3-2-1-74-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-74-10

Määruse kuupäev

Tartu, 27. oktoober 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

AS Solaris Keskus hagi Aktsiaseltsi MERKO EHITUS ja

Skanska EMV Aktsiaseltsi vastu põhivõla 5 080 007 krooni

56 sendi ja viivise 50 000 krooni saamiseks ning tuvastamaks,

et kostjatel ei ole õigust pöörata täitmisele pangagarantiid

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-7632

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Solaris Keskus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Solaris Keskus (registrikood 10674030), esindaja

vandeadvokaat Toomas Vaher

Kostjad Aktsiaselts MERKO EHITUS (registrikood 11520257) ja

Skanska EMV Aktsiaselts (registrikood 10012122), esindajad

vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Pirkka-Marja Põldvere

Asja läbivaatamise kuupäev

27. september 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-7632 ja

Harju Maakohtu 19. veebruari 2010. a määrus samas tsiviilasjas (hagi tagamine) ning saata asi

Harju Maakohtule uueks lahendamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ-le (konto nr 221001145400,

Swedbank AS) AS-i Solaris Keskus määruskaebuselt 7. aprillil 2010. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Solaris Keskus (hageja) esitas 15. veebruaril 2010 Harju Maakohtule hagi

Aktsiaseltsi MERKO EHITUS (kostja I) ja Skanska EMV Aktsiaseltsi (kostja II) vastu, milles palus

mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 5 080 007 krooni 56 senti ja viivise 50 000 krooni.

Hagi järgi on hagejal kostjate vastu ehituse ja projekteerimise töövõtulepingu nr 6766 (ehitusleping)

rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue ning hinna alandamisest ja arvete alusetust esitamisest

tulenev nõue. Haginõue on esitatud vastavalt poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise saldole.

2. 18. veebruaril 2010 esitas hageja maakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus kohustada Aareal

Bank AG-d (asukoht Saksamaa, Wiesbaden, registreerimisnumber HRB 13184) (garant) peatama

18. septembril 2007 väljastatud garantii (garantii) alusel kostjate 15. veebruaril 2010 esitatud nõude

täitmine (raha väljamaksmine) kostjatele.

Taotluse järgi on garant andnud ehituslepingust tulenevate hageja maksekohustuste täitmiseks

kostjatele esimesel nõudmisel täidetava garantii 2 800 000 eurot. Selle järgi on garant kohustatud

kostjatelt nõude ja teate saamisel, et hageja on rikkunud ehituslepingust tulenevat tasu maksmise

kohustust, maksma kostjatele garantiisumma, kontrollimata, kas neil on lepingu järgi õigus tasu

saada.

Pärast hagi esitamist 16. veebruaril 2010 esitasid kostjad garandile 15. veebruari 2010 kuupäeva

kandva nõude 30 000 000 krooni väljamaksmiseks. Nõudele on lisatud hagejale esitatud arve, millest

on sama suur osa tasumata. Hagejal on õigus keelduda kostjate 30 000 000 krooni suuruse nõude

täitmisest võlaõigusseaduse §-de 110 ja 111 alusel. Ka on hageja tasaarvestanud kostjate nõude enda

nõudega kostjate vastu. Samuti on hagejal kostjate vastu 5 080 007 krooni 56 sendi suurune nõue.

Sellises olukorras on garantiinõude esitamine pahatahtlik.

Hagi tagamine on vajalik, kuna hagi tagamata jätmine võib oluliselt raskendada kohtuotsuse täitmist

ning tekitada hagejale suuremat kahju. Garantii eesmärk oli tagada kostjatele lepingujärgse tasu

maksmine, kui hageja peaks sattuma makseraskustesse. 30 000 000 krooni kostjate kontole kandmisel

võib olla kindel, et selle tagasisaamine on raskendatud. Hagi tagamata jätmine tekitab hagejale enam

kui 30 000 000 krooni suuruse kahju. Kui garant maksab kostjatele garantii alusel raha välja, peab

hageja maksma sellelt garandile intressi ja raha garandile tagasi maksma. Seega satub hageja

olukorda, kus ta on pidanud kostjatele välja maksma kogu töövõtulepingujärgse tasu, kuigi ta on

kostjate nõude enda nõuetega tasaarvestanud. Garant on hagejale teatanud, et saaks garantii alusel

raha väljamaksmise peatada, kui kostjad võtaks esitatud nõude tagasi või kui peatamise kohustus

oleks garandile pandud hagi tagamise määrusega.

Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne ja koormab kostjaid üksnes niivõrd, kui seda võib pidada

hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kuna kostjad on oma nõude

garandile garantii alusel esitanud, on vajalikud formaalsused garantii väljamaksmiseks täidetud.

Seega on hagi rahuldamata jätmise korral endiselt tagatud, et nimetatud summa makstakse garantii

alusel kostjatele välja. Teisest küljest aga oleks tagatud, et kui hagi rahuldatakse, ei peaks hageja

kandma lisakulutusi ega esitama uusi kahju hüvitamise nõudeid kostjate vastu.

Hagi tagamise tagatisena tasus hageja kohtu tagatiste kontole 500 000 krooni.

3. 19. veebruaril 2010 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus lisaks esialgu hagis esitatud

nõuetele tuvastada, et kostjatel ei ole õigust pöörata ehituslepingu p 15.5 alusel väljastatud garantiid

täitmisele (ei ole õigust esitada garantiisumma väljamaksmise nõuet).

4. Harju Maakohus rahuldas 19. veebruari 2010. a määrusega hagi tagamise taotluse ja keelas

garandil 30 000 000 krooni suuruse väljamakse tegemise kostjatele garantii ja kostjate 15. veebruaril

2010 esitatud nõude alusel.

Maakohus leidis, et hagi tagamise avalduses toodud argumendid annavad aluse hagi tagada ja neid ei

ole vaja korrata. Hageja on nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid

avalduses piisavalt põhistanud. Taotletud hagi tagamise abinõu on proportsionaalne ja koormab

kostjaid üksnes niivõrd, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades

põhjendatuks. Kuna kostjad on oma nõude pangale garantii alusel esitanud, on vajalikud

formaalsused garantii väljamaksmiseks täidetud. Seega on hagi rahuldamata jätmise korral tagatud, et

nimetatud summa makstakse garantii alusel kostjatele välja. Samas aga oleks tagatud, et kui hagi

rahuldatakse, ei peaks hageja kandma lisakulutusi ega esitama uusi nõudeid kostjate vastu. Kuna

hageja nõuded kostjate vastu ületavad juba praegu garantii alusel esitatud nõuet (hinna alandamine

30 000 000 krooni, alusetult tasutud umbes 5 000 000 krooni, kahju hüvitamise nõue täpsustamisel),

on hagi tagamine hageja ja kostjate vastastikuseid nõudeid silmas pidades proportsionaalne.

5. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja jätta hagi tagamise

taotlus rahuldamata.

Määruskaebuse järgi ei olnud hagi tagamine põhjendatud ega vajalik, kuna hagi tagamata jätmine ei

raskendaks kohtuotsuse täitmist ega teeks seda võimatuks. Maakohus on taotlust lahendades viidanud

valesti ehitusturu üldisele seisule. Kontrollima oleks pidanud kostjate majandusseisu. Mõlema kostja

rahalised vahendid ja vara ületavad hageja nõudeid kümnetes kordades ja kohtuotsust on võimalik

raskusteta täita.

Pangagarantii väljamaksmise keelamine ei ole kohtualluvuse puudumise tõttu ja garantii olemusest

tulenevalt lubatav. Vaidlus garantii ja selle alusel raha väljamaksmise üle ei allu Eesti kohtule, vaid

neid sai garantii kohaselt vaidlustada üksnes Soome vahekohtus. Samuti ei saa kohus peatada garantii

alusel raha väljamaksmist, kuna see on vastuolus garantii olemusega.

Hagi tagamine ei olnud proportsionaalne ning hagi on tagatud oluliselt suuremas summas ja kostjaid

koormavamal viisil, kui hageja nõue seda võimaldas. Hagi hind on 5 080 007 krooni 56 senti, kohus

aga peatas garantii alusel 30 000 000 krooni väljamaksmise. Kuigi hageja esitas pärast hagi tagamise

taotlust ka hagi täienduse tuvastusnõudega, ei saanud maakohus sellega hagi tagamise taotlust

lahendades arvestada, kuna kohus lahendab taotlusi nende laekumise järjekorras. Samuti ei märkinud

maakohus, et ta kohaldab hagi tagamist tuvastusnõude osas. Kui hageja oleks soovinud ka

tuvastusnõude tagamist, oleks ta pidanud esitama uue hagi tagamise taotluse. Samas ei ole

tuvastushagi võimalik tagada, kuna üldjuhul ei ole võimalik tuvastushagi kohta tehtud kohtuotsust

sundkorras täita. Isegi kui hageja tuvastusnõue rahuldataks, ei tooks see kaasa, et garantii alusel jääks

raha välja maksmata.

Maakohus rikkus ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 465 lg 2 p 8, kuna määrusest ei

nähtu, millistest hageja väidetest lähtudes taotlus rahuldati.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24. märtsi 2010. a määrusega määruskaebuse ning tühistas

maakohtu määruse ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et hageja ei põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ega muutnud

hagi tagamise taotluse rahuldamise eeldusi usutavaks. Hageja esitas kostjate vastu rahalise nõude

5 080 007 krooni saamiseks ja 50 000 krooni suuruse viivisenõude, samuti tuvastusnõude.

Kostjad on tegutsevad äriühingud, kelle viimaste majandusaastate majandustulemused olid

märkimisväärselt positiivsed. Kostja I konsolideeritud kasum oli 2009. aastal 111 362 000 krooni

ning kostjal II oli eelmise aasta lõpu seisuga pangakontodel 28 098 000 krooni ja eelmiste perioodide

jaotamata kasum oli 353 140 302 krooni, samuti oli kostja I pangakontol käesoleva aasta märtsi

alguse seisuga raha rohkem kui 235 000 000 krooni. Seetõttu tuleb hagi tagamise aluseks olevad

asjaolud eriliselt usutavaks muuta. Hageja üldised märkused selle kohta, et aasta alguses on kostjate

rahavood olnud negatiivsed ja et majanduslangus on eriliselt puudutanud ehitussektorit ei ole

piisavad. Hagimenetluses saab kohus hagi tagamise taotlust lahendades tugineda poolte esitatud

asjaoludele ning olukorras, kus hageja ei ole hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid usutavaks

muutnud, tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata.

Hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et esitatud nõuete rahuldamine ei välista

seda, et kostjad nõuavad pangalt garantiist tuleneva kohustuse täitmist. Hagi tagamiseks saab

rakendada üksnes sellist vahendit, mis on haginõudega kohases seoses. Garantiist tulenevalt võivad

kostjad nõuda ja garant peab täitma rahalise kohustuse sõltumata sellest, kas kostjate ja kolmanda

isiku vahelises vaidluses on tehtud või tehakse mingi kohtuotsus, millega tuvastatakse garantiist

tuleneva nõude maksmapanemise õiguse puudumine või nõutakse kostjatelt kolmanda isiku kasuks

välja mingi rahasumma. Garantiist tulenev kohustus tuleb täita muudest õigussuhetest ning

võimalikest hageja vastuväidetest sõltumata.

Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, et rakendatud hagi tagamise vahend oleks kostjaid kõige

vähem koormav. Garantiist tuleneva rahasumma väljamaksmise keelamine on kostjaid olulisel määral

koormav hagi tagamise abinõu. Hageja esitas kostjate vastu rahalise nõude ning tuvastusnõude.

