Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-81-10 AI generated

3-2-1-81-10 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-81-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Oleg Kuzmin (hageja) esitas 17. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu Triaad Grupp (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 7. jaanuari 2008. a koosoleku

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-81-10 · Riigikohus: Oleg Kuzmin (hageja) esitas 17. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu Triaad Grupp (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 7. jaanuari 2008. a koosoleku

Keywords

AI generated
electronic legal transactions insufficiently substantiated grievance statement of claim effective service by post violation of party rights call to creditors
AI generated
2-11-64315/3
Hageja: AS K (rk xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja Silver Eensaar ( Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: jurist@julianus.ee) Kostja MS(ik XXX, elukoht XXX) Välja mõista kostjalt MS hageja AS K kasuks põhivõlgnevus 422,80 eurot, intressid 58,04 eurot ja viivised 364,71 eurot.
4-13-3976/18
2490,13,000222. Kaebuse kohaselt soovis T.S kohtuistungist osa võtta, lisaks sellele taotles ta temale riigi õigusabi määramist. Kohus määrusega 06.augustist 2013 jättis T.S-ile riigi õigusabi määramata. Määrati kohtuistung.
2-11-15418/5
Välja mõista kostjalt M. B.ilt hageja TTÜ Üliõpilaskodu MTÜ kasuks 977,84 (üheksasada seitsekümmend seitse eurot ja 84 senti) EUR. Välja mõista kostjalt M. B.ilt hageja TTÜ Üliõpilaskodu MTÜ kasuks viivis alates 05.04.2011.a. kuni põhinõude ( 507,84 EUR) täitmiseni viivisemääraga 0,15% päevas.
2-23-9147/3
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-9147 Tsiviilasi Pxxxx Šxxxxx hagi Axxxxxxxxx Šxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Pxxxx Šxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx, xxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxx@hot.ee); Kostja: Axxxxxxxxx Šxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn,xxxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond) Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise otsustamine
4-18-698/9
kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 15.01.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,010360.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-81-10

Määruse kuupäev

Tartu, 25. oktoober 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Oleg Kuzmini hagi Osaühingu Triaad Grupp vastu osanike

koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-86921

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oleg Kuzmini määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Oleg Kuzmin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Janek Väli

Asja läbivaatamise kuupäev

4. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-86921

(määruskaebuse lahendamine) ja Harju Maakohtu 17. novembri 2009. a määrus samas

tsiviilasjas.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Oleg Kuzminile 20. aprillil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni tema

arvelduskontole nr 10022087277002 (AS SEB Pank).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Kuzmin (hageja) esitas 17. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu

Triaad Grupp (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 7. jaanuari 2008. a koosoleku

otsuste tühisus.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

3. Maakohus saatis 24. septembril 2009 hagejale e-kirjaga kohtukutse 12. novembril 2009 kell 15.30

toimuvale kohtuistungile hagiavalduses märgitud e-posti aadressile oleg.kuzmin@mail.ee, paludes

kinnitada kutse kättesaamist.

Hageja kutse kättesaamist ei kinnitanud ja 12. novembril 2009 toimunud kohtuistungile ei ilmunud

ega teatanud kohtule ka ilmumata jätmise põhjust. Maakohus lükkas istungi edasi 10. detsembrile

2009.

4. Maakohus määras 17. novembril 2009 hagejale 2000 krooni trahvi.

Määruse põhjenduste järgi määrati trahv kohtukutse kättesaamise kinnitamata jätmise eest. Määruses

on selle õigusliku alusena viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg-le 6 ning § 46

lg-tele 1 ja 2.

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus trahvi tühistada.

Määruskaebuse järgi ei saanud hageja enda e-posti aadressile saadetud kohtukutset kätte, seega ei

saanud ta kinnitada ka selle kättesaamist. Maakohus pidanuks kindlaks tegema, kas hageja sai

kohtukutse kätte. Samuti ei võinud trahvi määrata, kuna selle eest ei olnud hagejat hoiatatud.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks edasi ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. märtsi 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Määruse järgi võib kohus menetlusdokumendi TsMS § 314 lg-te 2 ja 6 järgi kätte toimetada

elektrooniliselt. Kui menetlusdokument edastatakse elektrooniliselt, peab menetlusosaline viivitamata

saatma kohtule menetlusdokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Seda kohustust rikkunud

menetlusosalist võib kohus trahvida.

Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on kohtuga suhelnud e-posti aadressi oleg.kuzmin@mail.ee

kaudu. Kohtukutse 12. novembril 2009 kell 15.30 toimuvale istungile on hagejale saadetud samale

aadressile. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tal ei ole võimalik nimetatud e-posti aadressile saadetud

menetlusdokumentidega tutvuda. Hageja väide, et ta ei ole e-postiga saadetud kohtukutset kätte

saanud, on vastuolus toimikus olevate kohtu elektronposti väljatrükkidega. Väljatrükkidest nähtub, et

kohtukutse on hagejale saadetud e-posti aadressile. Hageja ei ole põhjendanud ega põhistanud, mis

takistas tal oma e-postiga tutvuda ja kohtukutse kättesaamist kinnitada.

Maakohus määras põhjendatult hagejale trahvi teda sellest ette hoiatamata. Eelnev hoiatamine ei ole

vajalik ega mõistlikult võimalik, kui isik, kes on soovinud kohtuga suhelda elektrooniliselt, ei tutvu

oma e-postiga ega kinnita menetlusdokumentide (sellisel juhul ka trahvihoiatuse) kättesaamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada nii

ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse.

Kaebuse järgi rikkus ringkonnakohus TsMS § 314 lg-t 6, sest hagejale ei ole kohtukutset kätte

toimetatud. Seega ei saanud ta kinnitada ka selle kättesaamist. Maakohus oleks pidanud tuvastama,

kas hageja sai kohtukutse kätte. Alles seejärel, kui oleks kindlaks tehtud, et hageja sai kohtukutse

kätte, kuid jättis selle kohta kinnituse kohtule saatmata, saaks kohus hagejat trahvida kinnituse

saatmata jätmise eest. Ainuüksi kohtukutse saatmisega ei saa kohus lugeda kutset kättesaaduks ega

eeldada, et hageja sai kohtukutse kätte, kuid jättis selle kohta kinnituse saatmata.

Samuti rikkus ringkonnakohus TsMS § 46 lg-t 2, kuna hagejale ei tehtud trahvihoiatust. Hagejale

saadetud e-kirjast nähtub, et kohtukutse saatmisel ei teinud kohus trahvihoiatust juhuks, kui hageja

kohtukutse kättesaamist viivitamata ei kinnita. Seega ei saanud kohus määrata hagejale trahvi selle

eest, et ta ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist. Trahvihoiatuse tegemine ei olnud võimatu ega

ebamõistlik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel tühistada. Määruskaebus tuleb

rahuldada.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 314 lg 2 esimese lause (enne 1. jaanuari 2010 kehtinud

redaktsioonis) järgi võib menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte toimetada saaja üldisele või

kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile. Dokument loetakse TsMS § 314 lg 5 esimese lause

(enne 1. jaanuari 2010 kehtinud redaktsioonis) järgi elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja

saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Kui menetlusdokument edastatakse

elektrooniliselt, peab saaja TsMS § 314 lg 6 esimese lause (enne 1. jaanuari 2010 kehtinud

redaktsioonis) järgi saatma kinnituse kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist

või tema esindajat võib kohus sama lõike teise lause järgi trahvida.

11. Praegusel juhul edastas maakohus hagejale kohtukutse e-posti aadressile, mille hageja oli kohtule

ise avaldanud. Samuti oli maakohus varem sama kohtuasja käigus hagejale selle e-posti aadressi

kaudu dokumente edastanud ja hageja oli ka nende kättesaamist kinnitanud (vt tl 19, 29, 33, 58, 60).

Seega oli kohtul õigus eeldada, et hageja sai kutse kätte, kuid on jätnud kinnituse esitamata. See

õigustas maakohut ka TsMS § 314 lg 6 teise lause järgi hagejat trahvima. Kohus ei pidanud tegema

täiendavaid järelepärimisi ega koguma tõendeid kutse tegeliku kättesaamise kohta. Küll olnuks

hagejal endal õigus tõendada, et ta kutset kätte ei saanud, vaidlustades trahvi määramist.

12. Samas tuleb kohtute määrused tühistada põhjusel, et hagejale ei tehtud enne trahvi määramist

TsMS § 46 lg 2 järgi hoiatust.

Ringkonnakohtu selgitus trahvihoiatuse tegemata jätmise õiguspärasuse kohta ei ole põhjendatud.

Asja materjalidest nähtuvalt suhtles hageja menetluse ajal kohtuga elektrooniliselt, sai kõik

varasemad e-kirjad kätte ning kinnitas seda. Kolleegiumi arvates ei olnud kohtul takistust lisada

saadetud e-kirjale hoiatus, et kinnituse saatmata jätmise korral võidakse hagejat trahvida.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb hageja tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel hagejale tagastada.

14. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 5 ja lg-st 4, võib hageja taotleda ringkonnakohtule esitatud

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kostjat hageja trahvimise ja selle peale esitatud

kaebuse lahendamine ei puuduta, mistõttu ei saa hageja võimalikke õigusabikulusid jätta tema kanda.

Samuti puudub alus nõuda nende hüvitamist riigilt, mistõttu need jäävad hageja enda kanda.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Villu Kõve