3-3-4-2-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedEduard Gromov esitas 14. juulil 2010 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pingi ebaseaduslike toimingute peale. Harju Maakohus teavitas 23. juuli 2010. a kirjaga kaebajat vajadusest
Legislator headnote
AI generated3-3-4-2-10 · Riigikohus: Eduard Gromov esitas 14. juulil 2010 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pingi ebaseaduslike toimingute peale. Harju Maakohus teavitas 23. juuli 2010. a kirjaga kaebajat vajadusest
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
ERIKOGU
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-4-2-10
Määruse kuupäev
4. november 2010
Kohtukoosseis
Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Indrek Koolmeister,
Ants Kull ja Villu Kõve
Kohtuasi
Pädeva kohtu määramine Eduard Gromovi (Gromov) kaebuses
kohtutäitur Arvi Pingi tegevuse peale
Menetluse alus Riigikohtus
Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2010. a määrus haldusasjas
nr 3-10-2090
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2010. a määrus, millega keelduti menetlusse võtmast
Eduard Gromovi kaebust kohtutäitur Arvi Pingi tegevuse peale.
Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Eduard Gromov esitas 14. juulil 2010 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pingi
ebaseaduslike toimingute peale. Harju Maakohus teavitas 23. juuli 2010. a kirjaga kaebajat vajadusest
pöörduda halduskohtu poole.
2. 9. augustil 2010 esitas E. Gromov Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtutäitur
Arvi Pingi toimingute õigusvastasuse tuvastamist.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 23. augusti 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2090
kaebuse läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel, leides, et
esitatud kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Halduskohus selgitas, et täitemenetluse
seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või
tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse
kohtutäiturile. TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt saab sellise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse
peale esitada kaebuse maakohtule ning kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt
kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
4. E. Gromov esitas 31. augustil 2010 halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse
esitaja märkis, et ta on juba pöördunud kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks Harju Maakohtu poole,
kes teavitas teda võimalusest pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebuse esitaja palus selgitada
tema edasisi võimalusi kohtusse pöördumisel.
5. Tallinna Halduskohus jättis 2. septembri 2010. a määrusega E. Gromovi määruskaebuse
rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis, et kaebust
ei ole võimalik edastada Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks, sest maakohus ei ole kaebaja
avalduse kohta teinud määrust maakohtu pädevuse puudumise kohta, vaid on üksnes kirja teel
kaebajale selgitanud isiku õigust pöörduda halduskohtusse.
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2010. a määrusega halduskohtu määruse muutmata
ja edastas asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu
määramiseks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu
halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et kaebaja pöördumistest nähtuvalt ei
ole viimane rahul asjaoluga, et vaatamata põhinõuete osas täitemenetluste lõpetamisele aegumise
tõttu, nõuab kohtutäitur Arvi Pink jätkuvalt kaebajalt kohtutäituri tasu maksmist ning on seetõttu
arestinud ka kinnipeetavana karistust kandva kaebaja vanglasisese konto.
Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada
täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamise korras. TMS § 217 ja § 218 reguleerivad
vaidlustamise korda kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu
tegemisest keeldumisel. Käesolevas asjas ei ole kohtuvaidluse esemeks mitte kohtutäituri tasu
väljamõistmise 2006. ja 2007. aasta otsused, vaid küsimus kohtutäituri tasu sissenõudmise
õiguspärasusest pärast põhinõuete osas täitemenetluse lõpetamist. Ringkonnakohtu hinnangul on ka
selline kohtutäituri tegevus hõlmatud TMS §-des 217 ning 218 nimetatud kohtutäituri tegevusega
ning asja peab menetlema üldkohus.
Ringkonnakohus leidis, et HKMS § 11 lg 5 kohaldamist ei takista asjaolu, et Harju Maakohus ei
tagastanud E. Gromovi kaebust määrusega, vaid selgitas pädeva kohtu küsimust kirjaga.
Ringkonnakohus viitas ka Riigikohtu erikogu 16. veebruari 2010 määrusele asjas nr 3-3-4-1-10, kus
maakohus oli samuti tagastanud kaebuse kirjaga, kuid nimetatud asjaolu ei takistanud erikogul asja
sisuliselt lahendamast.
ERIKOGU SEISUKOHT
7. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus E. Gromov 14. juunil 2010 kaebusega kohtutäitur Arvi Pingi
poole seoses kohtutäituri menetluskulude sissenõudmisega. Kohtutäitur selgitas 29. juuni 2010. a
vastuses, et kuigi täiteasjadega 024/2006/477, 024/2006/478 ja 024/2007/227 seotud kohtuasjades on
kohus lõpetanud menetlused rahalise karistuse, sunniraha ja kaitsjatasu sissenõudmise osas, jätkub
menetlus täitekulude osas. Kuna täitemenetluse kulude sissenõudmise osas ei ole kohtutäituri arvates
kohaldatavad kriminaalasjas otsuse täitmise aegumise tähtajad, tuleb E. Gromovil tasuda kohtutäituri
täitekulud nimetatud täiteasjades. Kaebaja pöördumistest nähtuvalt ei nõustu ta, et vaatamata
põhinõuete osas täitemenetluste lõpetamisele aegumise tõttu, nõuab kohtutäitur Arvi Pink jätkuvalt
kaebajalt kohtutäituri tasu maksmist ning on seetõttu arestinud ka kaebaja vanglasisese konto.
8. KTS § 52 järgi võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada
täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ette nähtud korras. Kohtutäituri
seadusest ei tulene otsesõnu, kuidas kohustatud isik saaks oma õigusi kaitsta ülalkirjeldatud
olukorras.
TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale
täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse
kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või
toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg-s 1 sätestatakse, et kaebuse
kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates
kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri
otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
9. Erikogu nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale kaebamist
reguleerivad TMS §-d 217 ja 218 kohalduvad ka juhul, kui isik soovib vaidlustada kohtutäituri
tegevust täitemenetluse kulude sissenõudmisel pärast täitemenetluse lõpetamist põhinõuete osas.
Seetõttu tuleb isiku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebus
lahendada TMS § 218 lg 1 järgi maakohtus.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 711 lg 3 sätestab, et pädeva kohtu määramisel
tühistab Riigikohtu erikogu selle kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et
asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule.
TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja, sh TsMS § 475 lg 1 p-s 15 nimetatud kaebuse
kohtutäituri otsuse peale, läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta
sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise
keeldumise määrusega, mille peale võib sama paragrahvi lõikest 5 tulenevalt esitada määruskaebuse.
Käesolevas asjas ei ole maakohus E. Gromovi kaebuse menetlusse võtmise keeldumist vormistanud
TsMS § 465 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastava määrusega.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2007. a määrus asjas nr 3-
2-1-29-07) on käsitatud määrusena TsMS § 463 järgi kirjana vormistatud dokumenti, millega on
lahendatud selles sättes nimetatud küsimusi. Erikogu peab võimalikuks ka käesolevas asjas käsitada
Harju Maakohtu 23. juuli 2010. a kirja määrusena TsMS § 372 lg 1 tähenduses.
11. Eeltoodust tulenevalt on erikogu seisukohal, et E. Gromovi kaebuse lahendamine kuulub
maakohtu pädevusse. Harju Maakohtu 23. juuli 2010. a määrus, millega keelduti menetlusse võtmast
Eduard Gromovi kaebust kohtutäitur Arvi Pingi tegevuse peale, tuleb tühistada ja saata asi
menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
Erikogu juhib tähelepanu ka TMS § 217 lg-s 1 sätestatule, mille järgi tuleb täituri tegevuse
vaidlustamiseks enne kaebusega kohtusse pöördumist esitada kaebus kohtutäiturile.
Märt Rask, Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve