3-2-1-89-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-89-10

Määruse kuupäev

Tartu, 20. oktoober 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Piimandusühistu E-Piim avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-33870

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU EESTI JUUST määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja piimandusühistu E-Piim (registrikood 10260498),

esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper

Puudutatud isik OSAÜHING EESTI JUUST (registrikood

10348141), seaduslik esindaja Ago Teder

Asja läbivaatamise kuupäev

27. september 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-06-33870 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2010. a

määrus ja Harju Maakohtu 15. veebruari 2010. a määrus. Saata asi uueks läbivaatamiseks

Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada OSAÜHINGULE EESTI JUUST 5. mail 2010 tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHING EESTI JUUST esitas 13. novembril 2006 Harju Maakohtule kaebuse tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni (TOAK) 13. septembri 2006. a otsuse peale ning palus tühistada TOAK-i

otsus kaubamärgi "Kuldne Eesti Juust + kuju" registreerimisest keeldumise kohta kaubaklassis 29 ja

saata kaebus uueks menetlemiseks TOAK-ile koos kohtu seisukohtadega.

2. Harju Maakohus jättis 10. märtsi 2008. a määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud,

sh ka piimandusühistu E-Piim menetluskulud, OSAÜHINGU EESTI JUUST kanda.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. mai 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

OSAÜHINGU EESTI JUUST määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

jättis ringkonnakohus OSAÜHINGU EESTI JUUST kanda.

4. Riigikohus jättis 18. novembri 2008. a määrusega OSAÜHINGU EESTI JUUST määruskaebuse

menetlusse võtmata.

5. Piimandusühistu E-Piim esitas 3. juunil 2008 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles

palus OSAÜHINGULT EESTI JUUST välja mõista menetluskuluna tasu esindaja õigusabi eest

21 679 krooni. Hiljem täiendas piimandusühistu E-Piim oma avaldust ja palus välja mõista

menetluskuluna tasu esindaja õigusabi eest kokku 39 099 krooni.

6. OSAÜHING EESTI JUUST esitas avalduse peale vastuväite ning leidis, et menetluskulude

kindlaksmääramisel ei saa lähtuda muust kui maakohtu ja ringkonnakohtu lahenditest, milles on

määratud menetluskulude jaotus. Põhjendamatu on välja mõista patendibüroo arvest nr 4346

tulenevat 5450 krooni. Piimandusühistu E-Piim avalduses puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 3 viimases lauses nõutud kinnitus, et kõik kulud on kantud kohtumenetluses.

Seetõttu tuleb piimandusühistu E-Piim avaldus jätta rahuldamata.

7. Harju Maakohus mõistis 15. veebruari 2010. a määrusega OSAÜHINGULT EESTI JUUST

piimandusühistu E-Piim kasuks välja menetluskulud 21 679 krooni.

Maakohtu määruse kohaselt märgib asja menetlenud kohus TsMS § 173 lg 1 kohaselt menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude

jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa,

samuti kohtueelses menetluses.

Maakohus leidis, et piimandusühistu E-Piim on esitanud igati põhjendatud ja tegelikult kantud

menetluskulude nõude, esitatud vastuväited ei anna alust jätta esitatud avaldust rahuldamata.

Patendibüroo Käosaar & Co arves nr 4346 toodud 6431 krooni on kantud praeguse tsiviilasja

menetluse raames ning tegemist on piimandusühistu E-Piim menetluskuluga TsMS § 144 p 1

tähenduses.

8. OSAÜHING EESTI JUUST esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes määruse

21 679 krooni väljamõistmise osas tühistada. OSAÜHINGU EESTI JUUST määruskaebuse kohaselt

on kohtunikuabi jätnud tähelepanuta, et tegemist on hagita menetlusega ning menetluskulude

väljamõistmist reguleerivad sel juhul erisätted. Kohaldamata on jäänud TsMS § 172 lg 8 ning

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 322. Menetluskuludena esitatud kohtuvälised

kulud kanti ja menetluskulude üle otsustavad kohtulahendid tehti ajal, mil kehtis TsMS-i teistsugune

redaktsioon ning Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306. Tsiviilasjal hinnaga

15 000 krooni oli sellise kulu piirmääraks 5000 krooni.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Harju Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse

rahuldamata ja saatis selle edasi Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. aprilli 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata.

Ringkonnakohus leidis, et põhjendamatu on OSAÜHINGU EESTI JUUST seisukoht, et maakohus

oleks pidanud menetluskulude väljamõistmisel kohaldama TsMS § 172 lg-s 8 sätestatut.

Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise korral ei ole TsMS § 172 lg-t 8 kohaldada enam

võimalik, tegu on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lahendatava küsimusega, mitte

menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel hinnatava asjaoluga. Seda tõlgendust toetab ka

TsMS § 172 paiknemine seadustiku 18. ptk 4. jaos, mis reguleerib menetluskulude jaotust.

Menetluskulude kindlaksmääramist reguleerib TsMS-i sama peatüki 5. jagu.

Õigusabikulude väljamõistmisel on maakohus tuginenud piimandusühistu E-PIIM esitatud arvetele.

Maakohus pidas õigusabikulu 21 679 krooni põhjendatud ja vajalikuks kuluks, arvestades esindaja

tehtud töö mahtu ja kulutatud aega. Seda maakohtu seisukohta toetab TsMS § 175 lg-s 1 sätestatu,

mille kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu põhjendustega mitte

nõustuda ja menetluskulusid vähendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. OSAÜHING EESTI JUUST esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes

ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega määrata

menetluskulude suuruseks kuni 5000 krooni või alternatiivselt tühistada ringkonnakohtu määrus ja

saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on kohtud rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning kohtulahendid on

olulises osas põhjendamata. Maakohtu määrust vaidlustades rõhutas OSAÜHING EESTI JUUST

asjaolu, et ka hagita asjal on hind ning menetluskulud tuleb kindlaks määrata hagihinnast ning

menetluskulude piirmäärasid sätestavast Vabariigi Valitsuse määrusest lähtuvalt. OSAÜHING EESTI

JUUST viitas asjaolule, et menetluskuludena esitatud kohtuvälised kulud kanti ja menetluskulude üle

otsustavad kohtulahendid tehti ajal, mil kehtis TsMS-i 1. jaanuaril 2006 jõustunud redaktsioon ning

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306, mis sätestas lepingulise esindaja kulude

sissenõudmise piirmäärad vastavalt tsiviilasja hinnale. Tsiviilasjal hinnaga 15 000 krooni oli sellise

kulu piirmääraks 5000 krooni ning asjaolu, et asja menetlenud kohtud ei ole hagita asja hinda

kohtulahendites nimetanud, ei ole takistuseks sellele, et kohus ei saaks seda teha ja sellest juhinduda

menetluskulude kindlaksmääramise nõude lahendamisel. Tööstusomandiõiguse kaebuse

menetlemisel hagita asjana, kus objektis on sisuliselt OSAÜHINGU EESTI JUUST enese

tööstusomandi registreerimise või registreerimata jätmise otsustamine, on hagita menetluse esemeks

hüve, mille väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, mistõttu oli see nõue mittevaraline ning hagita

menetluse avalduse hind oli seega 15 000 krooni, mistõttu ei ole võimalik menetluskuluna välja

mõista enam kui 5000 krooni. Kohtud ei ole osutanud tähelepanu hagita asja hinnale ja sellest

tulenevale menetluskulu väljamõistmise piirmäärale.

Kohaldamata on jäänud varem kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja lg 3, § 125, § 132 lg 1 ja § 136 lg 1.

Selles asjas sai menetlusosaline ette näha menetluskulu suurust, mis tulenes õigusaktist nähtuvast

piirmäärast.

11. Piimandusühistu E-PIIM vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 692 lg 1 p 2, lg-

te 4 ja 5 ning § 701 lg 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

13. OSAÜHING EESTI JUUST leiab, et maakohus ja ringkonnakohus on rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme, jättes kohaldamata Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega

nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad"

kehtestatud piirmäärad.

14. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu põhjendustega, leidis, et põhjendamatu on OSAÜHINGU

EESTI JUUST seisukoht, et maakohus oleks pidanud menetluskulude väljamõistmisel kohaldama

TsMS § 172 lg-s 8 sätestatut. Kolleegium leiab, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise korral ei ole TsMS § 172 lg-t 8 kohaldada enam

võimalik, kuna tegu on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lahendatava küsimusega, mitte

menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel hinnatava asjaoluga. Kehtiva TsMS § 172 lg 8 esimese

ja teise lause kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele

samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda

üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. OSAÜHINGU EESTI JUUST

kaebuse esitamise ajal, 13. novembril 2006 kehtinud TsMS § 172 lg 6 kohaselt hüvitatakse hagita

menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava

hüvitisega. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Kuna praegusel juhul oli tegemist hagita menetlusega ning kohtud olid jätnud kõik

menetluskulud (st nii kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud) OSAÜHINGU EESTI JUUST kanda,

pidid maa- ja ringkonnakohus vajalike kohtuväliste kulude (praegusel juhul õigusabikulud)

kindlaksmääramisel lähtuma samadest alustest tunnistajale makstava hüvitisega. Tunnistajale

makstava hüvitise alused on sätestatud TsMS-i 18. peatüki 3. jaos. Muu hulgas tulnuks kohtutel

arvestada tunnistajatasu tunnitasu alam- ja ülemmäära. Kolleegium leiab, et kuna kohtud jätsid

kohaldamata hagita menetluses kohtuväliste kulude hüvitamist reguleerivad sätted, on kohtud

rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu määrus

tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

15. Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

16. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb OSAÜHINGULE EESTI JUUST TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik