3-3-1-66-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-66-10

Otsuse kuupäev

27. oktoober 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Veolia Keskkonnateenused kaebus Torma Vallavolikogu

21. aprilli 2009. a otsuse nr 287 osaliseks tühistamiseks ning

Torma valla ja OÜ Amestop vahel 22. mail 2009 sõlmitud

lepingu tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsus haldusasjas nr 3-

09-1371

Menetluse alus Riigikohtus

AS Veolia Keskkonnateenused kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

23. september 2010

Kohtuistungil osalenud isikud

AS Veolia Keskkonnateenused esindaja vandeadvokaat Toomas

Pikamäe

Torma valla esindajad vallavanem Riina Kull ja vandeadvokaadi

vanemabi Aivar Kello

Amestop OÜ esindajad vandeadvokaadid Maria Peterson ja

Marti Hääl

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Veolia Keskkonnateenused kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 11. novembri 2009. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 13. aprilli

2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-1371.

Rahuldada AS Veolia Keskkonnateenused kaebus. Tühistada Torma Vallavolikogu 21. aprilli

2009. a otsuse nr 287 punktid 2, 3, 4 ja 5 ning tuvastada Tartu notar Edgar Grünbergi

koostatud ja tõestatud (ametitoimingute raamatu registri nr 1527) Torma valla ja OÜ Amestop

vahel 22. mail 2009 sõlmitud lepingu "Kokkulepe kinnistu koormamiseks isikliku

kasutusõigusega (ilma asjaõiguslepinguta)" tühisus.

Mõista Torma vallalt AS Veolia Keskkonnateenused kasuks välja kantud menetluskulud 75 000

(seitsekümmend viis tuhat) krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Torma Vallavolikogu 21. aprilli 2009. a otsuse nr 287 (otsus nr 287) punktiga 2 otsustati sõlmida

võlaõiguslik leping Torma valla omandis oleva kinnistu (prügila) koormamiseks OÜ Amestop

kasuks. Otsuse nr 287 p-s 3 on määratletud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamiseks

konkreetsed tingimused. Otsuse nr 287 p-ga 4 volitati vallavanemat sõlmima isikliku kasutusõiguse

seadmise ja asjaõigusleping OÜ-ga Amestop. Lepingu sõlmimise kulud, notaritasu ja riigilõivu tasub

OÜ Amestop (otsuse nr 287 p 5).

Torma vald ja OÜ Amestop sõlmisid 22. mail 2009 kokkuleppe kinnistu koormamiseks isikliku

kasutusõigusega (ilma asjaõiguslepinguta) ja eelmärke seadmiseks.

25. mail 2009 kanti kinnistusraamatusse eelmärge isikliku kasutusõiguse tähtajaga 49 aastat

sissekandmise tagamiseks OÜ Amestop kasuks.

2. AS Veolia Keskkonnateenused esitas 22. juunil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Torma

Vallavolikogu 21. aprilli 2009. a otsuse nr 287 osaliseks tühistamiseks (otsuse p-d 2, 3, 4

kokkuleppega kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega seonduvas osas ja otsuse p 5) ja

otsuse alusel 22. mail 2009 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tühisuse tuvastamiseks

või tühistamiseks. Kaebaja väitis:

1) kuna vaidlustatud otsuse ja lepinguga annab Torma Vallavolikogu OÜ-le Amestop 49 aastaks

eelisseisundi kogu Kagu-Eestis tekkivate tavajäätmete ladustamiseks, oleks Torma Vallavolikogu

pidanud isikliku kasutusõiguse seadmiseks korraldama avaliku konkursi vastavalt Vabariigi Valitsuse

25. septembri 2001. a määrusega nr 303 vastu võetud "Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku

konkursi korraldamise korrale" (eri- või ainuõiguse kord);

2) käesoleval juhul puudusid tõsiseltvõetavad põhjused, mis tingisid avaliku konkursi korraldamata

jätmise ning isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise üksnes OÜ-ga Amestop.