Rahalise nõudega hagi tagamise puhul tuleks hagejal põhistada ja kohtul kontrollida, ega kostjatele ei

kuulu kinnisasju, mida saaks kohtulike hüpoteekidega koormata, või muid tagatisi, mis oleksid

kostjaid vähem koormavad, kuid täidaksid hagi tagamise eesmärgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse

maakohtu määrus.

Hageja arvates asus ringkonnakohus ebaõigesti seisukohale, et hageja ei ole muutnud usutavaks, et

kostjatelt raha tagasisaamine oleks raskendatud või võimatu. Kostjate rahavood on selle aasta alguses

olnud negatiivsed. Samuti on majanduslangus eriti tugevalt puudutanud just ehitussektorit. Need

asjaolud näitavad võimalikku ohtu, et otsuse täitmine võib osutuda võimatuks või vähemalt

raskeneda. Rahavoogude aruanne võimaldab ainukesena näidata ettevõtte võimet tasuda oma

kohustusi bilansi koostamisest erinevatel aegadel. Kostjate jaotamata kasum ja raha pangakontodel ei

näita kostjate tegelikku maksevõimet.

Ringkonnakohus on valesti leidnud, et maakohtu rakendatud hagi tagamise vahend ei ole

haginõudega kohases seoses. Hagi tagamata jätmine võimaldab kostjatel rikkuda just seda

lepingupunkti, mille kohta on hageja esitanud tuvastusnõude. Samuti tekitab hagi tagamata jätmine

hagejale enam kui 30 000 000 krooni suuruse kahju, kuna garantii järgi raha väljamaksmisel

kostjatele peab hageja selle summa garandile tagastama, samuti tasuma sellelt summalt intressi.

Sellega suurendab hagi tagamata jätmine ka hageja nõuet kostjate vastu 30 000 000 krooni võrra.

Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu rakendatud hagi tagamise vahend ei ole

kostjaid kõige vähem koormav. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi tagamise abinõu on

proportsionaalne, kuna kostjad ei kaota garantiid ja hagi rahuldamata jätmise korral makstakse

garantiisumma kostjatele välja. Sellisel viisil hagi tagamine ei võta kostjatelt midagi ära ega koorma

kostjate vara.

Ka tuvastushagi tagamine on praeguses asjas võimalik ja põhjendatud. Kui hagi jätta tagamata kaotab

hageja tuvastusnõue oma praktilise väärtuse ning hagejal tekib lisakahju. Muud hagi tagamise

abinõud ei välista hagejale kahju tekkimist.

9. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel

tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks menetlusnormide olulise rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel (nende koostoimes).

11. Kolleegium märgib esmalt, et hagi tagamise korras on põhimõtteliselt võimalik keelata

kolmandast isikust garandil väljamaksete tegemine kostjatele. Tegemist on TsMS § 378 lg 1 p-s 4

nimetatud hagi tagamise abinõuga. Selle rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid

kohustusi (st sisuliselt temalt raha välja mõista), kuid saab panna keelu anda raha üle just kostjale ja

näha ette raha maksmise (kui seda soovitakse teha) nt kohtutäiturile või kohtu deposiitkontole.

Sellisel viisil hagi tagamist ei välista kolleegiumi arvates põhimõtteliselt ka see, kui kolmanda isiku

elu- või asukoht on välisriigis, kolmanda isiku ja kostja vaheline õigussuhe ei allu Eesti õigusele või

kui sellest tulenevad vaidlused tuleb lahendada välisriigi kohtus või vahekohtus. Praeguses asjas ei

lahenda kohtud garantiist tulenevat vaidlust, vaid pooltevahelisest ehituslepingust tulenevaid nõudeid

ja nende tagamist. Seega ei ole kostjate viidatud vahekohtu kokkulepe asjakohane. Küll ei saa Eesti

kohus tagada hagi tagamise määruse tunnustamist ja täitmist välisriigis.

12. Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab TsMS § 377 lg 1, mille järgi võib kohus hageja

taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist

või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi

rahuldatakse, täitmise lihtsustamine.

Kolleegium leiab, et rahalise nõude puhul kolmandal isikul kostja suhtes kohustuse täitmise

keelamine selle nõude täitmist ei lihtsusta. Sisuliselt tekitab sellise hagi tagamise abinõu kohaldamine

olukorra, kus kostjal on vähem vara kui hagi tagamise abinõu rakendamata, st kohtuotsuse, millega

kostjalt raha välja mõistetakse, täitmine muutub pigem raskemaks kui lihtsamaks.

Seega ei ole hageja taotletud hagi tagamise abinõu rahalise nõude tagamiseks sobiv ja seetõttu ei ole

oluline ka kostjate majanduslik seisund.

13. Rahalise nõudega hagi tagamisest erinev on tuvastusnõudega hagi tagamine. Tuvastushagi

tagamise alusena ei ole TsMS § 377 lg 1 üldjuhul kohaldatav, kuna kohtuotsus, millega tuvastushagi

rahuldatakse, ei ole üldjuhul sundtäidetav. Tuvastushagi tagamisel tuleb lähtuda TsMS § 377 lg-st 2,

mille järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja

taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik

olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

Kolleegium leiab, et olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjatel ei ole õigust nõuda

garandilt garantii väljamaksmist, mahub hageja taotletud hagi tagamise abinõu põhimõtteliselt hagi

esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla.

14. Kolleegiumi arvates on garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamine vaidluse ajaks, kus

lahendatakse sisuliselt, kas kostjatel on hageja suhtes õigus garantiinõue maksma panna,

st lepingujärgset tasu garantiijärgses ulatuses saada, põhimõtteliselt võimalik. See võib olla ka

mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse vaidluses

lahendatavaid nõudeid), garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii

realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et

kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata.

15. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus on vastuoluline ega võimalda

järeldada, millise hagi tagamist on lahendatud. Hageja on esitanud kaks nõuet: 15. veebruaril 2010

rahalise nõude põhivõla ja viivise saamiseks ja 19. veebruaril 2010 tuvastusnõude. Hagi tagamise

taotluse esitas hageja 18. veebruaril 2010, seega päev enne tuvastusnõude esitamist.

Nii ringkonnakohus kui ka maakohus on oma määruses tuvastusnõudele viidanud, kuid ei ole

sisuliselt analüüsinud tuvastusnõude tagamise eeldusi. Samas on hageja taotletud viisil võimalik

tagada just tuvastushagi. Seetõttu tuleb kohtute määrused tühistada ja hagi tagamine uuesti

lahendada.

Kolleegium märgib, et TsMS § 56 lg 1 esimese lause järgi võetakse menetlusdokumendid toimikusse

ajalises järgnevuses. Praeguses asjas seda nõuet järgitud ei ole. Kohtusse varem saabunud hagi

tagamise avaldus (I kd, alates tl 113) on toimikus pärast hiljem saabunud hagi täiendust (I kd, tl 105-

109 ), mis võib olla tekitanud segadust.

16. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul võtta selge seisukoht, kas esitatud hagi tagamise avaldus

on esitatud vaid rahalise nõude tagamiseks või ka tuvastusnõude tagamiseks. Kolleegium ei välista, et

esitatud hagi tagamise avaldust saab käsitada ka tuvastusnõude eelneva tagamise avaldusena

TsMS § 382 lg 1 mõttes.

Kui maakohus leiab, et hageja tuvastusnõuet on võimalik käesoleva asja raames põhimõtteliselt

tagada, tuleb hinnata, kas hageja on põhistanud asjaolusid, millest saab järeldada, et garandil

kostjatele garantii alusel raha maksmise keelamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks

või muul põhjusel (vt ka määruse p 14).

17. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Hageja eest on kautsjoni tasunud Raidla Lejins & Norcous

Advokaadibüroo OÜ. Hageja on TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et

kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Raidla Lejins & Norcous

Advokaadibüroo OÜ-le.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve