3-2-1-81-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedOleg Kuzmin (hageja) esitas 17. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu Triaad Grupp (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 7. jaanuari 2008. a koosoleku
Legislator headnote
AI generated3-2-1-81-10 · Riigikohus: Oleg Kuzmin (hageja) esitas 17. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu Triaad Grupp (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 7. jaanuari 2008. a koosoleku
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-81-10
Määruse kuupäev
Tartu, 25. oktoober 2010. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve
Kohtuasi
Oleg Kuzmini hagi Osaühingu Triaad Grupp vastu osanike
koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas
nr 2-08-86921
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oleg Kuzmini määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja Oleg Kuzmin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja
vandeadvokaat Janek Väli
Asja läbivaatamise kuupäev
4. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-86921
(määruskaebuse lahendamine) ja Harju Maakohtu 17. novembri 2009. a määrus samas
tsiviilasjas.
2. Määruskaebus rahuldada.
3. Tagastada Oleg Kuzminile 20. aprillil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni tema
arvelduskontole nr 10022087277002 (AS SEB Pank).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Oleg Kuzmin (hageja) esitas 17. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühingu
Triaad Grupp (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 7. jaanuari 2008. a koosoleku
otsuste tühisus.
2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
3. Maakohus saatis 24. septembril 2009 hagejale e-kirjaga kohtukutse 12. novembril 2009 kell 15.30
toimuvale kohtuistungile hagiavalduses märgitud e-posti aadressile oleg.kuzmin@mail.ee, paludes
kinnitada kutse kättesaamist.
Hageja kutse kättesaamist ei kinnitanud ja 12. novembril 2009 toimunud kohtuistungile ei ilmunud
ega teatanud kohtule ka ilmumata jätmise põhjust. Maakohus lükkas istungi edasi 10. detsembrile
2009.
4. Maakohus määras 17. novembril 2009 hagejale 2000 krooni trahvi.
Määruse põhjenduste järgi määrati trahv kohtukutse kättesaamise kinnitamata jätmise eest. Määruses
on selle õigusliku alusena viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg-le 6 ning § 46
lg-tele 1 ja 2.
5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus trahvi tühistada.
Määruskaebuse järgi ei saanud hageja enda e-posti aadressile saadetud kohtukutset kätte, seega ei
saanud ta kinnitada ka selle kättesaamist. Maakohus pidanuks kindlaks tegema, kas hageja sai
kohtukutse kätte. Samuti ei võinud trahvi määrata, kuna selle eest ei olnud hagejat hoiatatud.
6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks edasi ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. märtsi 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja
määruskaebuse rahuldamata.
Määruse järgi võib kohus menetlusdokumendi TsMS § 314 lg-te 2 ja 6 järgi kätte toimetada
elektrooniliselt. Kui menetlusdokument edastatakse elektrooniliselt, peab menetlusosaline viivitamata
saatma kohtule menetlusdokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Seda kohustust rikkunud
menetlusosalist võib kohus trahvida.
Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on kohtuga suhelnud e-posti aadressi oleg.kuzmin@mail.ee
kaudu. Kohtukutse 12. novembril 2009 kell 15.30 toimuvale istungile on hagejale saadetud samale
aadressile. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tal ei ole võimalik nimetatud e-posti aadressile saadetud
menetlusdokumentidega tutvuda. Hageja väide, et ta ei ole e-postiga saadetud kohtukutset kätte
saanud, on vastuolus toimikus olevate kohtu elektronposti väljatrükkidega. Väljatrükkidest nähtub, et
kohtukutse on hagejale saadetud e-posti aadressile. Hageja ei ole põhjendanud ega põhistanud, mis
takistas tal oma e-postiga tutvuda ja kohtukutse kättesaamist kinnitada.
Maakohus määras põhjendatult hagejale trahvi teda sellest ette hoiatamata. Eelnev hoiatamine ei ole
vajalik ega mõistlikult võimalik, kui isik, kes on soovinud kohtuga suhelda elektrooniliselt, ei tutvu
oma e-postiga ega kinnita menetlusdokumentide (sellisel juhul ka trahvihoiatuse) kättesaamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada nii
ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse.
Kaebuse järgi rikkus ringkonnakohus TsMS § 314 lg-t 6, sest hagejale ei ole kohtukutset kätte
toimetatud. Seega ei saanud ta kinnitada ka selle kättesaamist. Maakohus oleks pidanud tuvastama,
kas hageja sai kohtukutse kätte. Alles seejärel, kui oleks kindlaks tehtud, et hageja sai kohtukutse
kätte, kuid jättis selle kohta kinnituse kohtule saatmata, saaks kohus hagejat trahvida kinnituse
saatmata jätmise eest. Ainuüksi kohtukutse saatmisega ei saa kohus lugeda kutset kättesaaduks ega
eeldada, et hageja sai kohtukutse kätte, kuid jättis selle kohta kinnituse saatmata.
Samuti rikkus ringkonnakohus TsMS § 46 lg-t 2, kuna hagejale ei tehtud trahvihoiatust. Hagejale
saadetud e-kirjast nähtub, et kohtukutse saatmisel ei teinud kohus trahvihoiatust juhuks, kui hageja
kohtukutse kättesaamist viivitamata ei kinnita. Seega ei saanud kohus määrata hagejale trahvi selle
eest, et ta ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist. Trahvihoiatuse tegemine ei olnud võimatu ega
ebamõistlik.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi
olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel tühistada. Määruskaebus tuleb
rahuldada.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 314 lg 2 esimese lause (enne 1. jaanuari 2010 kehtinud
redaktsioonis) järgi võib menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte toimetada saaja üldisele või
kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile. Dokument loetakse TsMS § 314 lg 5 esimese lause
(enne 1. jaanuari 2010 kehtinud redaktsioonis) järgi elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja
saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Kui menetlusdokument edastatakse
elektrooniliselt, peab saaja TsMS § 314 lg 6 esimese lause (enne 1. jaanuari 2010 kehtinud
redaktsioonis) järgi saatma kinnituse kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist
või tema esindajat võib kohus sama lõike teise lause järgi trahvida.
11. Praegusel juhul edastas maakohus hagejale kohtukutse e-posti aadressile, mille hageja oli kohtule
ise avaldanud. Samuti oli maakohus varem sama kohtuasja käigus hagejale selle e-posti aadressi
kaudu dokumente edastanud ja hageja oli ka nende kättesaamist kinnitanud (vt tl 19, 29, 33, 58, 60).
Seega oli kohtul õigus eeldada, et hageja sai kutse kätte, kuid on jätnud kinnituse esitamata. See
õigustas maakohut ka TsMS § 314 lg 6 teise lause järgi hagejat trahvima. Kohus ei pidanud tegema
täiendavaid järelepärimisi ega koguma tõendeid kutse tegeliku kättesaamise kohta. Küll olnuks
hagejal endal õigus tõendada, et ta kutset kätte ei saanud, vaidlustades trahvi määramist.
12. Samas tuleb kohtute määrused tühistada põhjusel, et hagejale ei tehtud enne trahvi määramist
TsMS § 46 lg 2 järgi hoiatust.
Ringkonnakohtu selgitus trahvihoiatuse tegemata jätmise õiguspärasuse kohta ei ole põhjendatud.
Asja materjalidest nähtuvalt suhtles hageja menetluse ajal kohtuga elektrooniliselt, sai kõik
varasemad e-kirjad kätte ning kinnitas seda. Kolleegiumi arvates ei olnud kohtul takistust lisada
saadetud e-kirjale hoiatus, et kinnituse saatmata jätmise korral võidakse hagejat trahvida.
13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb hageja tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause
alusel hagejale tagastada.
14. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 5 ja lg-st 4, võib hageja taotleda ringkonnakohtule esitatud
määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kostjat hageja trahvimise ja selle peale esitatud
kaebuse lahendamine ei puuduta, mistõttu ei saa hageja võimalikke õigusabikulusid jätta tema kanda.
Samuti puudub alus nõuda nende hüvitamist riigilt, mistõttu need jäävad hageja enda kanda.
Tambet Tampuu, Henn Jõks, Villu Kõve