Vaidlustatud otsus ja isikliku kasutusõiguse seadmise leping rikuvad OÜ Veolia Keskkonnateenused

põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatud õigust võrdsele kohtlemisele (koosmõjus PS §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabadusega);

3) kuna isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimisel rikuti oluliselt selle sõlmimiseks ette

nähtud korda, mis ilmselgelt mõjutas asja otsustamist, on leping tühine.

3. Tartu Halduskohus jättis 11. novembri 2009. a otsusega asjas nr 3-09-1371 kaebuse rahuldamata.

Kohus leidis:

1) kuna vaidlustatud otsuse punktid 2-5 ei ole käsitatavad eri- või ainuõiguse andmisena

konkurentsiseaduse (KonkS) § 14 lg 1 tähenduses;

2) vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist, sealhulgas koormamist piiratud asjaõigusega

reguleerib Torma Vallavolikogu 23. oktoobri 2007. a määrusega nr 49 kehtestatud "Torma vallavara

valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord" (vallavara kord). Valla vara kasutusse andmise viisi valik

on vallavolikogu diskretsiooniotsus;

3) kuna ükski teine ettevõte peale OÜ Amestop ei olnud volikogu otsuse tegemiseni näidanud üles

huvi viia Torma prügila nõuetele vastavusse ja jätkata selle tegevust ka pärast 16. juulit 2009, oli

Torma vallal valida, kas sõlmida leping OÜ-ga Amestop või sulgeda prügila 16. juuliks 2009;

4) vaidlustatud otsuse p 2 on käsitatav volikogu tahteavaldusena võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks

otsuse p-s 3 toodud tingimustel ja kokkulepe Torma prügila kinnistu koormamiseks isikliku

kasutusõigusega on tsiviilõiguslik leping. Kuna vaidlustatud otsuse p-d 2-5 on õiguspärased ja nende

tühistamiseks puudub alus, puudub kohtul tsiviilõigusliku tehingu kehtivuse küsimuse lahendamiseks

vajadus. Kuna tegemist ei ole halduslepinguga, jätab kohus tähelepanuta taotluse selle kokkuleppe

tühistamiseks.

4. AS Veolia Keskkonnateenused esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu

Halduskohtu otsus, v.a osas, millega halduskohus tunnistas AS Veolia Keskkonnateenused õiguste

rikkumist, ja rahuldada kaebus.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 13. aprilli 2010. a otsusega asjas nr 3-09-1371 AS Veolia

Keskkonnateenused apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tartu Halduskohtu 11. novembri 2009. a

otsuse muutmata ning mõistis AS-lt Veolia Keskkonnateenused OÜ Amestop kasuks välja viimase

poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 28 000 kr.

Ringkonnakohus leidis:

1) AS Veolia Keskkonnateenused huvi Torma prügila opereerimiseks saab eeldada. Kaebaja on

näidanud enne kohtumenetlust üles selget huvi Torma prügila käitlemiseks, mistõttu võib konkursi

korraldamata jätmine selle õigusvastasuse korral rikkuda tema õigusi. Järelikult on AS-l Veolia

Keskkonnateenused kaebeõigus olemas;

2) OÜ-le Amestop ei ole antud eri- või ainuõigust KonkS § 14 lg 1 mõttes;

3) vaidlustatud otsuse ja lepinguga ei antud OÜ-le Amestop kontsessiooni riigihangete seaduse

tähenduses. RHS § 6 lg 2, mis määratleb teenuste kontsessiooni, ei kuulu kohaldamisele, kuna OÜ-ga

Amestop ei sõlmitud hankelepingut ega tellitud jäätmekäitlusteenust;

4) Torma prügilale isikliku kasutusõiguse seadmiseks ei tulnud läbi viia konkurssi. Isikliku

kasutusõiguse seadmisel lähtus Torma vald vallavara korrast, mille § 51 lg 2 p 4 võimaldab valla

omandis olevale kinnisasjale isiklikku kasutusõigust seada, kui see seatakse valla huvidest lähtudes.

Torma prügila oli vaja enne 16. juulit 2009 viia kehtivate nõuetega kooskõlla, vastasel korral

ähvardanuks prügilat sulgemine. Esines alus lähtuda vallavara korra § 51 lg 2 p-st 4;

5) vaidlustatud otsus ei ole faktiliste põhjenduste osas piisavalt põhjalikult motiveeritud, kuid see ei

ole haldusakti tühistamise aluseks (HMS § 58);

6) kuna vallavara korra § 51 lg 2 p-st 4 lähtumine oli õiguspärane, ei muuda lahenduse lõpptulemust

see, kas vallavolikogu otsuse alusel sõlmiti haldusleping või tsiviilõiguslik leping. Vaidlustatud otsus

on õiguspärane ja selle alusel sõlmitud lepingut ei ole alust pidada õigusvastaseks või tühiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. AS Veolia Keskkonnateenused esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 11. novembri 2009. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-

09-1371, rahuldada kassatsioonkaebus ning tühistada vaidlustatud otsuse p-d 2, 3, 4 kokkuleppega

kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega seonduvas osas, p 5 ja tuvastada Torma valla ja OÜ

Amestop vahel 22. mail 2009 sõlmitud lepingu tühisus või see tühistada.

AS Veolia Keskkonnateenused väidab:

1) Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et avaliku ressursi eraõigusliku isiku kasutusse andmine peab

toimuma menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning

proportsionaalsuse. Torma vald pidi andma Torma prügila kasutusse menetluses, mis võimaldanuks

osaleda ka AS-l Veolia Keskkonnateenused. Ringkonnakohtu seisukoht, et vallavara korra § 51 lg 2

p 4 oli kohaseks menetluseks Torma prügila kasutusse andmiseks, on ebaõige;

2) kuna Torma vald ei teavitanud avalikkust Torma prügila kasutusse andmisest, ei teadnud teised

ettevõtjad peale OÜ Amestop vastavast võimalusest ega osanud huvi üles näidata. Kassaator näitas

enne kohtumenetlust üles huvi Torma prügila käitlemiseks. Alates 1. maist 2004, mil jõustus

jäätmeseadus, oli teada, et keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad tuleb sulgeda hiljemalt

16. juuliks 2009, mistõttu oli Torma vallal piisav ajavaru uue operaatori leidmiseks. Vaidlustatud

otsusest ega Torma valla 3. juuni 2009. a vastusest ei nähtu, et lepingu sõlmimine oli vajalik

vältimaks Torma prügila sulgemist või et prügila OÜ Amestop kasutusse andmine oli tingitud

prügilasse tehtud investeeringutest, sotsiaalsetest või fiskaalsetest aspektidest. Kuna ringkonnakohus

asus viimati mainitut ise põhjendama, rikkus ta HKMS § 19 lg-t 61;

3) leping on käsitatav teenuste kontsessioonina;

4) ringkonnakohus kohaldas KonkS § 14 lg-t 2 ebaõigesti;

5) lepingu p-d 3.1., 4.1.2., 4.2.1.-4.2.10. viitavad, et tegemist on kontsessioonilepinguga. Kuna Torma

vald oli kohustatud korraldama lepingu sõlmimiseks avaliku konkurssi, mida ta ei teinud, on see

leping tühine (HMS § 103 lg 1 p 2 ja TsÜS § 87).

7. Torma Vallavolikogu AS Veolia Keskkonnateenused kassatsioonkaebust õigeks ei pea ja vaidleb

sellele vastu. Torma Vallavolikogu jääb oma varasemates kirjalikes vastustest esitatud seisukohtade

juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Esmalt analüüsib kolleegium vaidlustatud otsuse õiguspärasust (I). Seejärel peatub kolleegium

vaidlustatud lepingul (II). Viimaks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (III).

I

9. Vaidlustatud otsuse p-de 2 ja 3.2 kohaselt otsustas Torma Vallavolikogu sõlmida OÜ-ga Amestop

lepingu Torma valla omandis oleva kinnistu koormamiseks OÜ Amestop kasuks 49 aastaks. Isiklik

kasutusõigus jõustub 8. detsembril 2013 (otsus nr 287, p 3.1). Isikliku kasutusõiguse sisuks on

koormataval kinnistul jäätmekäitluse käitamine ja kasutamine vastavuses Torma valla jäätmekava,

õigusaktide ning keskkonnalaste vajaduste ja nõuetega (otsus nr 287, p 3.5). Isikliku kasutusõiguse

omandaja on kohustatud käitama ja kasutama jäätmekeskust igapäevaselt täies ulatuses ja vastavuses

kõigi kehtivate nõuetega (otsus nr 287, p 3.7.1, lepingu p 4.2.1).

Vaidlustatud otsusest ja lepingust nähtuvalt on Torma vald otsustanud koormata Torma prügila aluse

kinnistu isikliku kasutusõigusega ja anda Torma prügila käitamise ja kasutamise üle OÜ-le Amestop.

Seetõttu ei ole otsuse nr 287 ja lepingu eesmärgiks ainuüksi Torma prügila aluse kinnistu isikliku

kasutusõigusega koormamine. Otsuse ja lepingu peamiseks eesmärgiks on Torma prügila käitamise ja

kasutamise üleandmine eraõiguslikule isikule. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et kohtumenetluses on

vald ja kolmas isik põhjendanud kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmist just argumentidega, mis

puudutavad Torma prügila käitamist ja kasutamist (nt prügila sulgemine ja sellest tulenevad

negatiivsed mõjud, kompleksloa menetluse pikkus).

Järgnevalt kontrollib kolleegium seda, kas prügila käitamise ja kasutamise õiguse üleandmise ja

kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise kohaseks õiguslikuks aluseks on vallavara korra § 51.

10. Kolleegium on seisukohal, et vallavara korra § 51 lg 2 p 4 kohaselt saab valla omandis olevale

kinnisasjale seada isikliku kasutusõiguse, kui see lähtub valla huvidest. Käesoleval juhul otsustas

Torma Vallavolikogu otsusega nr 287 anda Torma prügila käitamise ja kasutamise üle eraõiguslikule

isikule ja koormata kinnistu isikliku kasutusõigusega (vt käesoleva otsuse p 9). Kolleegium on

seisukohal, et Torma prügila käitamise ja kasutamise üleandmine on suunatud kontsessiooni suhete

kujundamisele (vt käesoleva otsuse p 13). Torma prügila käitamist ja kasutamist ei saa eraõiguslikule

isikule üle anda õiguslikul alusel ja menetluses, mis puudutab kinnisasjale isikliku kasutusõiguse

seadmist. Seega ei saa Torma prügila käitamise ja kasutamise üleandmise õiguslikuks aluseks olla

vallavara korra § 51 lg 2 p 4.

11. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et otsuse nr 287 p-d 2, 3, 4 ja 5 on õigusvastased.

II

12. Pärast vaidlustatud otsuse andmist sõlmisid Torma vald ja OÜ Amestop 22. mail 2009

notariaalselt koostatud ja tõestatud "Kokkuleppe kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega

(ilma asjaõiguslepinguta)." Kassaator palub tuvastada selle lepingu tühisus või see tühistada.

13. Kontsessiooniks saab lugeda riigihangete seaduse teises lisas nimetatud teenuse hankimist, mille

kohaselt kontsessionäär saab õiguse seda teenust osutada ja saada selle eest teenuse kasutajatelt tasu

(RLS § 6 lg 2). Riigihangete seaduse lisa 2 kohaselt käsitatakse reovee- ja jäätmekäitlusteenuseid,

mis on hõlmatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) viitenumbritega 90100000-8-90320000-6.

Ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) viitenumbri kohaselt on teenuseks ka prügila ekspluatatsioon

(90123000-5). Seega mõistetakse jäätmekäitlusteenusena riigihangete seaduse lisa 2 kohaselt ka

prügila ekspluatatsiooni ehk prügila käitamist ja kasutamist. Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a

määrusega nr 38 vastu võetud "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" § 3 lg 1 p 1

kohaselt on prügila käitaja ka isik, kes vastutab prügila töö korralduse ja seire eest.

Vaidlustatud lepingu p 4.1.2 kohaselt on OÜ-l Amestop õigus käitada ja kasutada jäätmekeskust

vastavuses oma äriplaanidega ja majanduslike kaalutlustega, sh kehtestada jäätmete vastuvõtu ja

käitlemise hinnad; OÜ Amestop on kohustatud opereerima jäätmekeskust igapäevaselt täies ulatuses

ja vastavuses kõigi kehtivate nõuetega (lepingu p 4.2.1); OÜ Amestop on kohustatud omal kulul

soetama ja hoidma korras jäätmekeskuse käitamiseks ja kasutamiseks vajalikud seadmed ja tehnika

(lepingu p 4.2.2); korraldama territooriumi valve (lepingu p 4.2.3); hoidma jäätmekeskuse alaliselt

heas seisukorras (leping 4.2.4); tasuma nii kasutustasu kui ka saastetasu (lepingu p-d 4.2.6 ja 4.2.7);

korraldama jäätmekeskuse nõuetekohase seire (lepingu p 4.2.10).

Seega saab OÜ Amestop avalikes huvides teenuse osutamise õiguse (prügila käitamine ja

kasutamine) koos õigusega küsida jäätmete vedajalt tasu. Asjaolu, et vaidlusalune leping on

pealkirjastatud "Kokkulepe kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega (ilma

asjaõiguslepinguta)" ei muuda lepingu tegelikku sisu ja eesmärki. Kolleegium on seisukohal, et kuna

käsitletava lepingu kohaselt on Torma vald andnud OÜ-le Amestop õiguse võtta kolmandatelt

isikutelt tasu ja OÜ Amestop võtnud üle Torma vallale kuuluva teenuse osutamisega seotud riski,

saab Torma valla ja OÜ Amestop vahelist suhet pidada kontsessioonisuhteks.

14. Teenuste kontsessiooni andmisel lähtub hankija üksnes riigihangete seaduse esimeses peatükis

sätestatud nõuetest, eelkõige RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (RHS

§ 17 lg 4).

15. Euroopa Kohus on kinnitanud, et isegi kui riigihange ei kuulu riigihankeid käsitlevate Euroopa

Liidu direktiivide kohaldamisalasse, peab hankija järgima Euroopa Ühenduse asutamislepingu

aluspõhimõtteid (eeskätt art-d 43 ja 49) (Euroopa Liidu toimimise lepingu art-d 49 ja 56), eelkõige

asutamisvabaduse, teenuste osutamise vabaduse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid

(Euroopa Kohtu 7. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-324/98: Telaustria ja Telefonadress, EKL

2000, lk I-10745, p-d 60 ja 61; 13. oktoobri 2005. a otsus kohtuasjas C-458/03: Parking Brixen, EKL

2005, lk I-08585, p-d 46-48; 9. septembri 2010. a otsus kohtuasjas C-64/08: kriminaalasi Ernst

Engelmanni vastu, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 49). Euroopa Kohus on seisukohal,

et kuni 15-aastase kestusega kontsessioonide andmine takistab või isegi keelab teistes liikmesriikides

asuvate ettevõtjate vabaduste, mis on tagatud asutamislepingu art-tega 43 ja 49, kasutamist ning

kujutab seega endast nende vabaduste kasutamise piirangut (Euroopa Kohtu 9. märtsi 2006. a otsus

kohtuasjas C-323/03: Komisjon vs. Hispaania, EKL 2006, lk I 2161, p 44; eespool märgitud otsus

Engelmanni kohta, p 46). Kontsessiooni ilma igasuguse läbipaistvuseta andmine ettevõtjale, kes asub

kontsessioonilepingut sõlmiva ametiasutuse liikmesriigis, kujutab endast teistes liikmesriikides

asuvate ettevõtjate suhtes, kellel ei ole mingit tegelikku võimalust asjaomase kontsessiooni saamiseks

huvi üles näidata, kahjulikku erinevat kohtlemist, mis on vastuolus võrdse kohtlemise ja

kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtetega ning see kujutab endast kaudset

diskrimineerimist kodakondsuse alusel, mis on asutamislepingu art-tega 43 ja 49 keelatud, välja

arvatud juhul, kui seda ei õigusta objektiivsed asjaolud (eespool nimetatud otsus Engelmanni kohta,

p 51). Kontsessiooni andmine peab põhinema objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja varem teada

olevatel kriteeriumidel, et kaalutlusõiguse teostamine oleks piiritletud ja seda ei saaks meelevaldselt

kasutada; iga niisuguse isiku käsutuses, kelle suhtes sellisele erandile tuginevat piiravat meedet

kohaldatakse, peab olema tõhus kohtulik õiguskaitsevahend (Euroopa Kohtu 3. juuni 2010. a otsus

kohtuasjas C-203/08: Sporting Exchange Ltd vs. Minister van Justitie, kohtulahendite kogumikus

veel avaldamata, p 50; eespool nimetatud otsus Engelmanni kohta, p 55).

16. Kolleegium on seisukohal, et Torma vald ei juhindunud lepingu sõlmimisel RHS §-s 3 ja

asutamislepingu art-tes 43 ja 49 sätestatud ja Euroopa Kohtu praktikast välja kujundatud

põhimõtetest. Kuna Torma prügila käitamise ja kasutamise üleandmise kohaseks õiguslikuks aluseks

ei ole vallavara korra § 51 lg 2 p 4 ja Torma vald ei viinud läbi menetlust, mis oleks taganud

riigihangete seaduse §-s 3 ja asutamislepingu art-tes 43 ja 49 sätestatud põhimõtete järgimise, ei ole

kontsessiooni andmine toimunud õiguspäraselt.

17. Kolleegium on seisukohal, et kuna kontsessioon anti 49 aastaks (prügila kogu kasutuseaks), siis

selline lepinguline suhe loob olukorra, mida enam muuta ei saa. Torma valla menetlus ei olnud

läbipaistev ja huvitatud isikuid koheldi ebavõrdselt. Seega tuleb käesoleval juhul sellise otselepingu

sõlmimist pidada oluliseks rikkumiseks, mille mõju kestab lepingu kehtivuse lõpuni ehk 49 aastat.

Kolleegium leiab, et sellisele olulisele rikkumisele peab vastanduma ka tõhus kohtulik

õiguskaitsevahend. Riigihangete seaduses ei ole sätestatud regulatsiooni, mis näeks ette õigusliku

tagajärje olukorra jaoks, kui kontsessiooni andmisel on oluliselt rikutud nii asutamislepingu artikleid

43 ja 49 kui ka RHS § 3 ja § 17 lg-t 4.

18. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev

tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul,

kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda (vt ka Riigikohtu erikogu 27. oktoobri

2009. a otsus asjas nr 3-2-1-100-08, p 23).

RHS § 17 lg 4 kohaselt tuleb teenuse kontsessiooni andmisel lähtuda RHS §-s 3 sätestatud

põhimõtetest. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete kohaselt ei tohi kontsessiooni anda, kui järgitud

ei ole RHS § 3 põhimõtteid. Seega, arvestades asutamislepingu art-d 43 ja 49 ja Euroopa Kohtu

seisukohti, on RHS § 17 lg-ga 4 koostoimes RHS §-ga 3 keelatud sõlmida otselepinguid 49 aastaks.

Halduskolleegiumi hinnangul on sellise keelu mõtteks tuua kaasa keelu rikkumisega sõlmitud

vaidlustatud lepingu tühisus.

19. Kohtuotsuse resolutsioonis haldusaktiga seotud tsiviilõigusliku tehingu tühisust halduskohus

üldjuhul siiski tuvastada ei tohi, erandiks on olukord, kus seadus sellise võimaluse otseselt ette näeb

(Riigikohtu erikogu 27. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-100-08, p 20).

Kolleegium on seisukohal, et käesolev asi ei ole analoogne Riigikohtu erikogu 27. oktoobri 2009. a

otsusega lahendatud juhtumiga. Riigikohtu erikogu lahendas õigusvaidlust, milles avalik võim

võõrandas hoone ja sõlmitud oli müügileping. Käesolev kontsessioonisuhe ei oma ainuüksi

tsiviilõiguslikku iseloomu, kuna avalik võim annab isiku kasutusse avalikku ressurssi sageli pikaks

ajaks, mille eest võib teenuse pakkuja kolmandatelt isikutel küsida tasu. Seega omab selline

lepinguline suhe mõju nii konkurentsile kui ka kolmandatele isikutele. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei saa liikmesriik tugineda oma õiguskorras kehtivatele sätetele, valitsevale praktikale või

olukorrale, et õigustada ühenduse õigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist (Euroopa Kohtu

18. juuli 2007. a otsus kohtuasjas C-503/04: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik,

EKL 2007, lk I-06153, p 38).

Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuna otselepingu sõlmimisega rikuti oluliselt

asutamislepingu art-d 43 ja 49 ja RHS § 17 lg-t 4 ja § 3, siis Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole

sellise lepingu kehtimajäämine lubatud. Vastasel korral ei ole tagatud, et Torma vald uue menetluse,

mis vastaks nii RHS §-le 3 kui ka asutamislepingu art-tele 43 ja 49, läbi viiks, vaid rikkumine jätkuks

kogu lepingu kehtivuse jooksul ja tõhusad kohtulikud õiguskaitsevahendid puuduksid. Eeltoodud

kaalutlustest lähtuvalt tuvastab kolleegium vaidlustatud lepingu tühisuse kohtuotsuse resolutsioonis.

III

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu

11. novembri 2009. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsuse asjas nr 3-09-1371.

Kolleegium peab võimalikuks teha asjas uue otsuse, millega rahuldab AS Veolia Keskkonnateenused

kaebuse ja tühistab Torma Vallavolikogu 21. aprilli 2009. a otsuse nr 287 punktid 2, 3, 4 ja 5 ning

tuvastab Tartu notar Edgar Grünbergi koostatud ja tõestatud (ametitoimingute raamatu registri

nr 1527) Torma valla ja OÜ Amestop vahel 22. mail 2009 sõlmitud lepingu "Kokkulepe kinnistu

koormamiseks isikliku kasutusõigusega (ilma asjaõiguslepinguta)" tühisuse.

21. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb lahendada ka

menetluskulude jaotuse küsimus (HKMS § 93 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti (HKMS § 92 lg 1). AS Veolia Keskkonnateenused taotleb kassatsiooniastmes kantud 19 008 kr

suuruste menetluskulude väljamõistmist. Kuludokumendid ja maksekorralduse on kassaator esitanud.

Halduskohtus kandis AS Veolia Keskkonnateenused menetluskulusid 74 440 kr ja 80 s (I kd, tl 158-

169). Ringkonnakohtus kandis AS Veolia Keskkonnateenused menetluskulusid 59 650 kr (II kd,

tl 109-119). Seega kokku 153 098 kr ja 80 s. Kolleegium peab HKMS § 93 lg-le 5 tuginedes

põhjendatuks mõista Torma vallalt AS Veolia Keskkonnateenused kasuks välja kantud

menetluskuludest 75 000 kr.

Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld