3-2-2-4-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-4-10

Määruse kuupäev

Tartu, 26. oktoober 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

AS-i EMT hagi Tatjana Glienke (endine nimi Groznaja) vastu

6289 krooni 92 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-

22893

Harju Maakohtu 23. juuli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-

22893

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tatjana Glienke (endine nimi Groznaja) teistmisavaldus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

6289 krooni 92 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Tatjana Glienke (endine nimi Groznaja) (isikukood

xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina

Vastustaja AS EMT (registrikood 10096159)

Asja läbivaatamise kuupäev

27. september 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tatjana Glienke avaldus tsiviilasjas nr 2-07-22893 tehtud Harju Maakohtu

17. detsembri 2007. a otsuse teistmiseks rahuldamata.

2. Jätta Tatjana Glienke avaldus tsiviilasjas nr 2-07-22893 tehtud Harju Maakohtu 23. juuli

2009. a määruse teistmiseks läbi vaatamata.

3. Teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Tatjana Glienke kanda.

4. Arvata riigituludesse kautsjon 400 (nelisada) krooni, mille Aleksandr Gamazin tasus

19. aprillil 2010. a Tatjana Glienke teistmisavalduselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS EMT (hageja) esitas 6. juunil 2007 Harju Maakohtule hagi Tatjana Groznaja (praegune nimi

Glienke) vastu 6289 krooni 92 sendi saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31. märtsil 1998 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja

kostjale teleteenust. Lepingu kohaselt esitas hageja kostjale arved, mille järgi tuli tasuda 3794 krooni

70 senti. Enne hagiavalduse esitamist tasus kostja hagejale 212 krooni 40 senti, seega on kostja

põhivõlg 3145 krooni 46 senti. Kostja on olnud viivituses 3188 päeva. Kostja võlgneb hagejale

viivsena 50 147 krooni 24 senti. Hageja soovib, et viivisest mõistetaks välja üksnes 3144 krooni

46 senti.

2. Kostja hagile ei vastanud.

3. Harju Maakohus rahuldas 17. detsembri 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 3145 krooni 46 senti ja viivise 3144 krooni 46 senti, kokku 6289 krooni 92 senti.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma

õiglase äranägemise kohaselt menetleda hagi lihtsustatud korras, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni.

20. juunil 2007 määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja

täiendavate tõendite, avalduste ning taotluste esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja

lisadokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest

lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11. oktoobril 2007. Kostja hagile ei

vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Maakohus leidis, et

hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.

Kohtuotsuse kohta avaldas maakohus teate 17. detsembril 2007 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Harju Maakohus mõistis 23. juuli 2009. a määrusega hageja avalduse alusel (mis toimetati kostjale

kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) kostjalt hageja kasuks välja 1619 krooni

29 senti menetluskulu ning otsustas toimetada kohtumääruse kostjale kätte avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 27. juulil

2009.

5. 29. märtsil 2010 esitas kostja apellatsioonkaebuse ja palus ringkonnakohtul ennistada

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Kostja väitel elab ta juba aastaid Saksamaal ja sai ootamatult

teada, et tema pangakonto on Eestis arestitud.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. aprilli 2010. a määrusega kostja esitatud apellatsioonitähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, leides, et

apellatsioonkaebuse esitamise ajaks on möödunud üle viie kuu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Ringkonnakohus viitas teistmise võimalusele TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja (avaldaja) esitas 23. aprillil 2010 Riigikohtule teistmisavalduse Harju Maakohtu

17. detsembri 2007. a otsuse ja Harju Maakohtu 23. juuli 2009. a määruse peale ning palub maakohtu

otsuse ja määruse tühistada.

Teistmisavalduse kohaselt sai avaldaja, kes elab juba aastaid Saksamaal, 2009. a detsembris

ootamatult teada, et tema pangakonto Eestis on arestitud. Märtsis 2010 selgus, et pangakonto on

arestitud maakohtu lahendite täitmiseks.

Kostja ei sõlminud hagejaga liitumislepingut. Mingeid arveid, mis on mainitud kohtuotsuses, kostja

ei saanud. Kuna kostjale ei saadetud hagimaterjale, siis ei saanud ta esitada hagile vastuväiteid. Hagi

esitamise ajaks oli möödunud 3-aastane aegumistähtaeg. Põhiseaduse § 14 sätestab, et õiguste

tagamine on muu hulgas ka kohtuvõimu kohustuseks. Põhiseaduse § 24 lg 2 kohaselt on igaühel

õigus viibida tema kohtuasja läbivaatamise juures. Seda avaldajale ei tagatud. Teistmise aluseks on

see, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest teatatud seaduses sätestatud viisil.

17. detsembri 2007. a ja 23. juuli 2009. a kohtulahendite tekstid sai avaldaja esindaja 3. märtsil 2010

ja 15. märtsil 2010.

8. Hageja (vastustaja) palub jätta teistmisavalduse läbi vaatamata ja tagastada. Hageja leiab, et

avaldaja ei ole tõendanud uute asjaolude ilmsikstulekut. Tulenevalt TsMS § 703 lg-st 1 ei ole

teistmine lubatud nende kohtumääruste suhtes, mille peale ei saa edasi kaevata. Avaldaja suhtes

tehtud menetluskulude kindlaksmääramise määrusega mõisteti avaldajalt välja menetluskuluna

1619 krooni 29 senti. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et määruskaebuse võib menetluskulude

kindlaksmääramise määruse peale esitada juhul, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Seega ei saa

praegusel juhul maakohtu määruse peale esitada määruskaebust ja lubatud pole maakohtu määruse

teistmine. Avaldaja on lasknud mööda ka teistmisavalduse esitamise tähtaja. Väljaandes Ametlikud

Teadaanded on edastatud täitekutse 31. augustil 2009, võlgniku kontod on arestitud 28. septembril

2009, pärast mida on võlgniku esindaja täituriga ühendust võtnud juba 27. oktoobril 2009 ja küsinud

infot kohtulahendite kohta. Avaldajal pidi olema informatsioon kohtulahendite kohta juba

oktoobris 2009, mitte märtsis 2010.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et avaldus Harju Maakohtu 17. detsembri 2007. a otsuse teistmiseks tuleb

TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel jätta rahuldamata ning avaldus Harju Maakohtu 23. juuli 2009. a määruse

teistmiseks tuleb TsMS § 703 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata.

10. Avaldaja on tuginenud teistmisavalduses sellele, et talle ei olnud menetlusest seaduse kohaselt

teatatud. Avaldaja märgib, et ta elab juba aastaid Saksamaal.

11. Avaldaja ei ole mööda lasknud teistmisavalduse esitamise tähtaega. TsMS § 704 lg 1 esimese

lause kohaselt võib teistmisavalduse esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust

teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Tulenevalt TsMS § 704 lg 1 teisest lausest

võib aga teistmisavalduse põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe

kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise

puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Sama paragrahvi kolmanda

lause kohaselt ei arvestata seejuures avalikku kättetoimetamist. Seega hakkab teistmisavalduse

esitamise tähtaeg põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, kulgema alates päevast,

millal menetlusosalisele lahend tegelikult kätte toimetati, mitte lahendist teadasaamisest. Avaldaja

väitel sai avaldaja esindaja 17. detsembri 2007. a ja 23. juuli 2009. a kohtulahendite tekstid kätte

15. märtsil 2010 ja 3. märtsil 2010. Toimikus puuduvad andmed, et menetlusosalisele oleks lahend

kätte toimetatud juba oktoobris 2009. Kuna avaldaja esitas teistmisavalduse 23. aprillil 2010, on

avaldus esitatud tähtaegselt.

12. TsMS 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse alusel,

hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel

kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata.

TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest

seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud

seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

Praegusel juhul on maakohus toimetanud hagiavalduse kostjale kätte avalikult. Riigikohus on

mitmetes lahendites asunud seisukohale, et kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes

Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale

saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised

kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-2-1-10, p 9; 6. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06; 16. oktoobri 2006. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06; 15. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08 ja 3. detsembri 2009. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-7-09).

Tulenevalt 29. märtsil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10 tehtud Riigikohtu määruse p-st 9 peab kohus

TsMS § 317 lg 2 kolmanda lause järgi vajadusel ka ise tegema järelepärimisi kostja aadressi

väljaselgitamiseks. Praegusel juhul on maakohus üritanud kostjale hagimaterjale tähitud kirjaga kätte

toimetada hagiavalduses (ja ka liitumislepingus) märgitud aadressil Virbi 22-20, Tallinn (tlk 36) ja

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetes märgitud kostja aadressil Narva mnt 174b-25, Tallinn

(tlk 38), kuid materjalid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Maakohus on uurinud kostja andmeid

rahvastikuregistrist, kus on märgitud, et elukoht puudub (tlk 28). Toimiku vahel on ka ümbrik, millelt

nähtub, et kohus on tähitud kirjaga saatnud materjalid rahvastikuregistris endise elukohana märgitud

aadressil Kooli 6-21, Rummu alevik, kuid need on saadetud tagasi hoiutähtaja möödumise tõttu.

Toimikus on tõend selle kohta, et Harjumaa Tööhõiveamet on teinud viimase väljamakse 2000. a

aprillis (tlk 27). Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kontaktandmete alusel on kohus helistanud seal

märgitud kostja numbril ja toimikust nähtub, et vastab teine isik. Küll ei nähtu toimikust, et maakohus

oleks teinud järelepärimise politseiasutusele, et kostja viibimiskohta/aadressi välja selgitada. Kuna

avaldaja tunnistab praegusel juhul teistmisavalduses ka ise, et ta ei ela juba aastaid Eestis, ei oleks

maakohus politseiasutuse poole pöördumisel ilmselt avaldaja aadressi teada saanud. Seega ei ole

praegusel juhul esitatud asjaolude tõttu tähtsust sellel, et maakohus pole pöördunud politseiasutuse

poole avaldaja kohta andmete saamiseks. Hagiavaldus tuleb lugeda kostjale nõuetekohaselt avalikult

kättetoimetatuks. Eeltoodut arvestades puudub TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud alus maakohtu otsuse

teistmiseks.

13. Teistmisavaldus menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 703 lg 1 kohaselt ei ole teistmine lubatud nende kohtumääruste suhtes, mille peale ei saa

TsMS-i kohaselt edasi kaevata. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab

3000 krooni. Praegusel juhul on avaldajalt välja mõistetud menetluskuluna 1619 krooni 29 senti.

Kolleegium leiab, et juhul, kui esineb alus teista otsust, milles on määratud kindlaks menetluskulude

jaotus, saab teistmise korras tühistada ka selle otsuse alusel tehtud menetluskulude

kindlaksmääramise määruse, isegi kui menetluskulude kindlaksmääramise määrusega mõisteti

avaldajalt välja alla 3000 krooni. Tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 6 on teistmise aluseks muu hulgas

see, kui kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on

tühistatud või muudetud (vt ka Riigikohtu 6. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-09, p 9).

Esitades avalduse aga üksnes menetluskulude kindlaksmääramise määruse teistmiseks, tuleb

arvestada TsMS § 178 lg-s 2 sätestatut, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Kuna praegusel juhul ei ole alust maakohtu otsust teista ning menetluskulude kindlaksmääramise

määrusega mõisteti avaldajalt välja alla 3000 krooni, tuleb jätta avaldus menetluskulude

kindlaksmääramise määruse teistmiseks läbi vaatamata.

14. Kuna teistmisavaldus jäetakse rahuldamata, jäävad teistmisavalduse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.

15. Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb avaldaja tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause järgi arvata riigituludesse.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik