3-2-1-95-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-95-10

Määruse kuupäev

Tartu, 9. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Vyacheslav Zaprometovi hagi OÜ Tera-Iter vastu

261 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-23007

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Tera-Iter määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Vyacheslav Zaprometov (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja OÜ Tera-Iter (registrikood 10729179), esindaja

vandeadvokaat Gennadi Kull

Asja läbivaatamise kuupäev

11. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-23007 osas,

millega jäeti OÜ Tera-Iter menetlusabi taotlus rahuldamata, ning saata asi selles osas

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks tsiviilasja hinna ja nõudis sellest tulenevalt

OÜ-lt Tera-Iter lisaks veel 22 500 krooni riigilõivu tasumist, jätta ringkonnakohtu määrus

muutmata.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Tagastada OÜ-le Tera-Iter määruskaebuselt 29. aprillil 2010. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 22. märtsi 2010. a otsusega Vyacheslav Zaprometovi (hageja) hagi

OÜ Tera-Iter (kostja) vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 261 000 krooni.

2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja tasus kaebuselt riigilõivu 5000 krooni ja esitas

menetlusabi taotluse, milles palus luba tasuda ülejäänud riigilõiv ositi (3000 krooni hiljemalt 20. mail

2010, 3000 krooni hiljemalt 20. juunil 2010 ja 4000 krooni hiljemalt 20. juulil 2010). Kostja leidis, et

apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 000 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. aprilli 2010. a määrusega kostja menetlusabi taotluse

rahuldamata ja andis kostjale tähtaja apellatsioonkaebuselt 22 500 krooni suuruse riigilõivu

tasumiseks.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 180 lg 1 p-st 2, et menetlusabi on riigi abi menetluskulude kandmiseks ning menetlusabina

võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda

riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud

igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 183 sätestab juriidilisele isikule ja

pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest

kostja ei vasta viidatud sättes toodud tingimustele, mis annaks menetlusabi taotlejale õiguse saada

menetlusabi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja anda kostjale tähtaeg kaebuse

puuduse kõrvaldamiseks. Kostjal tuleb tasuda kohtu antud tähtajaks 22 500 krooni suurune riigilõiv,

vastasel korral keeldub ringkonnakohus kaebust menetlusse võtmast. TsMS § 137 lg 1 järgi on

apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades

kaebuse ulatust. Vaidlustatud maakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

261 000 krooni. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega on tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses 261 000 krooni ja riigilõivuseaduse lisas 1 toodud tabeli kohaselt tuleb

sellise hinna korral tasuda lõivu 27 500 krooni. Kostja on tasunud lõivu 5000 krooni ja tal tuleb lisaks

tasuda 22 500 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega

rahuldada kostja menetlusabi taotlus ning kohustada teda tasuma lisaks 5000 kroonile veel

10 000 krooni riigilõivu.

Ringkonnakohus kohustas valesti kostjat tasuma lisaks 22 500 krooni suurust riigilõivu. See on

vastuolus riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-ga 19, milles sätestatakse, et tsiviilasjas tehtud maakohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või

muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Hageja tasus

maakohtus riigilõivu oma 130 500 krooni suuruselt põhinõudelt 15 000 krooni. Seega tuleb kostjal

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 000 krooni.

Ringkonnakohus tõlgendas valesti menetlusõiguse norme, kui leidis, et asjas kohaldub TsMS § 183

lg 1. Kostja tugineb TsMS § 180 lg 1 p-le 2, mille kohaselt võib tasuda riigilõivu igakuiste

osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja ei taotle, et kohus vabastaks ta riigilõivu

tasumisest. Kostja taotleb võimalust tasuda riigilõivu osamaksetena kolme kuu jooksul, mis ei ole

vastuolus TsMS § 183 lg-tega 1 ja 2. Kostja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine rikub kaebaja

põhiseaduslikke õigusi.

5. Hageja ei ole kostja määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti kostja menetlusabi taotlus

rahuldamata. Asi tuleb saata selles osas TsMS § 701 lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks tsiviilasja hinna ja nõudis sellest

tulenevalt kostjalt lisaks veel 22 500 krooni riigilõivu tasumist, jääb ringkonnakohtu määrus

muutmata.

7. Ringkonnakohus on vaidlustatud määruse kohaselt jätnud rahuldamata kostja menetlusabi taotluse,

määranud asja hinnaks apellatsioonimenetluses 261 000 krooni ja kohustanud kostjat tasuma

apellatsioonkaebuselt lisaks veel 22 500 krooni riigilõivu.

Kostja saab esitada TsMS § 191 lg 1 esimese lause alusel ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse osas, milles jäeti rahuldamata tema menetlusabi taotlus. Samuti on TsMS § 136 lg 5

järgi vaidlustatav ringkonnakohtu määrus tsiviilasja hinna määramise kohta apellatsiooniastmes

(vt Riigikohtu 14. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-10, p 8 ja 22. detsembri 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-09, p 14). Osas, milles ringkonnakohus kohustas kostjat tasuma

apellatsioonkaebuselt suuremat riigilõivu, on tegemist TsMS § 3401 lg 1 järgi määrusega, millega

jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. See määrus ei ole

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt vaidlustatav (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-22-10, p 8).

8. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kostjal tuleb vastuolus RLS § 56 lg-ga 19 tasuda

apellatsiooniastmes suuremat riigilõivu, kui tasuti maakohtus. Hagiavalduses märkis hageja hagi

hinnaks 130 500 krooni (tlk 5) ja tasus sellelt riigilõivu 15 000 krooni (tlk 10). Maakohus jättis

21. mai 2009. a määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja veel 12 500 krooni

riigilõivu tasumiseks, sest kohtu hinnangul on asja hinnaks TsMS § 133 järgi 261 000 krooni (tlk 32).

Hageja tasus kohtu nõutud riigilõivu (tlk 69) ja maakohus võttis 18. augusti 2009. a määrusega

hagiavalduse menetlusse (tlk 71). Seega nähtub toimikust, et määruskaebuse väide ei ole

põhjendatud: nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus on määratud asja hinnaks 261 000 krooni, millelt

tuleb tasuda riigilõivu 27 500 krooni.

9. Järgnevalt analüüsib kolleegium määruskaebuse väidet, mille kohaselt jättis ringkonnakohus

põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse tasuda lisaks nõutud riigilõivu osamaksetena (kolme kuu

jooksul).

Riigi menetlusabi andmist menetluskulude kandmisel sätestab TsMS § 180. Sellise abi andmise

eesmärgiks on tagada õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ka isikutele, kellel ei ole

selleks raha. Tulenevalt TsMS § 180 lg 1 p-dest 1 ning 3-7 on isikul õigus taotleda erinevate

kohtumenetlusega seotud kulude kandmisest vabastamist (täielikult või osaliselt). TsMS § 180 lg 1

p 2 võimaldab kulude tasumist osamaksetena (menetluskulude ajatamine). Kõnealuse sätte järgi võib

kohus menetlusabina menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu,

kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena

kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud TsMS §-s 181, mille

lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav

alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Menetlusabi andmist füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule ning pankrotivõlgnikule on piiratud

vastavalt TsMS § 182 ja § 183 alusel. TsMS § 183 lg 1 esimese lause järgi võib juriidilistest isikutest

taotleda oma eesmärkide saavutamiseks menetlusabi üksnes tulumaksusoodustusega

mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing

või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja

põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muul ülekaalukat

avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise

vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda

üksnes osaliselt või osamaksetena. Kõnealuse paragrahvi lg-d 2 ja 3 kehtestavad menetlusabi andmise

piirangud pankrotivõlgnikule.

Õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse on igaühe põhiõigus

(põhiseaduse § 15 lg 1). Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud

korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule (põhiseaduse § 24 lg 5). Riigi menetlusabi välistamine

kujutab endast nende põhiõiguste intensiivset riivet.

Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu arusaama, et kostja taotluse rahuldamine on tulenevalt TsMS §-

st 183 välistatud. Kolleegiumi arvates saab eristada TsMS § 180 lg 1 p-dest 1 ning 3-7 sama

paragrahvi lg 1 p 2, mille puhul peab isik riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või

menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkekulud tasuma, kuid seda mitte korraga, vaid ajatatud

osamaksetena. See on olemuslikult erinev olukorrast, kus isik vabastatakse menetluskulude

tasumisest.

Kostja taotles võimalust tasuda lisaks nõutud riigilõiv osamaksetena, mitte aga riigilõivu tasumisest

vabastamist. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja riigilõivuseaduses sätestatud

määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lg 1 järgi kehtestatakse

riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). RLS § 4 lg 2

sätestab, et toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige

sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada

kulupõhimõttest erinevalt. Seega on riigilõivu eesmärgiks riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu

kulutuste täielik või osaline hüvitamine (vt ka Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas

nr 3-4-1-10-00, p 24). Riigilõivu osamaksetena tasumise korral riigilõivu eesmärki ei kahjustata.

Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud, et TsMS §-s 183 sätestatud piirangud kohalduksid ka

TsMS § 180 lg 1 p 2 puhul. Tõlgendades eeltoodud sätteid põhiseaduse § 15 lg-s 1 ja § 24 lg-s 5

sätestatud põhiõigusi vähem piiravalt, leiab kolleegium, et TsMS § 183 ei kohaldu juhul, kui isik

taotleb menetlusabi korras TsMS § 180 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumist igakuiste osamaksetena

kohtu määratud tähtaja jooksul. Kolleegium juhib tähelepanu, et 14. juunil 2010 jõustus seadus,

millega otsesõnu anti kohtule võimalus määrata hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasutava

riigilõivu maksmine osamaksetena. Nii täiendati 12. mail 2010 vastuvõetud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seadusega TsMS § 181 lg-ga 31. Selle kohaselt, kui

menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu ei ole alust talle

menetlusabi anda, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab

konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma

eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et

hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu

määratud tähtaja jooksul.

10. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodut arvestades otsustada kostja taotletud

viisil menetlusabi andmise üle. Kui ringkonnakohus jätab asja uuel läbivaatamisel kostja menetlusabi

taotluse rahuldamata, tuleb ringkonnakohtul anda kostjale uus tähtaeg apellatsioonkaebuselt riigilõivu

tasumiseks.

11. Kostja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik