 2004. Kuna võlgnik oli

äriregistrist kustutatud ja tema varale enam sissenõuet pöörata ei saanud, tuli lõppenud äriühingu

arvelduskonto sulgeda. Võlgniku äriregistrist kustutamisel ei vabastanud kostja võlgniku

arvelduskontot, vaid sulges selle ja kandis võlgniku kontol olnud summad vahekontole. Võlgniku

arvelduskonto sulgemist ei saa pidada käsutuskeelu rikkumiseks. Seega ei ole kostja rikkunud

võlgniku äriregistrist kustutamise ja taastamise ajal kehtinud TMS § 6415 lg-t 6, millest tulenevalt oli

kostjal õigus võlgniku konto vabastada üksnes kohtutäituri korralduse alusel.

Kostja ei avanud võlgnikule uut kontot sel ajal, kui oli täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimise akt.

Kostja avas võlgnikule alles likvideerimismenetluse tarbeks likvideerija avalduse alusel uue

arvelduskonto, millele kandis võlgniku kustutamisel ja tema arvelduskonto sulgemisel vahekontole

kantud raha. Seega ei ole kostja rikkunud ka võlgniku äriregistrist kustutamise ja taastamise ajal

kehtinud TMS § 6415 lg-s 7 sätestatut, mille kohaselt ei või krediidiasutus avada kontot võlgnikule,

kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimise akt.

Pole mingit alust väita, et hageja oleks pidanud saama oma nõude rahuldatud panga vahendusel

väljaspool likvideerimismenetlust.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kostjal oli VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud hea

usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenev kohustus teavitada kohtutäiturit oma klientide, kelle

arvelduskontole on kohtutäitur seadnud käsutamiskeelu, kontode sulgemisest nende äriregistrist

kustutamise korral. Selline kohustus saaks tulla seadusest. Mõistlik ei ole eeldada, et pank üksnes hea

usu põhimõttest lähtudes peaks looma süsteemi, mille kaudu jälgida klientide kontode seisu ja

teavitada kohtutäitureid võlgnike äriregistrist kustutamisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

Kui Riigikohus ei pea uue otsuse tegemist võimalikuks, siis jätta jõusse maakohtu otsus või kui

Riigikohus ei pea ka seda võimalikuks, siis saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti TMS § 35 lg 1 p 21, kuna selle

sätte tähenduses ei saa pelgalt võlgniku registrist kustutamist käsitada täitemenetluse lõpetamise

alusena. Kuigi ringkonnakohus ei ole sellele normile selgesõnaliselt tuginenud, võib ringkonnakohtu

otsusest järeldada, et selle normi alusel lasus kohtutäituril täitemenetluse lõpetamise kohustus, kui

võlgnik äriregistrist kustutati. Täitemenetluse lõpetamine on põhjendatud, kui juriidilisest isikust

võlgnik on varatuna lõppenud. Kustutamine ei tähenda tingimata, et äriühingul puudub vara.

Ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TMS § 36 lg 1, mille kohaselt sai täitemenetlus kui

formaliseeritud menetlus lõppeda vaid kohtutäituri sellekohase otsusega. TMS ei sätestanud, et

täitemenetlus võiks lõppeda automaatselt. Praegusel juhul kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud.

Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 5 nõudeid, käsitledes

maakohtu seisukohti valesti ja jättes käsitlemata hageja põhilised seisukohad, mille kohaselt ei

lõppenud võlgniku vastu alustatud täitemenetlus võlgniku registrist kustutamisega. Hageja

menetluses esitatud seisukohtadest ja maakohtu otsusest nähtub, et kohtutäituri seatud käsutuskeeld ei

lõppenud automaatselt koos võlgniku registrist kustutamisega. Ringkonnakohus on aga ekslikult

maakohtule ette heitnud, et viimane ei põhjendanud seisukohta, et võlgniku registris taastamisel

ennistuvad ka võlgniku kustutamisele eelnenud täitemenetluse raames võlgniku arvelduskontole

seatud arestid. Maakohus ei ole sellist seisukohta väljendanud.

8. Kostja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kostja ei ole ühtegi õigusnormi rikkunud. Kui kohus siiski leiab, et kostja on hagejale kahju

tekitanud, siis tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini, kuna hageja ei ole VÕS §-st 139 juhindudes

teinud midagi kahju tekkimise vältimiseks või vähendamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Praeguses asjas tuleb vastata õiguslikule küsimusele, kas kostja on hagejale tekitanud

õigusvastaselt kahju, rikkudes Metsatehnika kontolt pärast viimase äriregistrisse ennistamist Maksu-

ja Tolliametile eelisjärjekorras raha üle kandes täitemenetluse seadustikus ja/või muudes õigusaktides

kehtestatud reegleid.

Kolleegium on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise

vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju

vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt

kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2007. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Viidatud tsiviilasjas on

Riigikohus leidnud ka seda, et kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et

kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta

sellise rikkumise tõendama, et rakenduks VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tulenev deliktiline vastutus.

11. Kolleegium analüüsibki esmalt kohtute tuvastatud asjaolude põhjal, kas kostja on toime pannud

õigusvastase teo.

Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TMS § 6415 lg 6 kohaselt vabastatakse võlgniku konto arestist

viivitamata pärast võlgniku poolt nõude täitmist. Kohtutäitur kohustub viivitamata pärast võlgniku

poolt nõude täitmist esitama krediidiasutusele konto arestist vabastamise korralduse. Praeguses asjas

on tuvastatud, et kostja sulges Metsatehnika konto pärast nimetatud äriühingu äriregistrist kustutamist

ega teatanud sellest kohtutäiturile.

TMS § 6415 lg-st 6 ja täitemenetluse eesmärgist rahuldada sissenõudja nõue tuleneb kolleegiumi

arvates mh üldisem järeldus, et võlgniku konto vabastatakse aresti alt või tehakse sellega muid

täitemenetlust mõjutavaid toiminguid ainult kohtutäituri sellekohase korralduse alusel. Kohtud on

tuvastanud, et kohtutäitur ei ole praeguses asjas andnud korraldust konto aresti alt vabastada

(tühistatud ei ole kohtutäituri koostatud arestimisakti) ning juriidilisest isikust võlgniku äriregistrist

kustutamisel ei lõpetatud täitemenetlust. Täitemenetluse lõpetamiseks on vajalik kohtutäituri

sellekohane otsus TMS § 35 lg 1 p 21 ja TMS § 36 lg 1 alusel. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et

automaatselt täitemenetlus ei lõpe.

Kolleegium viitab Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, mille p-s 31

leiti, et äriühingu registris "taastamisel" ennistub tagasiulatuvalt ka tema õigusvõime, st õigusvõimet

ei loeta katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks.

Kolleegium leiab, et lõppenuks ei saa lugeda ka vahepeal registrist kustutatud äriühingu varale seatud

käsutuskeeldu, kui äriühing registris "taastatakse". Käsutuskeelu ja/või kohustuste lõppemine üksnes

isiku registrist kustutamisega võiks anda võimaluse kohustuste täitmisest kõrvale hoida äriühingu

registrist kustutamisega ja hilisema "taastamisega". Käsutuskeelu edasikestmise eesmärgiks tuleb

lugeda ka õigusrahu tagamist ning mitme sissenõudja korral uue nõuete rahuldamise nn võidujooksu

tekkimise vältimist.

Seega oli täitemenetluse lõpetamata jätmise ja käsutuskeelu mittetühistamise tõttu Metsatehnika

konto arestimine ja käsutuskeeld kehtiv ka nimetatud äriühingu äriregistris taastamise ja konto

taasavamise hetkel.

12. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TMS § 6415 lg 7 kohaselt ei või krediidiasutus avada kontot

võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud

arestimise akt. Praegusel juhul oli otsuse p 11 kohaselt kohtutäiturilt saadud arestimise akt kostja

juures täitmisel ka Metsatehnikale uue konto avamise hetkel. Seega rikkus kostja TMS § 6415 lg-t 7.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 sätestab, et kohtu või muu seadusega selleks

õigustatud ametiasutuse või ametiisiku antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine

on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses

nimetatud käsutuskeeldu. Kolleegium leiab, et kostja rikkus kohtutäituri seatud käsutuskeeldu, kui

kandis Maksu- ja Tolliametile 6. aprillil 2006 Metsatehnika arvelduskontolt 305 344 krooni.

Seega on kostja TMS § 6415 lg-te 6 ja 7 ning TsÜS § 88 lg 1 rikkumisega toime pannud õigusvastase

teo VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Kahju seisneb selles, et hageja nõudest 305 344 krooni suurust

osa ei olnud ega ole võimalik rahuldada võlgniku äriregistrist kustutamise tõttu 16. oktoobril 2007.

Nii on leidnud ka maakohus. Ringkonnakohus on ebaõigesti jõudnud teistsugusele seisukohale ning

seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb mh tuvastada, kas kostja teod olid põhjuslikus seoses hagejale

tekitatud kahjuga. Maakohtu otsusest ja asja materjalidest nähtub, et võlgniku konto oli

kriminaalmenetluse käigus Maksu ja Tolliameti kasuks arestitud enne hageja kasuks konto arestimist,

kuid Metsatehnika äriregistrisse taastamise ajaks oli konto kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu aresti

alt selles osas vabastatud. Seega tuleb vastata küsimusele, kas kostja pidanuks võlgniku kontol oleva

raha esimeses järjekorras kandma kohtutäiturile hageja nõude katteks ning ülejääva osa Maksu- ja

Tolliameti tasumata käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu nõude (tl 11) katteks. Kolleegium märgib, et

kuigi enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TMS ei sisaldanud normi nõude arestimisaktide alusel

ülekannete tegemise kohta ajalises järjekorras (kehtiva TMS § 119), kehtis ajalise esimuse põhimõte

täitemenetluses õiguse üldise põhimõttena.

Samuti tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata kostja vastuväiteid VÕS § 139 ja § 140 põhjal

kahjuhüvitise vähendamise kohta. Kolleegium ei pea selles osas võimalikuks seisukohta võtta, kuna

puuduvad alama astme kohtute seisukohad. Maakohtus on kostja sellise väite esitanud (tl 84), kuid

maakohus ei ole otsuses seda sisuliselt käsitlenud, piirdudes seisukohaga, et kostja etteheited hageja

passiivsuse osas ei ole kohased, kuna hageja ei pidanud eeldama, et kostja rikub käsutuskeeldu.

13. Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel kindlaks asja uuel

läbivaatamisel, sõltuvalt selle tulemustest.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel hagejale tagastada. Hageja eest on kautsjoni tasunud AS Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär

LAWIN. Hageja on TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb

kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada nimetatud aktsiaseltsile.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve