Legislator Case Law & Legislation
3-3-4-2-10 AI generated

3-3-4-2-10 · Riigikohus

Case Number 3-3-4-2-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Eduard Gromov esitas 14. juulil 2010 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pingi ebaseaduslike toimingute peale. Harju Maakohus teavitas 23. juuli 2010. a kirjaga kaebajat vajadusest

Legislator headnote

AI generated

3-3-4-2-10 · Riigikohus: Eduard Gromov esitas 14. juulil 2010 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pingi ebaseaduslike toimingute peale. Harju Maakohus teavitas 23. juuli 2010. a kirjaga kaebajat vajadusest

Keywords

AI generated
leave on personal grounds unpaid licensing royalties disputed claim third-party claim procedure in attachment child-raising credit extraordinary plea of nullity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-2-10

Määruse kuupäev

4. november 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Indrek Koolmeister,

Ants Kull ja Villu Kõve

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Eduard Gromovi (Gromov) kaebuses

kohtutäitur Arvi Pingi tegevuse peale

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2010. a määrus haldusasjas

nr 3-10-2090

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2010. a määrus, millega keelduti menetlusse võtmast

Eduard Gromovi kaebust kohtutäitur Arvi Pingi tegevuse peale.

Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard Gromov esitas 14. juulil 2010 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pingi

ebaseaduslike toimingute peale. Harju Maakohus teavitas 23. juuli 2010. a kirjaga kaebajat vajadusest

pöörduda halduskohtu poole.

2. 9. augustil 2010 esitas E. Gromov Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtutäitur

Arvi Pingi toimingute õigusvastasuse tuvastamist.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 23. augusti 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2090

kaebuse läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel, leides, et

esitatud kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Halduskohus selgitas, et täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse

kohtutäiturile. TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt saab sellise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse

peale esitada kaebuse maakohtule ning kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt

kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

4. E. Gromov esitas 31. augustil 2010 halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse

esitaja märkis, et ta on juba pöördunud kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks Harju Maakohtu poole,

kes teavitas teda võimalusest pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebuse esitaja palus selgitada

tema edasisi võimalusi kohtusse pöördumisel.

5. Tallinna Halduskohus jättis 2. septembri 2010. a määrusega E. Gromovi määruskaebuse

rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis, et kaebust

ei ole võimalik edastada Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks, sest maakohus ei ole kaebaja

avalduse kohta teinud määrust maakohtu pädevuse puudumise kohta, vaid on üksnes kirja teel

kaebajale selgitanud isiku õigust pöörduda halduskohtusse.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2010. a määrusega halduskohtu määruse muutmata

ja edastas asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu

määramiseks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et kaebaja pöördumistest nähtuvalt ei

ole viimane rahul asjaoluga, et vaatamata põhinõuete osas täitemenetluste lõpetamisele aegumise

tõttu, nõuab kohtutäitur Arvi Pink jätkuvalt kaebajalt kohtutäituri tasu maksmist ning on seetõttu

arestinud ka kinnipeetavana karistust kandva kaebaja vanglasisese konto.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada

täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamise korras. TMS § 217 ja § 218 reguleerivad

vaidlustamise korda kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu

tegemisest keeldumisel. Käesolevas asjas ei ole kohtuvaidluse esemeks mitte kohtutäituri tasu

väljamõistmise 2006. ja 2007. aasta otsused, vaid küsimus kohtutäituri tasu sissenõudmise

õiguspärasusest pärast põhinõuete osas täitemenetluse lõpetamist. Ringkonnakohtu hinnangul on ka

selline kohtutäituri tegevus hõlmatud TMS §-des 217 ning 218 nimetatud kohtutäituri tegevusega

ning asja peab menetlema üldkohus.

Ringkonnakohus leidis, et HKMS § 11 lg 5 kohaldamist ei takista asjaolu, et Harju Maakohus ei

tagastanud E. Gromovi kaebust määrusega, vaid selgitas pädeva kohtu küsimust kirjaga.

Ringkonnakohus viitas ka Riigikohtu erikogu 16. veebruari 2010 määrusele asjas nr 3-3-4-1-10, kus

maakohus oli samuti tagastanud kaebuse kirjaga, kuid nimetatud asjaolu ei takistanud erikogul asja

sisuliselt lahendamast.

ERIKOGU SEISUKOHT

7. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus E. Gromov 14. juunil 2010 kaebusega kohtutäitur Arvi Pingi

poole seoses kohtutäituri menetluskulude sissenõudmisega. Kohtutäitur selgitas 29. juuni 2010. a

vastuses, et kuigi täiteasjadega 024/2006/477, 024/2006/478 ja 024/2007/227 seotud kohtuasjades on

kohus lõpetanud menetlused rahalise karistuse, sunniraha ja kaitsjatasu sissenõudmise osas, jätkub

menetlus täitekulude osas. Kuna täitemenetluse kulude sissenõudmise osas ei ole kohtutäituri arvates

kohaldatavad kriminaalasjas otsuse täitmise aegumise tähtajad, tuleb E. Gromovil tasuda kohtutäituri

täitekulud nimetatud täiteasjades. Kaebaja pöördumistest nähtuvalt ei nõustu ta, et vaatamata

põhinõuete osas täitemenetluste lõpetamisele aegumise tõttu, nõuab kohtutäitur Arvi Pink jätkuvalt

kaebajalt kohtutäituri tasu maksmist ning on seetõttu arestinud ka kaebaja vanglasisese konto.

8. KTS § 52 järgi võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada

täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ette nähtud korras. Kohtutäituri

seadusest ei tulene otsesõnu, kuidas kohustatud isik saaks oma õigusi kaitsta ülalkirjeldatud

olukorras.

TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse

kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või

toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg-s 1 sätestatakse, et kaebuse

kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates

kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri

otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

9. Erikogu nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale kaebamist

reguleerivad TMS §-d 217 ja 218 kohalduvad ka juhul, kui isik soovib vaidlustada kohtutäituri

tegevust täitemenetluse kulude sissenõudmisel pärast täitemenetluse lõpetamist põhinõuete osas.

Seetõttu tuleb isiku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebus

lahendada TMS § 218 lg 1 järgi maakohtus.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 711 lg 3 sätestab, et pädeva kohtu määramisel

tühistab Riigikohtu erikogu selle kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et

asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule.

TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja, sh TsMS § 475 lg 1 p-s 15 nimetatud kaebuse

kohtutäituri otsuse peale, läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise

keeldumise määrusega, mille peale võib sama paragrahvi lõikest 5 tulenevalt esitada määruskaebuse.

Käesolevas asjas ei ole maakohus E. Gromovi kaebuse menetlusse võtmise keeldumist vormistanud

TsMS § 465 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastava määrusega.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2007. a määrus asjas nr 3-

2-1-29-07) on käsitatud määrusena TsMS § 463 järgi kirjana vormistatud dokumenti, millega on

lahendatud selles sättes nimetatud küsimusi. Erikogu peab võimalikuks ka käesolevas asjas käsitada

Harju Maakohtu 23. juuli 2010. a kirja määrusena TsMS § 372 lg 1 tähenduses.

11. Eeltoodust tulenevalt on erikogu seisukohal, et E. Gromovi kaebuse lahendamine kuulub

maakohtu pädevusse. Harju Maakohtu 23. juuli 2010. a määrus, millega keelduti menetlusse võtmast

Eduard Gromovi kaebust kohtutäitur Arvi Pingi tegevuse peale, tuleb tühistada ja saata asi

menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

Erikogu juhib tähelepanu ka TMS § 217 lg-s 1 sätestatule, mille järgi tuleb täituri tegevuse

vaidlustamiseks enne kaebusega kohtusse pöördumist esitada kaebus kohtutäiturile.

Märt Rask, Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve