3-3-1-50-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-50-10

Määruse kuupäev

25. oktoober 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotlus

kohtuliku ühishüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks

summas 7 500 000 krooni OÜ T.R.E.C. nimel kinnistusraamatus

registreeritud kinnistutele

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2010. a määrus haldusasjas nr 3-

09-2919

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ T.R.E.C. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtule 8. detsembril 2009 ja täiendavalt 15. detsembril 2009 esitatud taotlustes palus

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti

Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) 7 500 000 krooni suuruse kohtuliku ühishüpoteegi üheksale OÜ

T.R.E.C. omandis olevale kinnisasjale.

Taotluse esitamise aluseks oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1, mis sätestab järgmist:

"Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest

tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku

struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse

§ 130 lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoimingud."

Taotluse põhjenduste kohaselt on OÜ T.R.E.C. asunud talle kuuluvat kinnisvara võõrandama ning

seetõttu võib 2. detsembri 2009. a kontrollaktiga nr 12.2-3/4040-6 OÜ-le T.R.E.C. arvestatud

7 478 327 krooni käibemaksu sissenõudmine tulevikus oluliselt raskeneda või muutuda võimatuks.

Eelneva tõttu ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või

kohustuse määramist.

2. Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2919 jäeti

rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotlus ühishüpoteegi seadmiseks

Eesti Vabariigi kasuks summas 7 500 000 krooni OÜ T.R.E.C. nimel kinnistusraamatus registreeritud

kinnistutele ja rahuldati Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotlus kohtuliku

hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks OÜ T.R.E.C. nimel kinnistusraamatus registreeritud

määruses nimetatud kinnistutele, igale kinnistule määruses nimetatud ulatuses, kokku 7 500 000

krooni, ning saadeti määruse ärakiri kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja Pärnu

Maakohtu Pärnu kinnistusjaoskonnale. Määruse põhjendused olid järgmised:

a) taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlejal on põhjendatud alus väita, et

haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub OÜ T.R.E.C. haldusakti sundtäitmise vältimiseks

võõrandama (või muul viisil käsutama) temale kuuluvat vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades

maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni

muutuda võimatuks;

b) MKS § 1361 lg-ga 1 on ette nähtud nii maksuhalduri enda poolt täitetoimingute sooritamine kui ka

teatud juhtudel kohtulikus korras täitetoimingute tegemise taotlemine. MKS §-i 1361 tuleb

tõlgendada selliselt, et halduskohtul on volitus loataotluse rahuldamisel valitud täitetoimingu

tegemiseks. Käesoleval juhul on maksukeskus selgelt väljendanud soovi seada OÜ T.R.E.C. üheksale

kinnistule hüpoteek. Halduskohtu pädevuses on vajadusel kohtulikku hüpoteeki seada. See tagab ka

sätte eesmärgiks oleva soovitud kiire reageerimise enne vastutusotsuse tegemist;

c) kohtulikku hüpoteeki ei saa seada ühishüpoteegina. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva haldusasja

raames põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine OÜ T.R.E.C. omanduses olevatele kinnistutele.

3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus esitas määruskaebuse, milles palus

halduskohtu määrus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata taotlus ühishüpoteegi seadmiseks, ja

rahuldada selles osas taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht,

mille kohaselt ei saa kohtulikku hüpoteeki seada ühishüpoteegina ning et seda seisukohta toetab ka

kohtupraktika. Tallinna Halduskohus on 9. novembri 2009. a määruses haldusasjas nr 3-09-2568

andnud loa taotluse esitamiseks kohtuliku ühishüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 ei keela kohtuliku hüpoteegi seadmist ühishüpoteegina ning AÕS §-

ga 3631 ei nähta ette erandit AÕS § 359 suhtes, mille tõttu on kohtulikku hüpoteeki võimalik mitmele

kinnisasjale seada nii osahüpoteekidena kui ühishüpoteegina ning lähtuvalt AÕS §-s 364 ja § 360 lg-

s 2 sätestatust on hüpoteegisumma jagamine hüpoteegipidaja õigus, mitte kohustus. Põhjendamatu on

halduskohtu otsustus mitte rahuldada taotlust ühishüpoteegi seadmiseks, vaid rahuldada alternatiivne

taotlus osahüpoteekide seadmise osas, kuna ühishüpoteegi seadmisega mitmele kinnisasjale kaob

praktiliselt võimalus seada mõnele kaasvastutavale kinnisasjale harilik hüpoteek ning hüpoteegi

jagamine osahüpoteekideks ei anna taotlejale sama tagatist.

4. OÜ T.R.E.C. esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse

põhjenduste kohaselt:

a) tõlgendas halduskohus ebaõigesti MKS §-i 1361, leides, et talle kuulus lisaks loa andmise

otsustamisele ka pädevus hüpoteeke seada. Halduskohus saab otsustada üksnes loa andmise

täitetoiminguks, mitte täitetoimingu tegemise;

b) halduskohus pidas ebaõigesti Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse paljasõnalist

väidet selle kohta, et OÜ T.R.E.C. võib hakata edaspidi tegema toiminguid, mis vähendavad tema

maksejõulisust, MKS § 1361 lg 2 p-s 1 nimetatud põhjenduseks. Käesoleval juhul puudub alus arvata,

et OÜ-l T.R.E.C. puudub vara, mille arvel maksuotsuse jõustumise korral seda täita. Maksuhaldur on

ise esitanud andmed selle kohta, et OÜ-le T.R.E.C. kuulub piisavalt kinnisvara. Asjaolu, et OÜ

T.R.E.C. on enda kinnisvara kasumlikult võõrandanud, ei ole tema vara vähendanud, vaid tema vara

ja likviidsust suurendanud. OÜ T.R.E.C. tegevus on olnud seega võimaliku maksuotsuse täitmist

soosiv, mitte seda raskendav või võimatuks tegev. OÜ T.R.E.C. on enne kontrollakti nr 12.1.-3/4040-

6 saamist toimunud vara võõrandamisel tasunud müügihinnalt käibemaksu seaduses ettenähtud

suuruses ja tähtajaks ning tema tegevusest ei tulene, et ta hoiaks kuidagi kõrvale maksude tasumisest;

c) halduskohus on jätnud tähelepanuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-s 4

sätestatu. Kõigi OÜ-le T.R.E.C. kuuluvate kinnisasjade koormamine kohtulike hüpoteekidega ei ole

põhjendatud ega vajalik ning seda ei saa pidada proportsionaalseks meetmeks. See on OÜ-le T.R.E.C.

liigselt koormav ja võib tekitada talle võimaliku maksuotsusega määratavat maksusummat ületava

kahju ning seiskab tema majandustegevuse. Samuti võib hüpoteekide realiseerimise eesmärgil kogu

vara sundkorras võõrandamiseks võimaluse loomine tekitada OÜ-le T.R.E.C. ulatusliku kahju;

d) halduskohtu määrusega kehtestatud täitmise tagamise abinõu on liigselt koormav,

ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Arvestades võimaliku tulevikus tehtava maksuotsusega

määratava maksusumma suurust, oleks täitmise tagamiseks piisanud ühele või paarile OÜ-le T.R.E.C.

kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmisest. Taotlus koormata kohtulike hüpoteekidega

kogu kinnisvara, mille väärtus ületab mitmekordselt võimalikku tagatavat nõuet, pole õigustatud ja

halduskohus ei ole seda ka põhjendanud;

e) Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on taotluses esitanud ebaõigeid andmeid selle

kohta, et taotluse esitamise ajaks pole OÜ-le T.R.E.C. kontrollakti väljastatud, ning selle kohta, et OÜ

T.R.E.C. on deklareerinud käibemaksu enammakset summas 7 516 907 krooni augustis 2009;

f) OÜ T.R.E.C. on väljendanud maksuhaldurile valmidust maksuvaidluse korral tasuda või

deponeerida maksuotsusega määratav maksusumma intressiarvestuse peatamiseks ning küsinud

maksuhaldurilt infot muude aktsepteeritavate tagatiste kohta eesmärgiga vajadusel ja võimalusel

sellist tagatist pakkuda.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. märtsi 2010. a määrusega Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-

ja tollikeskuse määruskaebuse rahuldamata ning rahuldas OÜ T.R.E.C. määruskaebuse ja tühistas

halduskohtu määruse osas, millega seati kohtulik hüpoteek OÜ T.R.E.C. kinnisasjadele ja tegi uue

määruse, millega andis maksuhaldurile loa hüpoteegi seadmise taotlemiseks taotluses soovitud

ulatuses. Kohtu põhjendused on järgmised:

a) Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27. jaanuari 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09 leidnud,

et kohtuliku ühishüpoteegi kandmine kinnistusraamatusse ei ole võimalik. Kuna MKS § 130 lg 1 p 51

kohaselt tuleb käesoleval juhul kohaldada samuti kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni, siis ei näe

ringkonnakohus võimalust Maksu- ja Tolliameti määruskaebuse rahuldamiseks;

b) MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p-st 51 tuleneb nende koostoimes, et kui maksude tasumise õigsuse

kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale. Seega ei tulene

eeltoodud regulatsioonist, et halduskohus võiks maksuhalduri taotluse alusel ise kohtulikku hüpoteeki

seada, st sooritada maksuhalduri soovitud täitetoimingut. Halduskohtul on võimalik anda üksnes luba

maksuhaldurile hüpoteegi seadmise taotlemiseks;

c) MKS § 1361 lg 1 ja teiste sellega seotud sätete grammatilise tõlgendamise tulemus ei pruugi olla

kõige paremini kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti võib regulatsioonile ette heita

õigusselgusetust ning regulatsiooni kohaldamisel võivad tekkida muudki probleemid. Samas ei pea

ringkonnakohus siiski võimalikuks selgesõnaliselt MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud loa andmise õigust

tõlgendada laiendavalt selliselt, et halduskohtul on ise õigus sooritada maksuhalduri poolt soovitud

toiming. Sellisel juhul ei realiseeri halduskohus mitte halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

haldustoiminguks loa andmise instituuti, vaid sooritab ise toiminguid, milleks tal haldustoiminguks

loa andmise menetluse raames õiguslikku alust ei ole. Lisaks on vaatlusaluse regulatsiooni

maksukorralduse seadusesse sisse viinud seaduse eelnõu seletuskirjas räägitud samuti üksnes sellest,

et halduskohtul on võimalik anda vaid luba täitetoimingu sooritamiseks, mitte ise seda toimingut

sooritada;

d) nõustuda ei saa maksuhalduri vastuse seisukohaga OÜ T.R.E.C. määruskaebusele, et halduskohtu

otsusega ei seatud hüpoteeki, vaid otsustati loa andmine. Hüpoteegi seadmine halduskohtu määrusega

ilmneb selgelt määruse resolutsiooni p-st 2 ja samuti määruse põhjendustest;

e) kuna halduskohus oli sooritanud toimingu oma pädevust ületades, siis saab OÜ T.R.E.C. esitada

selle peale määruskaebuse hoolimata sellest, et HKMS § 30 lg 2 p-st 2 ja § 29 lg-st 3 OÜ-le T.R.E.C.

määruskaebuse esitamise õigust otseselt ei tulene.

f) maksuhaldur on taotluses ja vastuses OÜ T.R.E.C. määruskaebusele veenvalt põhjendanud, miks

on alust arvata, et maksukohustuslane võib muuta end maksejõuetuks, mis omakorda võib viia

maksusumma sissenõudmise võimatuseni. OÜ T.R.E.C. alustas kohe, pärast 21. aprillil 2009

alustatud maksukontrollist teadasaamist, talle kuuluvate kinnistute võõrandamist. Samuti on AS

Builderflex, kellelt OÜ T.R.E.C. kinnistud omandas ja keda maksuhaldur kahtlustab ühises

tegutsemises eesmärgiga vältida käibemaksu tasumist riigile ja tekitada OÜ-le T.R.E.C. võimalus

sisendkäibemaksu tagasisaamiseks, käitunud pärast tema suhtes maksukontrolli alustamisest

teadasaamist samamoodi - võõrandanud kinnistud ning loonud sellega olukorra, kus 16. novembri

2009. a Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-09-32223 lõpetati AS Builderflex

pankrotimenetlus raugemise tõttu. Seetõttu on põhjendatud alus arvata, et ka OÜ T.R.E.C käitub

samamoodi;

g) OÜ T.R.E.C. väidab, et kõigi talle kuuluvate kinnisasjade koormamine kohtulike hüpoteekidega ei

ole põhjendatud ja on liigselt koormav ning tõenäoline maksukohustus (7 478 327 krooni) on oluliselt

väiksem kui kinnistute koguväärtus (60 450 000 krooni). Ringkonnakohtu arvates on kinnistute

koguväärtus väiksem. Kinnistute väiksemale tegelikule turuhinnale viitab asjaolu, et AS Swedbank

müüs 27. veebruaril 2009 nõudeõiguse AS Builderflex vastu OÜ-le T.R.E.C. 18 000 000 krooni eest.

Seega hindas AS Swedbank vaidlusaluste kinnistute väärtust oluliselt väiksemaks. Samuti on

vaidlusaluste kinnistute, mis tollal kuulusid AS-le Builderflex, ülehinnatusele viidatud ka

16. novembri 2009. a Harju Maakohtu määruses tsiviilasjas nr 2-09-32223;

h) seega ei ole alust arvata, et hüpoteegiga kõigi maksukohustuslaste kinnistute koormamine oleks

ebaproportsionaalne ning et maksukohustuse täitmise tagamiseks piisanuks vaid osade kinnistute

koormamisest hüpoteegiga. OÜ T.R.E.C. ei ole esitanud selle kohta mingeid tõendeid, vaid tugineb

kinnistute väärtuse määramisel OÜ T.R.E.C poolt AS-lt Builderflex vaidlusaluste kinnistute ostmisel

kajastatud kinnistute hinnale. Arvestades maksuhalduri kahtlustusi OÜ T.R.E.C. ja AS Builderflex

ühises tegutsemises maksukohustust moonutaval eesmärgil, ei ole alust pidada kinnistute sellist hinda

nende tegelikuks turuväärtuseks. OÜ T.R.E.C. ei ole määruskaebuses ära näidanud, millise hinnaga

millistele kinnistutele hüpoteegi seadmisest piisaks tõenäolise maksukohustuse täitmise tagamiseks

kõikide kinnistute hüpoteegiga koormamise asemel;

i) maksuhaldur on õigesti märkinud, et OÜ-l T.R.E.C. on võimalik vastavalt MKS § 1361 lg-le 3

esitada muu tagatis maksukohustuse tasumise tagamiseks ning vabaneda sel viisil kohtulikust

hüpoteegist kinnistutele. Seetõttu ei saa pidada käesoleval juhul kohtulike hüpoteekide seadmist OÜ

T.R.E.C. jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks.

Ringkonnakohus pidas võimalikuks maksuhalduri taotlus ise uuesti lahendada ning see rahuldada.

Arvestades maksuhalduri määruskaebust ja tema poolt OÜ T.R.E.C. määruskaebusele antud vastust,

on ilmne, et maksuhaldur soovib jätkuvalt hüpoteekide seadmist OÜ T.R.E.C kinnisasjadele. Ka ei

oleks maksuhalduri poolt halduskohtule uue taotluse esitamiseks sundimine kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega ega arvestaks asjaolu, et halduskohtu määruse tühistamise tingib

üksnes asjaolu, et määruse tegemisel oli halduskohus ületanud oma pädevust, kuid sisuliselt oli

määrus õige. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks anda Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskusele luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist OÜ T.R.E.C. kinnisasjadele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. OÜ T.R.E.C. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles

tehti uus määrus (st anti luba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemiseks). Määruskaebuse

põhjendused on järgmised:

a) ringkonnakohus lahendas ise maksuhalduri taotluse, viidates menetlusökonoomiale ja sellele, et

maksuhalduril oli jätkuvalt soov hüpoteeki seada. MKS § 1361 lg-st 1 tuleneb, et taotlus tuleb esitada

halduskohtule ja seega pole õiguspärane väita, et halduskohtusse pöördumine oleks tekitanud

põhjendamatut ressursikulu. Maksuhaldur taotles hüpoteegi seadmist, mitte luba. Seega on

ringkonnakohus lahendanud taotluse, mida maksuhaldur ei ole esitanud;

b) hüpoteegi seadmine on ebaproportsionaalne. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtki tõendit, vaid ainult

paljasõnalisi väiteid. Ringkonnakohtu määrus on põhjendamata;

c) ringkonnakohus on ebaõigesti lugenud asjaolu, et OÜ T.R.E.C. on kinnisvara võõrandanud,

maksejõuetuse põhjustamisele suunatud tegevuse alustamiseks. Kinnisvara võõrandamine on OÜ

T.R.E.C. majandustegevuse normaalne osa ning vara realiseerimisega viiakse ellu äritegevuseks

seatud eesmärke;

d) halduskohtu määruse tegemisest on möödunud üle kolme kuu, kuid OÜ T.R.E.C. ei ole saanud

veel maksuotsust, mille täitmise tagamiseks soorituste tegemist ta taotles. Täitmise tagamiseks

toimingute sooritamine võib olla ebaproportsionaalselt koormav ka siis, kui selliseid toiminguid

tehakse pikka aega enne maksukohustuse määramist või kui maksuotsust ei tehtagi.

7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab kirjalikus vastuses, et ringkonnakohtu

määrus on põhjendatud. HKMS § 30 lg 2 p 2 ja § 29 lg 3 kohaselt ei ole OÜ-l T.R.E.C.

määruskaebuse esitamise õigust. MKS § 1361 lg 1 eesmärk on mh täitetoimingute kiire sooritamine,

kui on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib põhjustada enda maksejõuetuse. Eesmärk ei

olnud takerdumine kohtuvaidlustesse. HKMS § 47 lg 2 ja § 473 lg 2 kohaselt võis ringkonnakohus

teha uue määruse ja lahendada loa andmise. Taotluse sisulise põhjendatuse osas oli ringkonnakohus

halduskohtu määruses öelduga nõus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. HKMS § 741 lg 1 sätestab määruskaebuse esitamise õiguse kohta järgmist: "Ringkonnakohtu

määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule

üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist

menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene

teisiti."

9. Tartu Halduskohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotluse kohtuliku

hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks OÜ T.R.E.C. kinnistutele. Tartu Ringkonnakohus

tühistas halduskohtu määruse osas, millega seati kohtulik hüpoteek OÜ T.R.E.C. kinnisasjadele ja

tegi uue määruse, millega andis maksuhaldurile loa hüpoteegi seadmise taotlemiseks taotluses

soovitud ulatuses. Viimati nimetatud määruse peale esitas OÜ T.R.E.C. määruskaebuse Riigikohtule.

Kolleegium märgib, et selleks, et OÜ T.R.E.C. saaks kooskõlas HKMS § 741 lg-ga 1 vaidlustada

Tartu Ringkonnakohtu määrust, millega anti maksuhaldurile luba hüpoteegi seadmise taotlemiseks,

peab selline võimalus olema ette nähtud seaduses või peab see määrus takistama asja edasist

menetlust.

10. HKMS § 29 lg 1 näeb ette, et seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa

haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa

haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks

volitatud asutus, ametnik või muu isik (edaspidi taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ette nähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 kohaselt esitab isik, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Sama

paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab

haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma viivituseta ja kohtuistungit korraldamata, kui

seadus ei näe ette teisiti.

Haldustoiminguks loa andmise määrusele, loa andmisest keeldumise määrusele ja loa tühistamise

määrusele võib HKMS § 30 lg 2 p 2 kohaselt esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes

haldustoiminguks luba anti, kui loa andmine otsustati kohtuistungil või kui ta võis esitada seletuse

vastavalt HKMS § 29 lg-le 3.

11. MKS § 1361 maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses

maksukohustuslase poolt seletuse esitamist ette ei näe. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada

asi kohtuistungil. Seega vaatab HKMS § 29 lg 4 kohaselt halduskohtunik maksuhalduri taotluse läbi

ja otsustab täitetoimingute sooritamiseks loa andmise ainuisikuliselt ilma viivituseta ja kohtuistungit

korraldamata.

12. Eelnevast tulenevalt ei näe HKMS § 29 lg 3 ja § 30 lg 2 p 2 koostoimes MKS §-ga 1361 ette

võimalust esitada ringkonnakohtule ja Riigikohtule määruskaebust halduskohtu määruse peale,

millega anti Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele luba kohtuliku hüpoteegi seadmise

taotlemiseks OÜ T.R.E.C. kinnistutele.

13. HKMS § 741 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse

Riigikohtule ka juhul, kui määrus takistab asja edasist menetlust. Käesoleval juhul HKMS § 741 lg 1

mõttes asja edasine kohtumenetlus pole võimalik, sest kohtumenetlus lõpeb täitetoiminguks loa

andmisega.

14. OÜ T.R.E.C. määruskaebuse esitamise õigusega seonduvalt märkis ringkonnakohus, et kuna

halduskohus oli sooritanud toimingu oma pädevust ületades, siis peab ringkonnakohus võimalikuks

sellise määruse peale OÜ T.R.E.C. poolt määruskaebuse esitamist ja selle määruskaebuse

lahendamist hoolimata sellest, et HKMS § 30 lg 2 p-st 2 ja § 29 lg-st 3 OÜ-le T.R.E.C.

määruskaebuse esitamise õigust ei tulene. Seega jättis ringkonnakohus OÜ T.R.E.C. kaebeõigust

välistavad sätted kohaldamata, neid sätteid samas põhiseaduse vastaseks tunnistamata. Tulenevalt

põhiseaduse § 15 lg-st 2, §-st 152 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-

st 1, saab esimese või teise astme kohus jätta õigustloova akti asjassepuutuva normi kohaldamata

üksnes juhul, kui ta koos kohtuasja lahendamisega tunnistab selle normi põhiseadusega vastuolus

olevaks. Kohaldamisele kuuluva õigustloova akti sätte põhiseadusevastaseks tunnistamine peab

kajastuma maa- või ringkonnakohtu lahendi resolutiivosas ja selline kohtulahend tuleb edastada

põhiseaduslikkuse järelevalveks Riigikohtule. Seega tulnuks Tartu Ringkonnakohtul tunnistada

vastavad sätted määruse resolutiivosas põhiseadusega vastuolus olevaks ja algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

15. MKS § 130 lg 1 kohaselt alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist olukorras, kus

maksukohustuslane ei ole maksuvõlga maksuhalduri poolt maksuotsuses või vastutusotsuses

määratud tähtaja jooksul tasunud. Seejuures on maksuhalduril MKS § 130 lg 1 p-de 1-51 kohaselt

õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse; taotleda ehitise kui

vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse; taotleda sõiduvahendi käsutamise

keelumärke kandmist vastavasse registrisse; taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist

laevakinnistusraamatusse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt

Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule; taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või

laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile.

Hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni.

16. MKS § 1361 regulatsioon lubab maksuhalduril erandjuhul sooritada täitetoiminguid enne rahalise

nõude või kohustuse määramist, st enne maksuotsuse või vastutusotsuse tegemist. Täitetoimingu

sooritamine on võimalik pärast halduskohtust haldustoimingu sooritamiseks loa saamist.

17. Halduskohtule esitatavas täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluses tuleb

MKS § 1361 lg 2 kohaselt märkida: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse

sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse

hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud;

4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 p-des 1-51 sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks

maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

18. Kohus otsustab loa andmise kaalutlusõiguse alusel. Sealjuures peab kohus loa andmisel

kontrollima, kas on olemas põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui

kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks.

19. MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt tuleb halduskohtule esitatavas taotluses märkida üks või mitu

täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Kohus kontrollib üksnes maksuhalduri valitud toimingu põhjendatust ja muid abinõusid ei kaalu.

MKS § 1361 ei sätesta tähtaega, kui kauaks käsutamise keelumärge või hüpoteek varale seatud on.

Abinõude jätkuv kohaldamine võib osutuda ebaproportsionaalseks, kui maksuhaldur mõistliku aja

jooksul maksukohustust ei määra või kui maksu- või vastutusotsust ei tehtagi.

20. TsMS § 387 lg 2 sätestab, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda

kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses

märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule

täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele

või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Käesolevas asjas oli

maksuhaldur halduskohtult taotlenud loa andmise määruse saatmist kinnistusosakondadele täitmiseks

(I kd, tl 16) ning halduskohus saatis määruse ärakirja kande tegemiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale ja Pärnu Maakohtu Pärnu kinnistusjaoskonnale (I kd, tl 17 pöördel). Seejuures

tugines kohus TsMS § 388 lg-le 3, mille kohaselt kantakse kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse

hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus

määruse nimetatud seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi

sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega.

21. Sellises olukorras tekib Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul kahtlus, kas regulatsioon, mida

järgides anti Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele luba kohtuliku hüpoteegi seadmise

taotlemiseks OÜ T.R.E.C. kinnistutele ning millele OÜ T.R.E.C. ei saa esitada määruskaebust

ringkonnakohtule ega Riigikohtule, on kooskõlas PS § 24 lg-ga 5.

22. PS § 24 lg 5 sätestab igaühe õiguse tema kohta tehtud otsuse peale edasi kaevata

kõrgemalseisvale kohtule. Täitetoimingu sooritamiseks loa andmise määrust saab lugeda selliseks

kohtulahendiks, mille vaidlustamist võiks pidada PS § 24 lg 5 esemelisse kaitsealasse kuuluvaks.

Kohtusüsteemi efektiivsuse tagamise eesmärk (või kohtumenetluse ökonoomsus ja asja kiire

lahendamise tagamine) ei õigusta täitetoimingu sooritamiseks loa andmise määruse vaidlustamise

võimaluse puudumist (eriti kuna TsMS § 387 lg 2 kohaselt edastab kohus hageja taotlusel määruse ise

kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks ning sisulist kontrolli enam keegi ei teosta). On kaheldav, kas

avalik huvi maksude laekumiseks ja sellest lähtuv maksuhalduri huvi kiireks tegutsemiseks kaalub

üles puudutatud isiku õigused, nii et tal puudub võimalus loa andmise määrust vaidlustada.

23. Lisaks PS § 24 lg 5 rikkumisele võib vaadeldaval juhul kõne alla tulla ka ettevõtlusvabaduse

rikkumine (PS § 31). Määruskaebuses ringkonnakohtule märgib kassaator, et tema majandustegevus

seisneb tema omandatud või tulevikus omandatava kinnisvara arendamises, selle väärtuse

suurendamises planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustegevuse kaudu, samuti kinnisvara üürile või

rendile andmises, aga ka võõrandamises pärast kinnisvara väärtuse kasvatamist ning vajadusel

kinnistute jagamises (sh korteriomanditeks jagamises) enne nende võõrandamist majandustegevuse

käigus. Samuti märgib OÜ T.R.E.C., et kaebaja vara hüpoteekidega koormamine on loonud olukorra,

kus kaebaja majandustegevus on seiskunud ja tal tuleb seetõttu kanda kahjusid (I kd, tl 36).

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 6. märtsi 2002. a otsuses asjas nr 3-4-1-1-02

p-s 12 selgitanud: "Põhiseaduse § 31 1. lause esimene osa "Eesti kodanikul on õigus tegelda

ettevõtlusega.." sätestab ettevõtlusvabaduse, mille kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv

tegevus. Ettevõtlusvabadus laieneb Põhiseaduse § 9 lg 2 alusel ka juriidilistele isikutele. Seega

kaitseb ettevõtlusvabadus ka äriühinguid. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on

riivatud, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt."

24. Eeltoodut arvestades on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et selle haldusasja lahendamine

eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse

lahendamist ning asi tuleb HKMS § 70 lg 11 alusel anda läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann