3-2-2-6-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-6-10

Määruse kuupäev

Tartu, 9. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu Novaator Invest hagi Osaühingu Daria Invest ja

Harles Liivi vastu 699 141 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. novembri 2009. a tagaseljaotsus tsiviilasjas

nr 2-09-1712

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Daria Invest ja Harles Liivi teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldajad Osaühing Daria Invest (registrikood 10924107) ja

Harles Liiv (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Anto Variku

Vastustaja Osaühing Novaator Invest (registrikood 11443367)

Asja läbivaatamise kuupäev

18. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. novembri 2009. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-09-1712 ja

saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Simson & Variku 17. juunil 2010 Osaühingu Daria Invest

ja Harles Liivi teistmisavalduselt tasutud kautsjon 3500 (kolm tuhat viissada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 13. novembri 2009. a tagaseljaotsusega Osaühingu Novaator Invest hagi

Osaühingu Daria Invest ja Harles Liivi vastu ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

699 141 krooni. Tagaseljaotsuses märkis maakohus, et Osaühingu Daria Invest (avaldaja I) asukohaks

on Tallinn, Lepa põik 11 ja Harles Liivi (avaldaja II) elukoht on kohtule teadmata.

Tagaseljaotsuse kohta avaldas maakohus teate 17. novembril 2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2. Avaldajad esitasid 18. juunil 2010 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palusid maakohtu

tagaseljaotsuse tühistada ja saata hagiavalduse samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Teistmisavalduse kohaselt on avaldajate arvates teistmise aluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 702 lg 2 p 2. Selle sätte järgi on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei ole

menetlusest seaduse kohaselt teatatud ja hagiavaldust kätte toimetatud. Toimikus oleva väljastusteate

järgi on maakohtu määrus hagi menetlusse võtmise kohta ja hagimaterjalid 24. septembril 2009 üle

antud A. Sagunile aadressil Tallinn, Lepa põik 11 ning viimane on märkinud teatisele, et on saaja

tööline. Kinnistu asukohaga Lepa põik 11 kuulub avaldajale I, kuid see ei ole tema asukohaks.

Kinnistul asuvas eramus elab Aleksei Sagun, kellel on avaldajatega pingelised suhted (ta on esitanud

avaldaja I vastu maakohtusse hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks).

Menetlusdokumentide üleandmisega A. Sagunile ei saanud lugeda neid kätte toimetatuks

avaldajatele. Avaldajad said nende kohta tehtud kohtulahendist teada 24. mail 2010, kui kohtutäitur

edastas avaldajatele täitedokumendid vaidlusaluse maakohtu otsuse täitmiseks.

Avaldaja I asukohaks on äriregistri kande kohaselt Tallinn, Xxxxxxxxx xxx x-Xxxx.

Rahvastikuregistri andmete järgi elab avaldaja II aadressil Tallinn, Xxxxxxxxx xxx x-Xxxx,

toimikust ei nähtu, et maakohus oleks menetlusdokumente sellele aadressile saatnud. Maakohtule oli

teada avaldaja II e-posti aadress, kuid seda menetlusdokumentide edastamiseks ei kasutatud.

Maakohus otsis avaldajat II aadressil Tallinn, Liivalaia 25-14, kus ta elas kuus aastat tagasi, ja

aadressil Tallinn, Läänemere tee 36-18, kus elab tema vanaema. Ka tagaseljaotsust ei ole maakohus

üritanudki avaldajatele kätte toimetada, vaid on avaldanud otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

3. Vastustaja ei ole avaldajate teistmisavaldusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu 13. novembri 2009. a

tagaseljaotsus tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada. Hagiavaldus

tuleb saata TsMS § 710 lg 1 esimese lause järgi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

5. TsMS 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita

menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama,

avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Avaldajad on

esitanud teistmisavalduse TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt on teistmise aluseks see, kui

menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte

toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema

suhtes. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sättest tulenevalt saab teistmise korras uuesti läbi

vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on

menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09,

p 6 ja 10. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9).

6. Asja materjalidest nähtuvalt püüdis maakohus tulemuseta menetlusdokumente (kohtumäärus hagi

menetlusse võtmise kohta koos hagimaterjalidega) avaldajale I kätte toimetada äriühingu

registrijärgsel aadressil Xxxxxxxxx xxx x-Xxxx (tlk 58-60) ning avaldajale II kui äriühingu

seaduslikule esindajale aadressidel Läänemere tee 36-18 ja Liivalaia 25-14 (tlk-d 50-51 ja 56-57).

Seejärel otsustas maakohus korraldada menetlusdokumentide kättetoimetamist TsMS § 306 lg 3 järgi

kohtutäituri vahendusel. Maakohus märkis kohtutäiturile esitatud taotluses kohtule teadaolevad

avaldajate kontaktandmed ning palus teatada 3. novembriks 2009, millisel aadressil

menetlusdokumendid kätte toimetati (tlk 63). Toimikus oleva kättetoimetamisteatise kohaselt edastas

kohtutäituri abi avaldajatele adresseeritud menetlusdokumendid 24. septembril 2009 allkirja vastu

A. Sagunile aadressil Lepa põik 11 ning teatisele on märgitud, et vastuvõtja on dokumentide saaja

tööline (tlk 65).

7. Menetlusdokumendi kättetoimetamist mh kohtutäituri vahendusel sätestab TsMS § 315. Viidatud

paragrahvi lg-s 8 märgitakse juhtumid, mil kättetoimetamine tuleb lugeda ebaõnnestunuks.

TsMS § 315 lg 8 kohaselt, kui kohus ei saa menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks seetõttu, et

TsMS § 315 lg-s 1 nimetatud isik või asutus ei järginud menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtu

juhiseid või ei kasutanud selleks kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud võimalusi, andis

menetlusdokumendi isikule, kellele üleandmine ei ole TsMS VI osas sätestatu kohaselt lubatud, ei

järginud TsMS §-des 326 ja 327 sätestatut või ei dokumenteerinud kättetoimetamist selliselt, et

kättetoimetamise saab lugeda toimunuks, võib kohus anda menetlusdokumendi uueks

kättetoimetamiseks.

Kolleegium leiab, et kohtutäitur on rikkunud seaduses kehtestatud kättetoimetamise reegleid.

TsMS § 319 sätestab võimaluse, et eraõiguslikule juriidilisele isikule loetakse menetlusdokument

kätte toimetatuks ka juhul, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule või

äriregistrisse kantud isikule, kes on volitatud menetlusdokumente vastu võtma. Lisaks võimaldab

TsMS § 323 menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele

töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu

alusel püsivalt teenuseid. Viidatud sättest tulenevalt saab menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks

eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti proovitakse üle anda, on juriidilise isiku äriruum. Praeguses

asjas ei saanud kättetoimetajal olla veendumust, et aadressil Lepa põik 11 asub avaldaja I äriruum.

Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt on avaldaja I aadressiks Xxxxxxxxx xxx x-Xxxx.

Rahvastikuregistri andmete järgi on avaldaja II elukoha aadressiks Xxxxxxxxx xxx x-Xxxx.

Eeltoodut arvestades luges maakohus ekslikult menetlusdokumendi avaldajatele kättetoimetatuks,

sest kohtutäituri abi andis menetlusdokumendi isikule, kellele üleandmine ei ole seaduses sätestatu

kohaselt lubatud. Kuna avaldajatele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, ei olnud kohtul

õigust teha tagaseljaotsust ja see tuleb tühistada.

8. Kolleegium märgib lisaks, et maakohus ei ole järginud ka tagaseljaotsuse kättetoimetamise

reegleid. Riigikohus on 11. detsembril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06 tehtud otsuse p-s 26

rõhutanud, et kohus peab tegema kõik endast oleneva kohtuotsuse kättetoimetamiseks. Kolleegium

on ka selgitanud, millistel tingimustel võib lugeda kohtudokumendi kätteantuks selle avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded (vt Riigikohtu 3. juuni 2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04,

milles käsitletakse põhjalikult tagaseljaotsuse tegemise eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise

problemaatikat).

Maakohus avaldas tagaseljaotsuse kohta teate 17. novembril 2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded,

olles enne püüdnud tagaseljaotsust avaldajale I kätte toimetada kullerteenuseid osutava äriühingu

vahendusel (tlk 78). Samuti on toimiku vahel ümbrik, millelt nähtub, et kohus on saatnud

tagaseljaotsuse tähitud kirjaga avaldaja I äriregistris märgitud aadressile ning see on tagastatud

hoiutähtaja möödumisel. Toimikus ei ole andmeid, et maakohus oleks teinud tagaseljaotsuse

kättetoimetamiseks muid toiminguid. Kolleegiumi arvates on jäänud kasutamata võimalus saata

tagaseljaotsus tähitud kirjaga avaldaja II kui avaldaja I seadusliku esindaja rahvastikuregistrijärgsel

aadressil või saada temaga ühendust toimikus märgitud e-posti aadressil. Toimikust ei ilmne, et

maakohus oleks uurinud avaldaja II elukohaandmeid rahvastikuregistrist ja püüdnud talle dokumente

tähitud kirjaga seal esitatud aadressil kätte toimetada. Samas märgib maakohus asja materjalidest

nähtuvalt kirjas hagejale, et "vaatamata pöördumistele avalike registrite poole, ei ole kohtule teada

kostja teisi võimalikke kontaktaadresse" (tlk 61). Ka on toimikusse võetud väljatrükk poolte e-

kirjavahetusest, kust selgub avaldaja II e-posti aadress (tlk 25 ja 26). Üheks lisatoiminguks võib olla

ka nõuda TsMS § 317 lg 2 järgi hagejalt avaldajate aadressi väljaselgitamiseks tõendeid

politseiasutuselt ja valla- või linnavalitsuselt. Sama sätte järgi teeb kohus ka ise vajaduse korral

järelepärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks.

9. Menetluskulude jaotuse jätab kolleegium TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

10. TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb tesitmisavalduse rahuldamise tõttu kautsjon

tagastada. Avaldajad on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tagastataks OÜ Advokaadibüroo

Simson & Variku arvelduskontole.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik