3-2-2-5-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-5-10

Määruse kuupäev

Tartu, 28 oktoober 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Artur

Karasjovi vastu 14 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-

83496

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artur Karasjovi teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood

10625474)

Kostja Artur Karasjov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kati Raudsepp

Asja läbivaatamise kuupäev

11. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Artur Karasjovi avaldus Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2009. a otsuse teistmiseks

tsiviilasjas nr 2-08-83496 rahuldamata.

2. Lugeda lõppenuks täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 084/2009/3766.

3. Teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Artur Karasjovi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2009. a tagaseljaotsusega Era Liisingu Inkassoteenused

Aktsiaseltsi (hageja) hagiavalduse ja mõistis Artur Karasjovilt (kostja, edaspidi avaldaja) välja

tarbijakrediidilepingust tuleneva võla 14 000 krooni. Ühtlasi määras maakohus tagaseljaotsuse

viivitamata täitmisele ja mõistis avaldajalt hageja kasuks välja 2600 krooni menetluskulu.

Tagaseljaotsuse kohaselt tuleneb hageja nõue (põhinõue 7000 krooni, intress 1775 krooni, viivis

5225 krooni) SMS Laen OÜ ja avaldaja vahel interneti vahendusel 16. jaanuaril 2008 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr 121895 ning SMS Laen OÜ ja hageja vahel 6. detsembril 2006 sõlmitud

nõude loovutamise lepingust nr 061206.

Maakohus kohustas avaldajat 17. märtsi 2009. a hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku

vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Maakohus hoiatas, et kui

avaldaja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on avaldajale isiklikult kätte

toimetatud 26. märtsil 2009. Avaldaja, kellele anti kirjalikuks vastamiseks tähtaeg, ei vastanud

kohtule tähtaegselt, s.o hiljemalt 15. aprillil 2009.

Avaldaja esitas vastuse hagile 22. aprillil 2009. Kuna avaldaja ei selgitanud selles vastamisega

hilinemise põhjuseid ega taotlenud vastuse esitamiseks tähtaja ennistamist, jättis maakohus avaldaja

vastuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel menetlemata.

Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui avaldaja ei vasta kohtu

määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on

hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel

võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse

märkimisega.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad riigilõivu tasumist tõendavast

maksekorraldusest, teenuse kasutamise lepingust nr 121895, maksekorraldusest nr 85029,

võlateatistest, nõude loovutamise lepingust nr 061206 ja selle lisadest nr 1 ja 2, lepingu digitaalse

allkirjastamise sertifikaadist, nõude loovutamise teatest, õigusabikulude arvest ja menetluskulude

nimekirja.

Maakohus leidis, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ning hagi tuleb rahuldada võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1,

§ 100, § 101 lg 1 p-de 1, 6, § 101 lg 2 , § 113 lg 1, § 397 lg 1 ja § 402 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2. Avaldaja esitas 13. mail 2010 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palub Tartu Maakohtu

tagaseljaotsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Teistmisavalduse kohaselt jõustus 11. detsembril 2009 Tartu Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsus

kriminaalasjas nr 1-09-8523, milles tuvastati, et Zulfia Tõrzõu pani toime kelmuse, võttes

mh avaldaja nimel interneti teel SMS-laenu, kandis laenatud summa kostja pangaparoole kasutades

enda kontole ja omastas selle. Kelmusega tekitati AS-i-le (varem OÜ) SMS Laen kahju 7000 krooni.

See on teistmisalus TsMS § 702 lg 2 p 9 alusel. Avaldajal ei ole hagejaga õigussuhet.

Teine teistmisalus sama sätte kohaselt on see, et AS SMS Laen ei ole oma nõudeõigust avaldaja vastu

tegelikult hagejale loovutanud. Nimelt esitas AS SMS Laen 15. jaanuaril 2009 kriminaalasjas

tsiviilhagi ja selle alusel mõisteti eespool viidatud Tartu Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsusega

Z. Tõrzõult välja 7000 krooni AS-i SMS Laen kasuks. Seega pole tegelikult nõuet loovutatud.

3. Hageja ei ole teistmisavaldusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja tuleb jätta

rahuldamata.

5. Avaldaja on tuginenud teistmise alusena TsMS § 702 lg 2 p-le 9, mille kohaselt on teistmise

aluseks muu olulise asjaolu või tõendi esinemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei

olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses

oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend. Avaldaja väidab, et tema ei ole hagejaga

tarbijakrediidilepingut sõlminud ja et seda tõendab Tartu Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsus

kriminaalasjas nr 1-09-8523.

6. Kolleegium selgitab, et Tartu Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsusest tulenev asjaolu, et avaldaja ei

ole hagejaga lepingut sõlminud, pidi avaldajale teada olema enne vaidlustatava tagaseljaotsuse

tegemist ning seega ei saa see asjaolu olla praegusel juhul teistmise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 9

järgi. Kolleegium märgib, et juhul, kui otsus kriminaalasjas oleks olemas olnud tagaseljaotsuse

tegemise ajal, ei annaks ka see alust tagaseljaotsuse teistmiseks, sest tagaseljaotsuse tegemisel ei

hinnata TsMS § 444 lg 4 kohaselt tõendeid ja järelikult ei oleks saanud teha nimetatud otsuse tõttu

teistsugust tagaseljaotsust. Sarnastele seisukohtadele on Riigikohus jõudnud ka 1. veebruaril 2010

tsiviilasjas nr 3-2-2-8-09 tehtud kohtumääruse p-s 15.

7. Kolleegiumi arvates ei anna tagaseljaotsuse teistmiseks alust ka avaldaja väited nõude loovutamata

jätmise kohta. See, et AS SMS Laen esitas kriminaalasjas tsiviilhagi ja Tartu Maakohtu 3. detsembri

2009. a otsusega kriminaalasjas 1-09-8523 mõisteti Zulfia Tõrzõult tema kasuks välja 7000 krooni, ei

tõenda hageja nõude puudumist praeguses tsiviilasjas.

8. Kolleegium märgib, et avaldajal on võimalik VÕS § 1043 jj alusel esitada kahjutasunõue Tartu

Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-8523 kelmuses süüdi tunnistatud

Zulfia Tõrzõu vastu, kui avaldajalt nõutakse täitemenetluses sisse tagaseljaotsusega väljamõistetud

summad.

9. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Maakohtu

otsuse kohaselt esitas avaldaja hagivastuse 22. aprillil 2009, s.o seitse päeva pärast kohtu määratud

tähtaja möödumist. Maakohus on tagaseljaotsuses avaldajale seda hilinemist ette heitnud ja jätnud

vastuse TsMS § 331 alusel tähelepanuta. Samas on maakohus teinud tagaseljaotsuse 22. oktoobril

2009, s.o 6 kuud pärast hilinenud hagivastuse esitamist. Kolleegiumi hinnangul ületas maakohus

TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud diskretsiooni piire. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib teha

tagaseljaotsuse, kui kostja ei esitanud vastust tähtaegselt. Kolleegiumi hinnangul tuleks sellisel juhul

eelistada tagaseljaotsuse tegemisele menetluse jätkamist. Selline menetluslik rikkumine ei anna

TsMS § 702 jj järgi samuti alust maakohtu otsuse teistmiseks. Avaldaja ei ole kasutanud oma õigust

esitada tagaseljaotsuse peale kaja TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel või mõnel muul samas paragrahvis

viidatud alusel. Tagaseljaotsus on toimiku materjalide kohaselt avaldajale isiklikult kätte toimetatud

27. oktoobril 2010.

10. Riigikohtu tsiviilkolleegium peatas 22. juuni 2010. a määrusega täitemenetluse täiteasjas

nr 084/2009/3766 kuni lahendi tegemiseni Riigikohtus. Kuna käesoleva määrusega jäetakse

teistmisavaldus rahuldamata, tuleb lugeda täitemenetluse peatamine lõppenuks.

11. Kuna teistmisavaldus jäetakse rahuldamata, jäävad teistmisavalduse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.

12. Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb avaldaja tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause järgi arvata riigituludesse.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve