3-2-1-93-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-93-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

OÜ Aquamarine Baltic hagi Aktsiaseltsi Sarkop vastu

232 876 krooni 40 sendi suuruse võla ja viivise saamiseks ning

Aktsiaseltsi Sarkop vastuhagi OÜ Aquamarine Baltic vastu

292 935 krooni suuruse kahju hüvitamiseks ja leppetrahvi

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-

08-67968

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Aquamarine Baltic kassatsioonkaebus

Aktsiaseltsi Sarkop vastukassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

Kassatsioonkaebuse hind 292 935 krooni

Vastukassatsioonkaebuse hind 308 221 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Aquamarine Baltic (registrikood 11181476), esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kostja Aktsiaselts Sarkop (registrikood 10405212), esindaja

vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann

Asja läbivaatamise kuupäev

4. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-67968 osas,

milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi ise uue otsuse, millega rahuldas

vastuhagi kahju hüvitamise nõudest 197 562 krooni 30 sendi suuruse osa, tasaarvestas poolte

nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 4340 krooni 94 senti ja jaotas

menetluskulud. Saata tühistatud osas asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas

jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada OÜ Aquamarine Baltic kassatsioonkaebus.

3. Tagastada OÜ-le Aquamarine Baltic kassatsioonkaebuselt 14. mail 2010. a tasutud kautsjon

2200 (kaks tuhat kakssada) krooni ja 27. mail 2010 tasutud kautsjon 729 (seitsesada

kakskümmend üheksa) krooni 35 senti.

4. Jätta Aktsiaseltsi Sarkop vastukassatsioonkaebus rahuldamata.

5. Arvata Aktsiaseltsi Sarkop vastukassatsioonkaebuselt 31. mail 2010. a tasutud kautsjon

3083 (kolm tuhat kaheksakümmend kolm) krooni riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Aquamarine Baltic (hageja) esitas 16. oktoobril 2008 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi Sarkop

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja lepingutasu 232 876 krooni 40 senti ja selle

maksmisega viivitamise eest viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20. märtsil 2008 töövõtulepingu nr 24108 (töövõtuleping),

mille järgi hageja kohustus vastavalt kostjale esitatud pakkumistele valmistama, tarnima ja

paigaldama Rakveres Parkali 4 asuvale objektile mereveetehnikaga akvaariumid. Töö hind oli

lepingu järgi 476 852 krooni, hageja pidi lõpetama tööd 31. märtsiks 2008 ning täitma akvaariumid

veega 4. aprilliks 2008. Akvaariumitehnika tuli käivitada pärast täiendava lepingu sõlmimist.

Kuna kostja edastas hagejale joonised, mis ei ühtinud tööobjekti tegeliku olukorraga, oli lepingu

tähtajaline täitmine kostja süül takistatud ja tuli teha lisatöid.

Akvaariumid said lõplikult valmis 29. aprillil 2008, vormistati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt,

mille kostja esindajana allkirjastas R. Kurvits. Hiljem edastati aktid ka elektrooniliselt. Kostja akti

peale pretensioone ei esitanud. Hageja esitas kostjale 14. mail 2008 arved nr 280080 ja nr 280081

vastavalt 82 040 krooni 75 sendi ja 150 835 krooni 65 sendi saamiseks. Maksetähtaeg oli 19. mai

2008. Kuigi pooled olid töövõtulepingus leppinud kokku tasus 476 852 krooni, tasus kostja hagejale

üksnes 238 426 krooni. 7. juulil 2008 ja 19. septembril 2008 tuletas hageja kostjale meelde, et arved

on tasumata.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja tehtud töö ei vastanud töövõtulepingus kokkulepitule. Hageja

paigutas akvaariumide ülaossa lisatoed, millest tekkis vajadus asendada akvaariume katvad kilbid

laiemate vastu. Akvaariumid valmisid alles 29. aprillil 2008, seega olulise hilinemisega. Hageja ei ole

selgitanud, milles täpselt seisnes kostja esitatud jooniste mittevastavus. Kuna terve objekti

üleandmine viibis seetõttu, et hageja pidi kõrvaldama mittenõuetekohaselt tehtud töö puudused,

nõudis peatöövõtja Celander Ehitus OÜ kostjalt leppetrahvi.

3. Kostja esitas 20. jaanuaril 2009 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista töövõtulepingu

rikkumisega tekitatud kahju 292 935 krooni ja leppetrahvi 25 749 krooni 90 senti. Hageja tehtud töö

ei vastanud kokkulepitule. Kostja esitas hagejale joonised, millelt nähtusid akvaariumide jaoks

ettenähtud ruum ja akvaariume katvad kilbid. Hageja paigaldas kostja teadmata akvaariumide ülaossa

lisatoe, millest tekkis vajadus asendada kilbid laiemate vastu. Kuna akvaariumid ei vastanud

lepingule, pidi kostja muutma mööblit, mille sisse olid akvaariumid paigutatud, ja tegema

75 345 krooni eest lisatöid. Akvaariumid valmisid olulise hilinemisega. Klaasosa valmis 2. mail

2008. Akvaariumide paigaldusest tekkinud lisatööde tõttu viibis objekti peatöövõtjale üleandmine

veelgi, mille tõttu nõudis peatöövõtja kostjalt 217 590 krooni leppetrahvi. Kui hageja ei oleks oma

kohustusi rikkunud, ei oleks kostjale kahju tekkinud. Leppetrahvi kostja ei tasunud, sest ta leppis

peatöövõtjaga kokku tasuta lisatööde tegemises. Kokku tekitas hageja kostjale kahju 292 935 krooni

ja lepingu täitmisega viivitamise eest peab hageja maksma kostjale leppetrahvi 25 749 krooni

90 senti.

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja täitis lepingust tulenevad

kohustused nõuetekohaselt. Kostjal ei ole õigust nõuda leppetrahvi, sest hageja lõpetas tööd

29. aprillil 2008, sh need tööd, mille tegemise tähtaja ja tasu pidid pooled määrama lisalepinguga,

kuid mida ei tehtud. Hageja ületas kokkulepitud tähtaega kostjast tuleneval põhjusel, sest kostja andis

hagejale akvaariumide mõõdud, mis ei vastanud tegelikule olukorrale objektil. Akvaariumid vastavad

joonistele ja on valmistatud tellitud mõõdus. Kostja ei teinud hagejaga akvaariumitehnika

paigaldamiseks koostööd, mistõttu pidi hageja suhtlema vahetult peatöövõtjaga. Hageja selgitas

kostjale akvaariumiehitust ning juhtis tähelepanu vajadusele paigutada akvaariumikappidele laiemad

kilbid. Hageja ei vastuta vales mõõdus tehtud mööblikilpide ümbertegemise või nende ringitõstmise

eest. Hageja ei vastuta ka akvaariumikappide konstruktsioonist tulenevate probleemide eest. Kostja ei

arvestanud kappide valmistamisel akvaariumi hooldamise vajadusega.

Kostja kaotas õiguse nõuda leppetrahvi, sest ei esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Kostja esitas

nõude 23. juulil 2008, s.o ligikaudu neli kuud pärast rikkumise võimalikku avastamist. Kostja ei ole

tõendanud endal kahju tekkimist. Kostja esitatud arvetest ei nähtu, mille eest need on esitatud ja

kuidas need on seotud hageja tegevusega. Samuti ei selgu peatöövõtja esitatud leppetrahvinõudest, et

selle esitamise põhjustas just hageja tegevus.

5. Maakohus rahuldas 30. juuni 2009. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 232 876 krooni 40 senti ning kuni 15. oktoobrini 2008 põhivõla tasumisega viivitamise eest

viivise 60 449 krooni 40 senti ja kohustas kostjat tasuma alates 16. oktoobrist 2008 kuni kohustuse

täieliku täitmiseni hagejale viivist 0,2% täitmata põhikohustusest päevas. Samuti rahuldas maakohus

osaliselt vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi 20 027 krooni 70 senti.

Maakohus tasaarvestas hageja põhivõlanõude ja kostja leppetrahvi nõude rahuldatud osas, mille

tulemusena tuli kostjal täita hagejale põhikohustus 212 848 krooni 70 senti.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled töövõtulepingu siduvuse üle. Kostja väited

lepingu sunnitud olukorras sõlmimise kohta ei ole tõendatud. Ka ei ole kostja esile toonud, kuidas

vastutaks hageja kostja äritegevuses esinenud planeerimatuse eest.

Pooled vaidlevad selle üle, kas töö vastab kokkulepitud tingimustele. Pooled leppisid pakkumistes

nr 280009, nr 280010, nr 280013 ja nr 280014 töö omadustes kokku ning hageja tegi kokkulepitud

töö puudusteta.

Hageja ei pidanud töövõtulepingu järgi valmistama akvaariumide kattekilpe. Kostja ei ole piisavalt

täpsustanud oma väidet, et sisekujunduselementide muutmine oli tingitud sellest, et hageja töö ei

vastanud kokkulepitud tingimustele. Kostja ei osutanud lepingu lisaks olevates pakkumustes ega töö

joonistes ühelegi positsioonile, millele töö ei vastanud. Joonistel on märge, mille kohaselt lahendab

akvaariumi välisviimistluse, sh kattekilpidega seonduva mööblivalmistaja. Samas on juhitud

tähelepanu vajadusele konsulteerida selles küsimuses akvaariumi tehnilise osa tegijaga. Pooled on

akvaariumide joonised kooskõlastanud. Tunnistaja R. Kurvitsa ütluste kohaselt ei tellinud ta

akvaariumide kattekilpide jooniseid, vaid andis ise mõõdud akvaariumide jooniste alusel. Samuti ei

pöördunud ta mõõtude võtmisel hageja poole ega selgitanud välja, milline näeb välja akvaariumide

ülemine serv. Seega ei ilmutanud kostja ise töö korraldamisel piisavat hoolikust. Kostja

põhitegevusalaks on muu hulgas mööbli kujundamine ja tootmine ning sellealane nõustamine. Seega

tuleb eeldada, et kostja mõistis tellijana tööjooniseid ning nendele tehtud märgete tähendust ja

arvestas nendega. Hageja ülesannete hulka ei kuulunud ruumide üldkujundus, akvaariume ümbritsev

sisekujundus ega sisekujunduselementide valmistamine või paigaldamine. Kostja heidab ette, et tema

töö ei sobinud mõõtudes teiste sisekujunduselementidega, kuid lepingu järgi ei vastutanud hageja

selle eest.

Kostja osutas väidetavatele puudustele hilinenult. Põhimõtteliselt võib töös esinevatest puudustest

teatada hagile esitatud vastuväidetes, kuid praeguses vaidluses esile toodud asjaoludel ei ole see

lubatav ja viivitus ei ole mõistlikult vabandatav. Kostja pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

tellijana töö vastuvõtmisel, sh töid ositi vastu võttes ja protsessi jälgides, selle üle vaatama ning

kirjeldama piisavalt täpselt töös esinenud puudusi.

Pooled vaidlevad ka selle üle, kas ja millal andis hageja kostjale töö üle. Pooled on lepingu p-des 7.1

ja 14 leppinud kokku töö üleandmise viisi. Kokkuleppe järgi pidi töövõtja töö lõpetamisel esitama töö

tellijale vastuvõtmiseks, mille kohta pidi koostatama üleandmise-vastuvõtmise akt. Tellijal lasus akti

esitamisel kohustus see allkirjastada. Pooled leppisid kokku, et tellijal on õigus esitada viie tööpäeva

jooksul pärast akti vastuvõtmist pretensioone töö või toodete kvaliteedi kohta. Kui pretensioone ei

esitata, loetakse töö viis päeva pärast akti vastuvõtmist automaatselt vastuvõetuks. Hageja vormistas

29. aprillil 2008 töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Aktile kantud R. Kurvitsa märge kinnitab, et akt

tehti kostjale teatavaks. R. Kurvitsa ütluste kohaselt tutvus ta akti sisuga ning teatas sellest ka oma

ülemusele. Mõlemad pooled kinnitasid, et akt edastati 6. mail 2008 kostjale ka elektrooniliselt. Seega

täitis hageja tellimuse, vormistas akti ja edastas selle tellijale. Tellijal lasus kohustus töö vastu võtta.

Tellija võttis töö 29. aprillil 2008 pretensioonideta vastu. Aktile kirjutas alla R. Kurvits, kelle ütluste

kohaselt oli ta objekti projektijuht, kellel oli volitus sõlmida lepinguid. Hagejaga sõlmitud lepingu

täitmise küsimustega tegeles samuti tema, mida kinnitab poolte kirjavahetus. Tunnistaja ütluste

kohaselt teatas ta töö üleandmisest oma ülemusele. Seega on töövõtja üleandmiskohustus õigele

isikule (tellija volitatud esindajale) täidetud. Kostja ei esitanud kohtule mingeid tõendeid, millest

saaks järeldada, et tellija on lepingus ettenähtud korras, s.o viie päeva jooksul arvates töö

üleandmisest, esitanud töö kvaliteedi kohta kirjalikus vormis pretensioone. Ka juhul, kui lugeda töö

üleandmise akti esitamise kuupäevaks 6. mai 2008, ei esitanud tellija kokkulepitud tähtajal

pretensioone.

Tunnistajate S. Altmanni, R. Kurvitsa ja A. Aruvälja ütlustega on tõendatud, et hageja viivitas töö

valmistamisega 21 päeva. Lepingu järgi tuli töö lõpetada 31. märtsil 2008 ja täita akvaariumid veega

4. aprillil 2008. Hageja pidi paigaldama klaasosad piisava ajavaruga, et akvaariumide kasutusele

võtmine mahuks täitmise tähtaja sisse. Töö tuleb lugeda valminuks päeval, mil akvaariumid sai veega

täita, s.o 25. aprillil 2008, kui üle anti kogu lepinguobjekt.

Kostja vastuhagi kulutuste hüvitamise osas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja

väitel on hageja tekitanud kostjale nõuetele mittevastava tööga kahju 75 345 krooni. Kostja kulutused

ei ole põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Hageja töö hulka ei kuulunud asjaolud, millega kostja

seostab kulutuste tekkimist. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa teha järeldust, et kostja oleks

hageja valmistatud ja paigaldatud akvaariume demonteerinud ja uuesti monteerinud. Hageja ei

vastuta selle eest, et akvaariumi paigaldamisega seotud sisekujunduselemendid ei sobinud ja tuli

ümber kujundada. Tõendatud ei ole ka see, et hageja tekitas kostjale 217 590 krooni suuruse kahju,

mida kostja seostab asjaoluga, et hageja viivituse tõttu viibis kogu objekti üleandmine ning kostja oli

sunnitud tegema oma kulul lisatöid. Kostja ei ole tõendanud, et üksnes hageja viivitus tingis kogu

objekti üleandmisel viivituse. Tunnistaja A. Aruvälja ütlustega on tõendatud, et tähtaega ületasid

mitmed alltöövõtjad. See on kooskõlas kostja selgitustega selle kohta, et aprillikuus tehti mitmeid

lisatöid. Kostja esitatud arved, mis kinnitavad pakkumuste esitamist, lisatööde tegemist ja

tasunõudeid kajastavad töid 2008. aasta aprillis. Kostja tegi 15. aprillil 2008 peatöövõtjale pakkumise

paigaldada sisustuselemente või teha neid ümber 222 190 krooni väärtuses. Väidetavalt on need

aktseptitud ja töö on tehtud. Kogu objekti üleandmise viivitus on tingitud mitmetest põhjustest ja

isikutest, sh hageja viivitusest.

Pooled leppisid lepingu p-des 13.1 ja 13.4 kokku, et nad vastutavad kohustuste täitmata jätmise ja

mittekohase täitmisega tekkinud otsese varalise kahju eest, kuid mitte rohkem, kui oli kokku lepitud

töö valmistamisega viivitamise eest. Viivitusest tingitud leppetrahv oli poolte kokkuleppe järgi

piiratud. Lepingu järgi oli tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast (953 krooni

70 senti) iga tähtaega ületanud päeva eest. Hageja viivitus oli 21 päeva, seega on põhjendatud

leppetrahvinõue 20 027 krooni 70 senti. Kostja ei ole minetanud leppetrahvi nõudeõigust, sest ta

osutas oma leppetrahvinõudele 23. juuli 2008. a pretensioonis, mis ei ole ebamõistlik hilinemine.

Hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue 232 876 krooni 40 senti on põhjendatud. Pooled on

töövõtulepingu p-s 7 kokku leppinud, et lõppmakse tuleb teha viie päeva jooksul arvates

allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve esitamisest. Tellija on töö vastu võtnud ning

tal oli võimalus töö üle vaadata. Hageja edastas kostjale arved 21. mail 2008. Hageja tasunõue

muutus arve alusel sissenõutavaks arve esitamisest.

Hageja nõudis 16. oktoobril 2008 esitatud hagiavalduses lisaks töötasunõudele ka ajavahemiku eest

27. maist 2008 kuni 15. oktoobrini 2008 viivist kogusummas 66 136 krooni 50 senti. Kostja ei ole

viivise alust ega arvestust vaidlustanud. Hageja arvestus vastab lepingu p-s 13.2 (465 krooni 75 senti

päevas) kokkulepitule. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Viivist tuleb

tasuda kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni.

Viivise suuruse arvutamisel tuleb arvestada hageja põhinõude ja kostja nõude põhjendatud osa

tasaarvestamist ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel tuleb poolte nõuded

otsuse tegemisel tasaarvestada, s.o alates nõuete tekkimisest tuleb hageja tasunõue tasaarvestada

kostja leppetrahvinõudega ja vähendada hageja viivisenõuet osas, milles põhivõla saab lugeda

tasaarvestatuks.

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus

rahuldas hagi ja jättis rahuldamata kostja vastuhagi 292 935 krooni suuruse kahju hüvitamiseks.

Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta kõik hageja nõuded rahuldamata ja

rahuldada kostja vastuhagi.

7. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi kahju hüvitamise osas, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja viivise ja jaotas menetluskulu. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega

rahuldas hageja viivisenõude osaliselt ja mõistis kostjalt 15 286 krooni 40 sendi suuruse põhivõla

tasumisega 27. maist 2008 kuni 15. oktoobrini 2008 viivitamise eest hagejale välja viivise

4340 krooni 94 senti ja sealt edasi päevas 0,2% täitmata põhikohustusest kuni kohustuse täieliku

täitmiseni. Samuti rahuldas ringkonnakohus osaliselt vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

197 562 krooni 30 senti. Hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise tõttu jättis ringkonnakohus

menetluskulu poolte endi kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning

luges maakohtu otsuse jõustunuks osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

leppetrahvi 20 027 krooni 70 senti. Ringkonnakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded, mille

tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 286 krooni 40 senti.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud osas,

millega kohus rahuldas hagi ja jättis rahuldamata kostja kahju hüvitamise nõudest 75 345 krooni

suuruse osa. Selles osas kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja

menetlusnorme ei rikkunud. Maakohus tuvastas õigesti, millise töö tegemises pooled kokku leppisid,

et hageja töö vastas kokkulepitule, oli tehtud puudusteta ning kostjale üle antud. Seega oli kostja

kohustatud hagejale maksma tehtud töö eest kokkulepitud tasu. Kostja 75 345 krooni suuruse kahju

hüvitamise nõude jättis kohus põhjendatult rahuldamata, leides, et kostja tehtud lisakulutused ei ole

põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Akvaariumide kattekilpidega seotud tööd ei olnud lepingu järgi

hageja tööd, nagu leidis õigesti ka maakohus. Hageja valmistas ja paigaldas tellitud akvaariumid ega

teinud seda osaliselt, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Maakohus on piisava põhjalikkusega

käsitlenud asjaolusid, mis välistavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 3 kohaldamise. Kuna

maakohus tuvastas, et töö vastas lepingutingimustele, ei teki ka VÕS § 645 lg-te 1 ja 3 kohaldamise

küsimust. Kostjal ei ole õigust keelduda VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel töö eest tasu maksmise kohustuse

täitmisest.

Maakohus tuvastas, et kogu objekti tellijale üleandmise viivituse põhjustas muude põhjuste ja isikute

hulgas hageja viivitus. Seda asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Samas on ekslik

maakohtu seisukoht, nagu välistaks see kahju hüvitamise nõude rahuldamise. VÕS § 137 lg 1 järgi

vastutab hageja tööde üleandmisega viivitusest tingitud kostja lisakulude eest täies ulatuses sõltumata

sellest, et ka mõni teine isik samal objektil mingite teiste tööde üleandmisega viivitas. VÕS § 137

näeb ette mitme kahju tekitaja solidaarvastutuse, st kahju saanud isik võib nõuda kahju täielikku või

osalist hüvitamist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). See

kohaldub ka olukorras, kui mitme isiku tegevus toob kaasa sama kahju tekkimise. Tunnistaja

A. Aruvälja ütlustega on tõendatud, et peatöövõtja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt ei

nõudnud peatöövõtja kostjalt objekti üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi ja kostja tegi viivituse

hüvitamiseks tasuta töid. Maakohus tuvastas, et kostja tegi peatöövõtjale kohtule esitatud tabeli,

pakkumuste ja arvete alusel (tl 87-89, 82!86, 90-102) 222 190 krooni eest lisatöid. Seega tekkis

kostjal hageja ja teiste töövõtjate viivituse tõttu VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 tähenduses varaline kahju

kostja märgitud 217 590 krooni ulatuses. Kui hageja ja teised töövõtjad ei oleks viivitanud tööde

tegemisega, oleks objekt antud tellijale üle tähtaegselt ning peatöövõtjal ei oleks tekkinud õigust

nõuda kostjalt leppetrahvi või selle asemel tasuta lisatööde tegemist. Seega on tõendatud viivituse ja

kostjal tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos.

VÕS § 161 lg 2 alusel tuleb kogu kahjust arvata maha maakohtu otsusega väljamõistetud leppetrahv

20 027 krooni 70 senti ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 197 562 krooni 30 senti.

Tasaarvestades alates nõuete tekkimisest hageja 232 876 krooni 40 sendi suuruse tasunõude ning

kostja 197 562 krooni 30 sendi suuruse kahju hüvitamise nõude ja leppetrahvi 20 027 krooni 70 senti,

jääb kostja võlgnevuseks hagejale 15 286 krooni 40 senti.

Kuna kostja sattus tasu maksmisega viivitusse 27. mail 2008, tuleb tasaarvestuse tulemusena saadud

võlasummast 15 286 krooni 40 senti maksta kostjal hagejale 15. oktoobrini 2008 viivist 4340 krooni

94 senti (30 krooni 57 senti päevas) ja sealt edasi päevas viivist 0,2% täitmata põhikohustusest kuni

kohustuse täieliku täitmiseni. Viivise suuruses (0,2% päevas) olid pooled lepingus kokku leppinud ja

selle vähendamiseks ei ole põhjust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega

ringkonnakohus rahuldas vastuhagi, tasaarvestas poolte kasuks väljamõistetud rahasummad, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja viivise tasaarvestuse tulemusena saadud summalt ja jättis menetluskulu

poolte kanda. Tühistatud osas palus hageja teha uue otsuse või saata asja ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus põhjendamatult arvestamata hageja

vastuväited vastuhagile. Hageja tõi menetluses esile, et tema vastutus piirdus VÕS §-de 5 ja 161 ning

töövõtulepingu p-de 13.1 ja 13.4 järgi leppetrahviga, millega nõustus ka maakohus. Ringkonnakohus

jättis ilma igasugustele tõenditele viitamata põhjendamata, miks ta maakohtu otsust muudab ja

hagejaga ei nõustu.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostjal tekkis hageja ja teiste töövõtjate viivituse tõttu VÕS § 128

lg-te 2 ja 3 mõttes varaline kahju 217 590 krooni. Isegi kui selline kahju oleks tekkinud, ei peaks

hageja hüvitama kostjale kahju suuremas ulatuses kui temalt väljamõistetud leppetrahv. Lisaks

tulnuks arvestada VÕS § 139 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mille järgi tulnuks kahjuhüvitist vähendada

kostja enda vastutuse võrra. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kas lisatööd, mida kostja

peatöövõtjale tegi, olid põhjendatud. Mh sõlmis kostja peatöövõtjaga kokkuleppe leppetrahvi

hüvitamiseks 2008. aasta aprillis, kuid hageja sai sellest teada alles 23. juulil 2008. Hagejale ei antud

võimalust seista oma õiguste eest kahju vähendamisel.

10. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus

mõistis õigesti hagejalt kostja kasuks kahjuhüvitise välja, viidates VÕS § 161 lg-le 2 ja arvates

kahjust maha leppetrahvi. Ringkonnakohus põhjendas, miks ta loeb kahju tekkinuks, ning lähtus

otsuses maakohtu tuvastatud asjaolust, et kogu objekti üleandmise viivituse põhjustas muude

põhjuste ja isikute hulgas ka hageja viivitus. Hageja tugineb VÕS §-le 139 esimest korda alles oma

kassatsioonkaebuses.

Kostja esitas ka vastukassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega

ringkonnakohus jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata ja muutmata maakohtu otsuse osas, millega

maakohus hagi rahuldas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Vastukassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldasid kohtud kostja kahjunõude rahuldamata

jätmisel vääralt VÕS § 29, § 641 lg-t 3 ja § 645 lg-d 1 ja 3. Kostja kandis hageja ebakvaliteetse töö

tõttu kulutusi. Lepingu järgi tuli hagejal teha akvaariumide terviklahendus. Hageja ei kontrollinud

jooniste vastavust tegelikule olukorrale, mistõttu ei vabanenud ta VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest.

Töövõtulepingut tõlgendades saab asuda seisukohale, et hageja pidi valmistama nii akvaariumid kui

ka need paigaldama. Kuna kostja pidi tegema paigaldamisel lisatöid, vastutab hageja nende kulutuste

eest. VÕS § 645 lg-te 1 ja 3 järgi ei saa hageja tugineda asjaolule, et kostja esitas töö kohta

pretensioonid hilinenult ja et hilinemise tõttu ei vastuta hageja kostja ees kahju hüvitamise eest.

Kohtud rahuldasid põhjendamatult hageja lepingutasunõude ja kohaldasid vääralt VÕS § 101 lg 1 p 2

ja § 111 lg-t 1. Hageja ei andnud kostjale üle nõuetekohaselt tehtud töid.

11. Hageja vaidles vastukassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja

kahjuhüvitisenõue on põhjendamatu. Kostja väidetavalt tehtud lisakulud ei ole põhjuslikus seoses

hageja tegevusega ja nende kulutuste kandjaks ei saa olla üksnes hageja. Asjakohatu on kostja viide

VÕS § 29 lg 4, § 641 lg 3 ja § 645 lg-te 1 ja 3 kohaldamise vajadusele. Kostjal ei ole õigust keelduda

oma kohustuste täitmisest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu otsus

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

ja tegi ise uue otsuse, millega rahuldas vastuhagi kahju hüvitamise nõudest 197 562 krooni 30 sendi

suuruse osa (resolutsiooni p 2.2), tasaarvestas poolte nõuded (resolutsiooni p 2.4) ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja viivise 4340 krooni 94 senti (resolutsiooni p 2.5), samuti menetluskulude jaotuse

osas. Tühistatud osas tuleb asi saata TsMS § 691 p 2 alusel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Muus osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata ja kostja vastukassatsioonkaebus rahuldamata.

13. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes

osas, mille peale on kaevatud.

Hageja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus rahuldas kostja kahju

hüvitamise nõudest 197 562 krooni 30 sendi suuruse osa. Seda tehes vaidlustas hageja ka poolte

nõuete tasaarvestuse, viivisearvestuse ja kohtukulude jaotuse.

Kostja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu

otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingutasu 232 876 krooni

40 senti, samuti osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise. Lisaks

vaidlustas kostja ringkonnakohtu otsuse ka osas, millega ringkonnakohus ei rahuldanud kostja

vastuhagi kahju hüvitamise nõude 75 345 krooni suurust osa. Ühtlasi vaidlustas kostja ka

menetluskulude jaotuse.

Maa- ega ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja

leppetrahv 20 027 krooni 70 senti.

Kolleegium käsitleb esmalt hageja lepingust tulenevat tasunõuet, seejärel kostja kahju hüvitamise

nõudeid ning viimaks hagi ja vastuhagi rahuldamisel poolte rahuldatud nõuete tasaarvestamist.

14. Kolleegium ei nõustu kostja vastukassatsioonkaebuse väitega, et kohtud rahuldasid vääralt hageja

lepingutasunõude. Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid TsMS § 689 lg 5 järgi korrata.

Hageja tasunõude rahuldamise esmase eeldusena tuli asjas kindlaks teha, kas lepingutasu on

sissenõutavaks muutunud. Alama astme kohtud tuvastasid menetlusõiguse norme järgides, et hageja

tegi lepingus kokkulepitud tööd, andis need kostjale üle ning kostja võttis tööd 29. aprillil 2008 vastu

ega esitanud kokkulepitud aja jooksul tööde kohta pretensioone. Hageja esitas tehtud tööde kohta

arved ning kostja pidi arved tasuma. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue üldjuhul

sissenõutavaks töö valmimisest, kuid kui pooled on kokku leppinud töö vastuvõtmise, muutub

töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Pooled leppisid lepingu p-s 14 kokku tööde vastuvõtmise korra, seega muutus kostja

tasu maksmise kohustus sissenõutavaks tööde üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamisest 29. aprillil

2008.

VÕS § 111 järgi võib küll tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral ulatuses, mis

tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju

hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34 ja Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 31), kuid praeguses asjas tuvastasid kohtud menetlusõiguse norme

järgides, et hageja tegi kokkulepitud töö puudusteta. Kostja ei ole vastukassatsioonkaebuses esile

toonud, milles seisnes alama astme kohtutes menetlusõiguse normi rikkumine.

15. Ekslik on ka kostja arusaam, et hageja pidi talle hüvitama akvaariumide ja muude

sisustuselementide kokkusobimatusest tingitud lisatööde maksumuse. Maakohus tuvastas, et hageja

andis üle puudusteta töö ja ringkonnakohus nõustus sellega. Kostja ei ole vastukassatsioonkaebuses

ka selles küsimuses nimetanud, milles seisnes menetlusõiguse normi rikkumine alama astme

kohtutes. Ringkonnakohtu otsus on hageja selle kahjunõude osas seaduslik ja põhjendatud ning

kolleegium ei pea vajalikuks ringkonnakohtu põhjendusi korrata.

16. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis hagejalt kostja

kasuks kahjuhüvitist välja mõistes tähelepanuta hageja vastuväited vastuhagile. Sellega rikkus

ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 5, mille järgi peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi

esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma

asja lahendamisel tähendust, ning kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse,

siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõigi väidete ja

vastuväidete kohta.

Kostja nõudis vastuhagis, et hageja hüvitaks talle lisaks poolte lepingus kokkulepitud leppetrahvile ka

kahju, mis kostjal tekkis seetõttu, et hageja viivitas töö üleandmisega. Kostja väitel olid muud tööd

õigel ajal valmis, kuid hageja viivituse tõttu hilines kostja peatöövõtjale tööde üleandmisega ning pidi

seetõttu maksma kostja ja peatöövõtja vahel sõlmitud lepingu alusel peatöövõtjale leppetrahvi. Kostja

ja peatöövõtja kokkuleppel asendati leppetrahv kostja tasuta lisatöödega, mille väärtus oli

217 590 krooni.

Hageja vaidles kahju hüvitamise nõudele vastu. Hageja väitel valmisid akvaariumide klaasist osad

tähtaegselt ning muude mööblidetailide paigaldamine ei sõltunud sellest, kas akvaariumid on veega

täidetud või mitte. Hageja viivitus oli tingitud kostja käitumisest. Kostja ei ole täpsustanud, millal

pidi ta ise mööblidetailide paigaldamise lõpetama. Tõendatud ei ole, et peatöövõtja nõudis kostjalt

leppetrahvi just hageja viivituse tõttu. Hagejale teadaolevalt esitas peatöövõtja kostjale

leppetrahvinõude kõikide kostja rikutud kohustuste eest. Hageja vastutus kostja ees oli VÕS § 106

lg 1 alusel lepingu p-s 13.1 piiratud leppetrahvi summaga.

Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et üksnes hageja viivitus tingis

kogu objekti üleandmise viivituse. Hinnates asjas esitatud tõendeid, tuvastas maakohus, et tähtaega

ületasid mitmed alltöövõtjad. Sellest johtuvalt asus maakohus seisukohale, et kogu objekti

üleandmise viivitus oli tingitud mitmetest põhjustest ja isikutest, sh hageja viivitusest. Samas leidis

maakohus, et kuna pooled piirasid lepingu p-s 13 töö valmistamisega viivitamise korral kahju

hüvitamise nõuet leppetrahvi ulatusega, ei saa kostja nõuda hagejalt suuremat kahjuhüvitist kui

leppetrahv.

17. Iseenesest on õige ringkonnakohtu käsitus, et töövõtjad võivad vastutada tööde üleandmisega

viivitamisega tellijale tekitatud sama kahju eest solidaarselt. Solidaarkohustus tekib VÕS § 65 lg 2

järgi juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja

nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 137 lg 1 näeb

ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele

tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Samas nende

omavahelises suhtes jaguneb VÕS § 137 lg 2 järgi vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige

kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest

iga isik vastutab.

Seega võivad ka alltöövõtjad vastutada VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt peatöövõtjale tekitatud

sama kahju eest ning peatöövõtjal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue kas ühe või mitme töövõtja

vastu, kes sama kahju eest vastutavad. Kui üks alltöövõtja hüvitab peatöövõtjale kogu kahju, saab ta

teistelt alltöövõtjatelt, kes samuti vastutavad sama kahju tekitamise eest, nõuda nende osa hüvitamist

VÕS § 137 lg 2 järgi, s.o võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige iga alltöövõtja kohustuse rikkumise

raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab.

VÕS § 137 ei ole iseseisvaks nõudealuseks, mille alusel saaks kahju hüvitamist töövõtjatelt nõuda.

Selleks et kahjuhüvitist saada, peab töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust

ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju.

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 järgi koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitada. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei tule VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitada ulatuses, milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab VÕS § 127 lg 3 järgi

hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema

lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik

peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud

sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kui

tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada

neist igaüks, võib VÕS § 138 lg 1 järgi nõuda kahju hüvitamist neilt kõigilt. Sellisel juhul vabaneb

kahju hüvitama kohustatud isik VÕS § 138 lg 2 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei

tekitanud, ja VÕS § 138 lg 3 järgi võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab

tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud

isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse

VÕS § 139 lg 1 järgi kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

18. Praeguses asjas esitatud asjaoludest nähtub, et peatöövõtja palus kostjal kui alltöövõtjal hüvitada

tööde üleandmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju kokkulepitud leppetrahvi ulatuses ning kahju

hüvitati tasuta tööde tegemise ja kaupade üleandmisega. Kostja väitel põhjustas viivituse hageja ja

seetõttu peab hageja kostjale selle kahju hüvitama.

Kuna maakohus asus asjas esitatud tõendite alusel seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et hageja

tekitas talle 217 590 krooni suuruse kahju, pidi ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust

tühistades hindama kõiki asjas esitatud tõendeid ja põhjendama, miks ta asub maakohtust erinevale

seisukohale. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks asja lahendades tuvastanud

kahjuhüvitise väljamõistmiseks olulised asjaolud.

Maakohus leidis, et kogu objekti üleandmisega viivitamise põhjustasid mitmed asjaolud ja isikud, sh

hageja viivitus. Maakohus tuvastas, et hageja viivitas tööde üleandmisega 21 päeva. Asjas ei ole

tuvastatud, kas ja kui palju sattus kostja hageja viivituse tõttu ise viivitusse peatöövõtja ees.

Ringkonnakohus märkis paljasõnaliselt, et kui hageja ja teised töövõtjad ei oleks viivitanud oma

tööde tegemisega, oleks objekt antud tellijale üle tähtaegselt ning peatöövõtjal ei oleks tekkinud

õigust nõuda kostjalt leppetrahvi või selle asemel tasuta lisatööde tegemist.

Kolleegium leiab, et hagejalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks tuli ringkonnakohtul tuvastada, kas ja

kui pikalt viibis kogu objekti üleandmine peatöövõtjale seetõttu, et hageja andis oma tööd kostjale üle

21-päevase hilinemisega. Kui kostja hüvitas peatöövõtjale oma viivituse tõttu 217 590 krooni, ei

tähenda see veel seda, et hageja vastutab kogu peatöövõtjale hüvitatud kahju eest. Hageja vastutab

üksnes oma rikkumisega põhjustatud kahju eest. Kui hagejaga samal ajal olid kostja ees viivituses ka

teised töövõtjad, siis vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi sellise kahju eest solidaarselt, kuid mitte

oma viivitusega põhjustatud kahjust suuremas ulatuses.

Õige ei ole ka ringkonnakohtu arusaam, et maakohus jättis kahjuhüvitise nõude rahuldamata, kuna

kahju tekkimise eest vastutas mitu isikut. Maakohus leidis, et hageja on tööde üleandmisega

viivitanud, kuid ta ei vastuta poolte lepingu p 13 järgi viivituse tõttu tekkinud kahju eest suuremas

ulatuses kui leppetrahv. Ringkonnakohus jättis kahjuhüvitist välja mõistes põhjendamatult

tähelepanuta hageja väite, et kostja kahjunõue oli lepingu p 13 järgi piiratud. Kui pooled leppisid

lepingu p-s 13 kokku, et hageja vastutab oma viivitusega tekkinud varalise kahju eest üksnes

leppetrahvi ulatuses, tuleb seda kostja kahjunõuet lahendades arvestada. Asja uuel läbivaatamisel

tuleb lepingut VÕS §-s 29 sätestatud põhimõtteid arvestades tõlgendada ja selgitada, kas pooled

leppisid lepingu p-s 13 kokku piiratud vastutuses või tuleb hagejal VÕS § 161 lg 2 järgi hüvitada

kahju ka leppetrahvi ületavas osas.

19. Kolleegium juhib tähelepanu, et ringkonnakohus tasaarvestas hagi ja vastuhagi osaliselt

rahuldades vääralt poolte nõuded ja mõistis seetõttu hageja kasuks põhjendamatult välja väiksema

viivise.

Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole

nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi

kohtuotsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja lepingutasu ja selle maksmisega viivitamise eest

viivise. Kostja palus vastuhagis mõista hagejalt välja leppetrahvi ja kahjuhüvitise.

Kolleegium leiab, et sellises olukorras peab kohus esmalt TsMS § 438 lg 1 järgi otsustama, kas ja

millises ulatuses hagi ning vastuhagi rahuldada, ning alles seejärel tasaarvestama TsMS § 445 lg 1

teise lause järgi poolte rahuldatud nõuded. Seejuures ei ole TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kohtu

tehtud tasaarvestusel samasuguseid õiguslikke tagajärgi nagu poole tasaarvestusavaldusel, mis võib

iseenesest sisalduda ka kohtule esitatud menetlusdokumendis. Sellest tulenevalt ei kohaldu

TsMS § 445 lg 1 teise aluse alusel kohtu tehtud tasaarvestuse korral ka VÕS § 197 lg 2, mille järgi

lõpevad üldjuhul tasaarvestuse poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses ajast, mil

neid võis tasaarvestada.

20. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

hagejale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

Kuna kolleegium jätab vastukassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause

alusel arvata kostja kaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse selles osas ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu

otsustada.

Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa