3-2-1-95-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohus rahuldas 22. märtsi 2010. a otsusega Vyacheslav Zaprometovi (hageja) hagi OÜ Tera-Iter (kostja) vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 261 000 krooni.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-95-10 · Riigikohus: Harju Maakohus rahuldas 22. märtsi 2010. a otsusega Vyacheslav Zaprometovi (hageja) hagi OÜ Tera-Iter (kostja) vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 261 000 krooni.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-95-10
Määruse kuupäev
Tartu, 9. november 2010. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik
Kohtuasi
Vyacheslav Zaprometovi hagi OÜ Tera-Iter vastu
261 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas
nr 2-09-23007
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Tera-Iter määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja Vyacheslav Zaprometov (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kostja OÜ Tera-Iter (registrikood 10729179), esindaja
vandeadvokaat Gennadi Kull
Asja läbivaatamise kuupäev
11. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-23007 osas,
millega jäeti OÜ Tera-Iter menetlusabi taotlus rahuldamata, ning saata asi selles osas
ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks tsiviilasja hinna ja nõudis sellest tulenevalt
OÜ-lt Tera-Iter lisaks veel 22 500 krooni riigilõivu tasumist, jätta ringkonnakohtu määrus
muutmata.
3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4. Tagastada OÜ-le Tera-Iter määruskaebuselt 29. aprillil 2010. a tasutud kautsjon
400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohus rahuldas 22. märtsi 2010. a otsusega Vyacheslav Zaprometovi (hageja) hagi
OÜ Tera-Iter (kostja) vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 261 000 krooni.
2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja
teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja tasus kaebuselt riigilõivu 5000 krooni ja esitas
menetlusabi taotluse, milles palus luba tasuda ülejäänud riigilõiv ositi (3000 krooni hiljemalt 20. mail
2010, 3000 krooni hiljemalt 20. juunil 2010 ja 4000 krooni hiljemalt 20. juulil 2010). Kostja leidis, et
apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 000 krooni.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. aprilli 2010. a määrusega kostja menetlusabi taotluse
rahuldamata ja andis kostjale tähtaja apellatsioonkaebuselt 22 500 krooni suuruse riigilõivu
tasumiseks.
Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 180 lg 1 p-st 2, et menetlusabi on riigi abi menetluskulude kandmiseks ning menetlusabina
võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda
riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud
igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 183 sätestab juriidilisele isikule ja
pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud. Menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest
kostja ei vasta viidatud sättes toodud tingimustele, mis annaks menetlusabi taotlejale õiguse saada
menetlusabi.
Apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja anda kostjale tähtaeg kaebuse
puuduse kõrvaldamiseks. Kostjal tuleb tasuda kohtu antud tähtajaks 22 500 krooni suurune riigilõiv,
vastasel korral keeldub ringkonnakohus kaebust menetlusse võtmast. TsMS § 137 lg 1 järgi on
apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades
kaebuse ulatust. Vaidlustatud maakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja
261 000 krooni. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega on tsiviilasja hind
apellatsioonimenetluses 261 000 krooni ja riigilõivuseaduse lisas 1 toodud tabeli kohaselt tuleb
sellise hinna korral tasuda lõivu 27 500 krooni. Kostja on tasunud lõivu 5000 krooni ja tal tuleb lisaks
tasuda 22 500 krooni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega
rahuldada kostja menetlusabi taotlus ning kohustada teda tasuma lisaks 5000 kroonile veel
10 000 krooni riigilõivu.
Ringkonnakohus kohustas valesti kostjat tasuma lisaks 22 500 krooni suurust riigilõivu. See on
vastuolus riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-ga 19, milles sätestatakse, et tsiviilasjas tehtud maakohtu
otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või
muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Hageja tasus
maakohtus riigilõivu oma 130 500 krooni suuruselt põhinõudelt 15 000 krooni. Seega tuleb kostjal
ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 000 krooni.
Ringkonnakohus tõlgendas valesti menetlusõiguse norme, kui leidis, et asjas kohaldub TsMS § 183
lg 1. Kostja tugineb TsMS § 180 lg 1 p-le 2, mille kohaselt võib tasuda riigilõivu igakuiste
osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja ei taotle, et kohus vabastaks ta riigilõivu
tasumisest. Kostja taotleb võimalust tasuda riigilõivu osamaksetena kolme kuu jooksul, mis ei ole
vastuolus TsMS § 183 lg-tega 1 ja 2. Kostja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine rikub kaebaja
põhiseaduslikke õigusi.
5. Hageja ei ole kostja määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada
menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti kostja menetlusabi taotlus
rahuldamata. Asi tuleb saata selles osas TsMS § 701 lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohtule uueks
läbivaatamiseks. Osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks tsiviilasja hinna ja nõudis sellest
tulenevalt kostjalt lisaks veel 22 500 krooni riigilõivu tasumist, jääb ringkonnakohtu määrus
muutmata.
7. Ringkonnakohus on vaidlustatud määruse kohaselt jätnud rahuldamata kostja menetlusabi taotluse,
määranud asja hinnaks apellatsioonimenetluses 261 000 krooni ja kohustanud kostjat tasuma
apellatsioonkaebuselt lisaks veel 22 500 krooni riigilõivu.
Kostja saab esitada TsMS § 191 lg 1 esimese lause alusel ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse osas, milles jäeti rahuldamata tema menetlusabi taotlus. Samuti on TsMS § 136 lg 5
järgi vaidlustatav ringkonnakohtu määrus tsiviilasja hinna määramise kohta apellatsiooniastmes
(vt Riigikohtu 14. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-10, p 8 ja 22. detsembri 2009. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-147-09, p 14). Osas, milles ringkonnakohus kohustas kostjat tasuma
apellatsioonkaebuselt suuremat riigilõivu, on tegemist TsMS § 3401 lg 1 järgi määrusega, millega
jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. See määrus ei ole
tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt vaidlustatav (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-
1-22-10, p 8).
8. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kostjal tuleb vastuolus RLS § 56 lg-ga 19 tasuda
apellatsiooniastmes suuremat riigilõivu, kui tasuti maakohtus. Hagiavalduses märkis hageja hagi
hinnaks 130 500 krooni (tlk 5) ja tasus sellelt riigilõivu 15 000 krooni (tlk 10). Maakohus jättis
21. mai 2009. a määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja veel 12 500 krooni
riigilõivu tasumiseks, sest kohtu hinnangul on asja hinnaks TsMS § 133 järgi 261 000 krooni (tlk 32).
Hageja tasus kohtu nõutud riigilõivu (tlk 69) ja maakohus võttis 18. augusti 2009. a määrusega
hagiavalduse menetlusse (tlk 71). Seega nähtub toimikust, et määruskaebuse väide ei ole
põhjendatud: nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus on määratud asja hinnaks 261 000 krooni, millelt
tuleb tasuda riigilõivu 27 500 krooni.
9. Järgnevalt analüüsib kolleegium määruskaebuse väidet, mille kohaselt jättis ringkonnakohus
põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse tasuda lisaks nõutud riigilõivu osamaksetena (kolme kuu
jooksul).
Riigi menetlusabi andmist menetluskulude kandmisel sätestab TsMS § 180. Sellise abi andmise
eesmärgiks on tagada õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ka isikutele, kellel ei ole
selleks raha. Tulenevalt TsMS § 180 lg 1 p-dest 1 ning 3-7 on isikul õigus taotleda erinevate
kohtumenetlusega seotud kulude kandmisest vabastamist (täielikult või osaliselt). TsMS § 180 lg 1
p 2 võimaldab kulude tasumist osamaksetena (menetluskulude ajatamine). Kõnealuse sätte järgi võib
kohus menetlusabina menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu,
kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena
kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud TsMS §-s 181, mille
lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu
menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav
alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
Menetlusabi andmist füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule ning pankrotivõlgnikule on piiratud
vastavalt TsMS § 182 ja § 183 alusel. TsMS § 183 lg 1 esimese lause järgi võib juriidilistest isikutest
taotleda oma eesmärkide saavutamiseks menetlusabi üksnes tulumaksusoodustusega
mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing
või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja
põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muul ülekaalukat
avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise
vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda
üksnes osaliselt või osamaksetena. Kõnealuse paragrahvi lg-d 2 ja 3 kehtestavad menetlusabi andmise
piirangud pankrotivõlgnikule.
Õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse on igaühe põhiõigus
(põhiseaduse § 15 lg 1). Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud
korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule (põhiseaduse § 24 lg 5). Riigi menetlusabi välistamine
kujutab endast nende põhiõiguste intensiivset riivet.
Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu arusaama, et kostja taotluse rahuldamine on tulenevalt TsMS §-
st 183 välistatud. Kolleegiumi arvates saab eristada TsMS § 180 lg 1 p-dest 1 ning 3-7 sama
paragrahvi lg 1 p 2, mille puhul peab isik riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või
menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkekulud tasuma, kuid seda mitte korraga, vaid ajatatud
osamaksetena. See on olemuslikult erinev olukorrast, kus isik vabastatakse menetluskulude
tasumisest.
Kostja taotles võimalust tasuda lisaks nõutud riigilõiv osamaksetena, mitte aga riigilõivu tasumisest
vabastamist. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja riigilõivuseaduses sätestatud
määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lg 1 järgi kehtestatakse
riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). RLS § 4 lg 2
sätestab, et toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige
sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada
kulupõhimõttest erinevalt. Seega on riigilõivu eesmärgiks riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu
kulutuste täielik või osaline hüvitamine (vt ka Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas
nr 3-4-1-10-00, p 24). Riigilõivu osamaksetena tasumise korral riigilõivu eesmärki ei kahjustata.
Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud, et TsMS §-s 183 sätestatud piirangud kohalduksid ka
TsMS § 180 lg 1 p 2 puhul. Tõlgendades eeltoodud sätteid põhiseaduse § 15 lg-s 1 ja § 24 lg-s 5
sätestatud põhiõigusi vähem piiravalt, leiab kolleegium, et TsMS § 183 ei kohaldu juhul, kui isik
taotleb menetlusabi korras TsMS § 180 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumist igakuiste osamaksetena
kohtu määratud tähtaja jooksul. Kolleegium juhib tähelepanu, et 14. juunil 2010 jõustus seadus,
millega otsesõnu anti kohtule võimalus määrata hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasutava
riigilõivu maksmine osamaksetena. Nii täiendati 12. mail 2010 vastuvõetud tsiviilkohtumenetluse
seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seadusega TsMS § 181 lg-ga 31. Selle kohaselt, kui
menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu ei ole alust talle
menetlusabi anda, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab
konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma
eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et
hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu
määratud tähtaja jooksul.
10. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodut arvestades otsustada kostja taotletud
viisil menetlusabi andmise üle. Kui ringkonnakohus jätab asja uuel läbivaatamisel kostja menetlusabi
taotluse rahuldamata, tuleb ringkonnakohtul anda kostjale uus tähtaeg apellatsioonkaebuselt riigilõivu
tasumiseks.
11. Kostja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel
tagastada kassatsioonikautsjon.
Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik