3-2-1-91-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-91-10

Määruse kuupäev

Tartu, 2. november 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Korteriühistu Majaka 5 hagi Osaühingu TALAVIK vastu

dokumentatsiooni üle andma kohustamiseks ja 61 120 krooni

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-

08-54262

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu TALAVIK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Kostja Osaühing TALAVIK (registrikood 10363117), esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut

Hageja Korteriühistu Majaka 5 (registrikood 80264397),

esindajad juhatuse liikmed Taissia Belaia ja Tanya Tõnisson

Asja läbivaatamise kuupäev

11. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Osaühingu TALAVIK kanda.

3. Tagastada Ljubov Smolinale (konto nr 10010308911017, AS SEB Pank) Osaühingu

TALAVIK eest 25. mail 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu Majaka 5 (hageja) esitas 15. augustil 2008 Osaühingu TALAVIK (kostja) vastu hagi,

milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle elamu haldamise ja majandamise dokumentatsioon

ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 61 120 krooni.

Pärast korduvat haginõuete täpsustamist palus hageja lõpliku nõudena mõista kostjalt välja

remondifondi jäägina 21 479 krooni (I kd, tl 169, 170) (maakohtu otsuse järgi 21 858 krooni 20 senti)

ja hageja liikmete alusetult tasutud ekspluatatsioonikuludena 20 187 krooni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

3. Harju Maakohus rahuldas 4. augusti 2009. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 56 860 krooni 20 senti, sellest 21 858 krooni 20 senti remondifondi jäägi üleandmise

kohustuse täitmiseks, 20 187 krooni korteriomanikelt aluseta kogutud ekspluatatsioonikulude

üleandmise kohustuse täitmiseks ja 14 815 krooni menetluskulude hüvitamiseks. Maakohus lõpetas

lisaks hagist loobumise tõttu menetluse hageja nõudes kohustada kostjat üle andma elamu haldamise

dokumentatsiooni. Samuti otsustas maakohus tagastada hagejale riigilõivu 1750 krooni.

4. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus tagaseljaotsuse tühistada või muuta seda ja

jätta kõik hageja nõuded rahuldamata.

5. Maakohus jättis 28. augusti 2009. a määrusega kaja käiguta ja kohustas kostjat maksma

6000 krooni kautsjonit kümne päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

6. Kostja esitas kaja käiguta jätmise määruse peale määruskaebuse.

Samas tasus kostja kohtu nõutud kautsjoni ja taotles kaja lahendamise peatamist kuni kaja käiguta

jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni ringkonnakohtus.

7. Maakohus tegi 14. detsembril 2009 määruse, millega keeldus määruskaebust kaebeõiguse

puudumise tõttu menetlusse võtmast ja tagastas selle kostjale. Lisaks otsustas maakohus tagastada

kostjale määruse jõustumisel 400 krooni riigilõivu.

8. Samuti tegi maakohus 14. detsembril 2009 määruse, millega võttis kaja menetlusse ja saatis

vastamiseks hagejale.

9. 5. jaanuari 2010. a määrusega jättis maakohus kaja rahuldamata ja otsustas kanda tasutud kautsjoni

riigituludesse.

10. Kostja esitas 12. jaanuaril 2010 määruskaebuse maakohtu 14. detsembri 2009. a määruse peale,

millega kohus keeldus kaja käiguta jätmise määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse võtmast

ja tagastas selle kostjale. Kostja palus selle määruse tühistada ja võtta menetlusse kostja

määruskaebus maakohtu 28. augusti 2009. a määruse peale osas, milles kohus lahendas kaja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 kohaldamise alusetuse kohta ja kohustas kostjat

tasuma kautsjonit.

11. Maakohus võttis kostja 12. jaanuari 2010. a määruskaebuse 18. jaanuaril 2010 menetlusse ja

edastas vastamiseks hagejale.

Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus kostja 12. jaanuari 2010. a määruskaebust ei rahuldanud, vaid saatis selle lahendamiseks

edasi ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

12. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. mai 2010. a määrusega muutmata maakohtu 14. detsembri

2009. a määruse, millega jäeti kaja rahuldamata, ja määruskaebuse rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendustel ei ole kaja käiguta jätmise määruse peale määruskaebuse esitamine

TsMS § 660 lg 1 ja § 3401 järgi lubatud.

Maakohtu 14. detsembri 2009. a määrusega on kaja menetlusse võetud ja samal päeval jättis kohus

kaja rahuldamata. Õige on maakohtu seisukoht, et lepingulise esindaja vahetumist ei saa lugeda

mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust kaja rahuldada. Kostjale oli teada, et vaidlusalune tsiviilasi on

maakohtu menetluses juba alates 15. augustist 2008. Uuele lepingulisele esindajale volikirja andmisel

tuli teda teavitada kohtumenetlusest ja lepingulisel esindajal oli võimalik välja selgitada, millises

staadiumis tsiviilasi on. Uuele esindajale (Ljubov Smolinale) anti volikiri 27. juulil 2009, st kaks

päeva enne kohtuistungi toimumist. Kaja rahuldamise aluseks ei saa olla asjaolu, et varasem

lepinguline esindaja andis kostjale valeinformatsiooni. Asjas ei ole tuvastatud TsMS § 415 lg-s 1

sätestatud alust kaja esitamiseks ning tulenevalt TsMS § 149 lg-st 5 ei ole alust kautsjonit tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse ja maakohtu 14. detsembri 2009. a

määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta kostja määruskaebus maakohtu 28. augusti

2009. a määruse peale menetlusse. Samuti palub kostja tühistada maakohtu 5. jaanuari 2010. a

määruse, rahuldada kaja ja saata asi maakohtule menetlemiseks.

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui tegi vastuolulise määruse. Nii märkis

ringkonnakohus määruse põhjendavas osas, et maakohus lahendas 14. detsembri 2009. a määrusega

kaja, samas kui selle määruse kirjeldava osa kohaselt keeldus maakohus menetlusse võtmast kostja

määruskaebust maakohtu 28. augusti 2009. a määruse peale. Selliselt on kaevatava kohtumääruse

resolutsioon vastuolus maakohtu 14. detsembri 2009. a määruse resolutsiooniga ja ebaseaduslik.

Tegelikult lahendas ringkonnakohus kostja määruskaebust maakohtu 5. jaanuari 2010. a määruse

peale. Kostja esindaja sai maakohtu 5. jaanuari 2010. a määruse kätte 25. jaanuaril 2010 ja esitas selle

peale tähtaegselt (8. veebruaril 2010) määruskaebuse. Ringkonnakohus on jätnud viidatud

määruskaebuse põhjendused tähelepanuta.

Ringkonnakohtu järeldus, et asjas ei ole tuvastatud TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud alust kaja

esitamiseks, on ekslik. Ringkonnakohus andis hinnangu vaid TsMS § 415 lg 1 esimeses lauses

sätestatud aluse kohta. Kohaldada tuli ka TsMS § 415 lg 1 p 2, sest kostja esindaja L. Smolina ega

juhatuse liikmed 29. mai 2009. a kohtuistungil ei osalenud ega saanud isiklikult kätte kohtukutset

29. juulil 2009 toimuvale kohtuistungile. Samuti on kostja 8. veebruari 2010. a määruskaebuse

kohaselt kaja esitamine põhjendatud, arvestades TsMS § 413 lg-s 1 ja § 415 lg 1 p-s 3 sätestatut.

Kostja eeltoodud väited jättis ringkonnakohus tähelepanuta.

14. Vastuses määruskaebusele palub hageja jätta kaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et kostja määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel (nende

koostoimes) jätta läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse Harju Maakohtu 5. jaanuari 2010. a

määrust, ja ülejäänud osas jätta läbi vaatamata lisaks TsMS § 663 lg 2 teise lause alusel.

16. Kolleegium märgib esmalt, et esitatud kaebuse lahendamise raames ei saa kostja vaidlustada

maakohtu 5. jaanuari 2010. a määrust, millega jäeti rahuldamata kostja kaja maakohtu 4. augusti

2009. a tagaseljaotsuse peale.

Riigikohtule esitatud määruskaebuses vaidlustab kostja ringkonnakohtu 5. mai 2010. a määrust,

millega jäeti rahuldamata kostja määruskaebus maakohtu 14. detsembri 2009. a määruse peale,

millega maakohus keeldus menetlusse võtmast kaja käiguta jätmise määruse peale esitatud

määruskaebust. Ringkonnakohus ei ole lahendanud kostja määruskaebust maakohtu 5. jaanuari

2010. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata kostja kaja maakohtu 4. augusti 2009. a

tagaseljaotsuse peale.

Seega soovib kostja vaidlustada Riigikohtus maakohtu määrust, mida ei ole lahendatud

ringkonnakohtus. See on aga lubamatu TsMS § 9 lg 3 ning §-de 12 ja 13 järgi. Riigikohus saab

maakohtu määrust kontrollida üksnes määruse peale ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse kohta

tehtud lahendit kontrollides. Seetõttu ei vasta kostja määruskaebus selles osas seaduses sätestatud

nõuetele (st selle lahendamine ei ole Riigikohtu pädevuses) ja tuleb jätta läbi vaatamata.

17. Lähtudes TsMS § 663 lg 2 teisest lausest, ei saa Riigikohtus vaidlustada ringkonnakohtu määrust,

millega on lahendatud määruskaebus maakohtu määruse peale, millega maakohus keeldus

määruskaebust menetlusse võtmast. Kuna kostja vaidlustab määruskaebuses just sellist

ringkonnakohtu määrust, on kaebus tervikuna võetud põhjendamatult menetlusse ja tuleb jätta läbi

vaatamata.

18. Seejuures ei oma tähendust, et ringkonnakohus on eksitanud pooli nii oma määruse

resolutsiooniga, mille järgi jäetakse muutmata "Harju Maakohtu 14.12.2009 määrus OÜ Talavik kaja

rahuldamata jätmiseks", kui ka määruse põhjendustega, milles õigustatakse kostja kaja rahuldamata

jätmist. Tegelikult vaidlustati ringkonnakohtus üksnes kaja käiguta jätmise peale esitatud

määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise õigsust ning seda ei muuda ringkonnakohtu asjast

väljuvad põhjendused ega ebatäpne resolutsioon. Kolleegium juhib tähelepanu ka ebatäpsusele

ringkonnakohtu määruse põhjendustes, et kaja jäeti rahuldamata samal päeval kaja menetlusse

võtmisega, s.o 14. detsembril 2009, kui tegelikult jäeti kaja rahuldamata 5. jaanuaril 2010.

Kolleegium märgib siiski, et ringkonnakohtu määruse seisukohad ei seo kohtuid ega pooli kostja

võimaliku määruskaebuse lahendamisel maakohtu kaja rahuldamata jätmise määruse peale.

19. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et esindaja, kellele kohtukutse toimetati kätte

isiklikult allkirja vastu või kohtuistungil, vahetumine menetluses ei anna alust väita, et esindajale ei

ole kutset isiklikult üle antud.

20. Lisaks juhib kolleegium kohtute tähelepanu, et määrates kohtuistungi toimumise mitmele

päevale, tuleb pooltele selgitada, et asi võidakse lahendada ka juba esimesel istungipäeval, mistõttu

võib neile istungilt puudumisega kaasneda negatiivseid tagajärgi.

21. Samuti märgib kolleegium, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse

tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi

hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja varasemas kirjalikus menetluses või

kohtuistungitel esitatud vastuväiteid.

Siiski peab olema võimalik hagiavaldus õiguslikult rahuldada, mh peab hageja olema pannud

maksma temale kuuluva või talle loovutatud või muul viisil üle läinud nõude.

22. Kuna kostja määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb maakohtu puuduste kõrvaldamise määruse

kostjapoolse alusetu vaidlustamisega põhjustatud menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta

TsMS § 162 lg 1 ja § 169 lg 2 järgi kostja kanda. Hagejal on käesoleva määruse alusel õigus

pöörduda maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud

korras 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

23. Kostja tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada, kuna kaebus jääb

läbi vaatamata. Kostja on teatanud, et kautsjon tagastataks L. Smolinale.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve