3-1-1-93-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-93-10

Otsuse kuupäev

9. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi R AS-i karistamises tolliseaduse § 76 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. juuni 2010. a otsus väärteoasjas

nr 4-10-1008

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R AS-i kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

3. november 2010

Istungil osalenud isikud

R AS-i kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut ja kohtuvälise

menetleja esindaja Nikolai Majerovitš

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. juuni 2010. a otsus R AS-i väärteoasjas tolliseaduse § 76

lg 2 järgi ja saata väärteoasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Arvata R AS-i poolt OÜ Sikuti Advokaadibüroo 23. juuli 2010. a arve nr 207 ja 2.

novembri 2010. a arve nr 302 alusel kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest

tasumisele kuuluv summa menetluskulude hulka.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2010. a otsusega karistati AS-i R tolliseaduse (TS) § 76 lg 2 järgi

rahatrahviga 15 000 krooni.

2. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut,

kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

Maksu- ja Tolliamet esitas kaitsja kaebusele kirjaliku vastuse.

3. Tartu Maakohtu 30. juuni 2010. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus

rahuldamata.

Kohus märkis, et ta ei tuvastanud, nagu ei oleks R AS-i karistamine vastavuses kohtuvälises menetluses

tuvastatud asjaoludega, või et kohtuvälise menetleja otsus oleks õigusvastane. Süüteo asjaolud nähtuvad

väärteoprotokollis kajastatud asjaoludest ja kirjalikest tõenditest. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus

vastuses õigesti ja põhjendatult vastanud kõigile kaebuse esitaja väidetele ja kohus ei hakka neid uuesti

kordama, kuna need on kohtuotsuses kohtuvälise menetleja kirjalikku vastust kajastavas osas olemas. Kohus

märkis, et kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal teeb ta järelduse, et R AS-i teod vastavad TS § 76

lg-s 2 ette nähtud väärteokoosseisule ja et õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise

menetleja määratud karistus vastab R AS-i süü suurusele. Seega on kohtuvälise menetleja otsus õiguspärane

ning puudub alus seda muuta või tühistada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R AS-i kaitsja vandeadvokaat M. Sikut, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS §-des 29 või 30 sätestatud alusel.

Kassaator leiab, et menetlusalune isik ei ole TS § 76 lg 2 järgi kvalifitseeritavat väärtegu toime pannud.

Kaitsja osutab ka sellele, et maakohus ei ole otsuse tegemisel järginud VTMS § 123. Kohus jättis kohtuvälise

menetleja otsuse aluseks olevad asjaolud tuvastamata ja kohtuotsuse põhistamata. Kohus ei põhjendanud R

AS-i teole antud karistusõiguslikku hinnangut, piirdudes vaid üldsõnalise tõdemusega, et kohtuväline

menetleja on andnud menetlusaluse isiku teole juriidiliselt õige hinnangu. Vastuolus VTMS §-ga 110 jättis

kohus otsuses märkimata tõendatuks tunnistatud ja tõendamata jäänud asjaolud ning tõendid, millele on

tuginetud. Nendel põhjustel ei vasta maakohtu otsus VTMS § 150 lg 1 p 1 nõuetele.

5. Kassatsioonivastuses palub Maksu- ja Tolliamet rahuldada kassatsiooni osaliselt, tühistada Tartu

Maakohtu otsuse ja jõustada kohtuvälise menetleja otsuse või teha täiendavaid tõendeid kogumata uue

otsuse, jättes R AS-ile mõistetud karistusmäära muutmata.

Kohtuväline menetleja nõustub kassaatoriga selles, et Tartu Maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhistamata.

Kohus ei ole ära näidanud, millised asjaolud ta tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja

miks ta seejuures tugines. Samuti ei ole kohus kontrollinud R AS-i teo vastavust deliktistruktuuri

elementidele. Samas on kohtuväline menetleja seisukohal, et asjas on usaldusväärselt tõendatud, et R AS

pani toime TS § 76 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuna tõendeid uurides maakohus

väärteomenetlusõigust ei rikkunud, saab Riigikohus VTMS § 174 p 6 alusel asjas uusi faktilisi asjaolusid

tuvastamata maakohtu otsuse tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja otsuse, raskendamata süüdlase

olukorda. Juhul, kui Riigikohus leiab, et väärteoprotokollis toodud teokirjeldus ei vasta TS § 76 lg-s 2

sätestatud väärteokoosseisule, võib Riigikohus muuta väärteo kvalifikatsiooni, kvalifitseerides menetlusaluse

isiku käitumise TS § 83 lg 2 või § 79 lg 2 järgi.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassaator ja kohtuväline menetleja kohtule kirjalikult

esitatud taotluste ning põhistuste juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb maakohtul väärteoasja arutada täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse

lahendamist maakohtus alust käsitada mitte apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse

kohtuliku arutamisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-

1-1-66-06, p 6).

8. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust lahendada VTMS §-s 133

loetletud küsimused ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüs kui ka see,

millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Seega peab kohtu

siseveendumuse kujunemine olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud

kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Olukord, kus maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on

käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-63-10, p 7; 15. aprilli 2010. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-28-10, p 7; 12. detsembri 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-74-08, p 7; 13. oktoobri

2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-55-08, p 8 jpt).

9. VTMS § 133 p 4 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muu hulgas, kas tegu on väärtegu ning

kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eeltoodu tähendab muu hulgas seda, et VTMS § 134 lg-s 1 ja §-s 110

maakohtu otsuse põhiosale esitatavate nõuete täitmiseks ei piisa sellest, kui kohus väljendab üksnes

üldsõnaliselt nõustumist kohtuvälise menetleja otsuses isiku teole antud õigusliku hinnanguga. Maakohtu

otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka

õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Ka selle nõude rikkumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise

rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 2009. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-71-09, p 12.)

10. Käesolevas asjas maakohtu otsus eeltoodud nõuetele ei vasta. Kohtuotsuses puuduvad põhistused nii

tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise kui ka materiaalõiguse kohaldamise osas. Selle asemel,

et teha konkreetsete tõendite analüüsile rajatud põhistatud otsustus selle kohta, kas väärteoprotokollis

kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte, piirdus kohus üldsõnalise konstateeringuga, et süüteo

asjaolud nähtuvad väärteoprotokollis kajastatud asjaoludest ja kirjalikest tõenditest. Samuti puudub

kohtuotsuses täielikult menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse analüüs. Kaitsja kaebuse

väidetele kohus sisuliselt ei vastanud, märkides, et kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses õigesti

ja põhjendatult vastanud kõigile kaebuse esitaja väidetele ja kohus ei hakka neid uuesti kordama. Seega on

maakohtu otsuses tegemist VTMS § 150 lg 1 p 7 nõuete rikkumisega, mis toob kaasa kohtuotsuse

tühistamise ja väärteoasja uueks arutamiseks saatmise.

11. Kaitsja kassatsioonis ja ka kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses taotletakse Riigikohtult sisulise

hinnangu andmist Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2010. a otsusele. Kuna maakohus on jätnud oma otsuse

põhistamata, sh nõuetekohaselt tuvastamata väidetava väärteo toimepanemisega seotud faktilised asjaolud, ei

pea kolleegium võimalikuks kohtuvälise menetleja otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse osas seisukohta

võtta. Kassatsioonimenetluse ülesanne ei ole väärteomenetluse seadustiku 12. peatükis ette nähtud

kaebemenetlust asendada, vaid üksnes kontrollida selle menetluse tulemi õiguspärasust.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 30. juuni 2010. a otsuse R AS-i väärteoasjas TS § 76 lg 2 järgi ja

saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks.

13. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 1, tunnistab kriminaalkolleegium R AS-i poolt OÜ

Sikuti Advokaadibüroo 23. juuli 2010. a arve nr 207 ja 2. novembri 2010. a arve nr 302 alusel

kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluva summa mõistliku suurusega kaitsjatasuks

ja arvab selle menetluskulude hulka. Selle summa, nagu ka ülejäänud menetluskulu, hüvitamine R AS-ile

tuleb Tartu Maakohtul lahendada asjas uue lahendi tegemisel. Kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist

saab R AS nõuda üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ta ei saa muul

põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.

Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi