3-2-1-75-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-75-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. oktoober 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

AS Morrison Invest hagis Oksana Asanova vastu 1180 krooni

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-08-91420

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oksana Asanova kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1180 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Morrison Invest (registrikood 10378065)

Kostja Oksana Asanova (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Ramon Rask

Asja läbivaatamise kuupäev

20. september 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-91420 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas AS-le Oksana Asanova

kassatsioonkaebuselt 21. aprillil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Morrison Invest (edaspidi hageja) esitas 30. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagi Oksana

Asanova (edaspidi kostja) vastu rahalise kohustuse täitmiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hageja

loobus kohtuistungil viivise nõudest.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas

Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. Hageja ja kostja vormistasid

selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni.

Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid

pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve

1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei

tasunud.

Hagejale kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille

kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik

parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse

lepingu. 8. oktoobri 2007. a protokoll on võlatunnistus, milles kostja kinnitab parkimisteenuse võla

olemasolu ja kohustub võla tasuma kolme päeva jooksul.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta

pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu

juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud

väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Morrison Invest lubadega.

Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses.

Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. Põhjendamatu on

rääkida parkimisteenuse lepingu sõlmimisest, kuna leping eeldab mõlema poole teadlikku tahet olla

õiguslikult seotud. Kostja ei ole esitanud hageja oferdile selgelt määratletud aktsepti. Aiale

paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses. See eeldanuks aga

kostja selget pakkumust hagejale sõlmida parkimisteenuse leping ja hageja aktsepti. Kostja ei ole

esitanud hagejale oferti saada parkimisteenust.

Juhul, kui pooled sõlmisid lepingu, on see tühine vastuolu tõttu heade kommetega tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alusel. Hoovi sisenejat ei teavitata nõuetekohase hoolega eramaast ja

tasulisest parkimisest. Samuti puuduvad hoovi sisenemisel tõkkepuud, piirded vms vahendid, mis

annaks märku, et see ei ole avalik parkimisala.

Kui pooled sõlmisid lepingu, on see tüüptingimustel sõlmitud leping. Kostjal ei olnud võimalust

hagejaga parkimisteenuse tingimusi läbi rääkida. Samuti on parkimisteenuse tingimused kostjat

ebamõistlikult kahjustavad. Kui lugeda poolte vahel leping sõlmituks ja 1000 krooni parkimiskorra

eest lepingutingimuseks, on tegemist ebamõistliku tüüptingimusega, mis on tühine.

Kostja ei ole andnud võla olemasolu kohta võlatunnistust. Kostja allkirjastas protokolli pärast seda,

kui hageja esindaja oli takistanud tal lahkuda. Protokoll on sunni tagajärjel allkirjastatud dokument,

mis ei kajasta kostja tegelikku tahet.

3. Harju Maakohus jättis 30. juuni 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on Tallinnas Narva mnt 50 asuva

kinnistu omanik ja 8. oktoobril 2007 parkis kostja sellele kinnistule oma sõiduki. Hageja kinnistule

paigaldatud teatest "Eramaa. Läbipääs AS Morrison Invest lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" pidi

kostjale ilmnema, et tegemist on suletud territooriumiga. Selle territooriumi kasutamiseks oli hageja

kehtestanud oma tingimused. Hageja kehtestatud tingimust, mis oli suunatud kindlaks määramata

isikutele, ei saa pidada oferdiks, seda võiks käsitada ettepanekuna teha ofert. Ofert aga eeldanuks

kostjalt selge pakkumuse esitamist hagejale. Tõendatud ei ole, et kostja, parkides oma sõiduki hageja

kinnistule, oleks väljendanud selget tahet sõlmida hagejaga parkimisteenuse leping.

Kuna pooled ei sõlminud lepingut, ei saanud kostjal tekkida lepingust tulenevat kohustust. Hageja

väide, et kostja allkirjastatud akt/protokoll on käsitatav võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes, on

tõendamata ja alusetu. Akti/protokolli sisu ei kajasta kostja lubadust tasuda hagejale 1180 krooni ega

kostja kohustuse olemasolu tunnistamist.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus hageja kinnistule paigaldatud märgistuse

tõlgendamisel TsÜS §-s 75 sätestatud reegleid ning jättis valesti kohaldamata TsÜS § 68 lg 3. Samuti

on maakohus põhjendamatult jätnud hindamata poolte allkirjastatud akti/protokolli kui

dokumentaalse tõendi lepingu sõlmimise kohta. On ilmne, et poolte vahel on lepinguline suhe, mille

alusel hageja võimaldas temale kuuluval kinnisasjal kostjal parkida sõiduautot ja kostja kohustus

maksma selle eest tasu 1000 krooni.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22. märtsi 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega rahuldas hagi. Ringkonnakohus jättis esimese ja teise astme kohtu menetluskulud kostja

kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli hageja kinnistule paigaldatud märk tekstiga "Eramaa. Läbipääs

AS Morrison Invest lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" üleskutseks teha ofert. Kostja, sõites

hageja parklasse, tegi sellega pakkumuse (oferdi). Hageja nõustumus (aktsept) väljendus selles, et ta

võimaldas parkimist, st ta aktsepteeris kõiki parkijaid, sh kostjat. Hageja parkla väravas kinnistu aiale

kinnitatud teavitamisvahend, s.o teadetetahvel valgel taustal oleva tekstiga, oli selgelt nähtav, loetav

ja lepingu sõlmimiseks olulisi tingimusi sisaldav. Tüüptingimustega teadetetahvel oli kostjale nähtav

enne, kui ta sooritas hagejale kuuluvale maale sissesõidu. Seega sõlmisid pooled lepingu. Pooled ei

sõlminud lepingut akti/protokolli koostamisega. See akt/protokoll ei ole ka võlatunnistuseks

VÕS § 30 mõttes, vaid on kinnituseks, et kostja parkis sellel ajal hageja parklas.

VÕS § 35 lg-st 1 ja VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on tüüptingimuse tühisuse regulatsiooni eesmärgiks

kaitsta lepingupoolt, kelle suhtes on kasutatud varem välja töötatud ja läbi rääkimata

lepingutingimust, mis esitatakse poolele sellistel asjaoludel, et tal pole võimalik läbirääkimisi pidada

ja tingimuse sisu mõjutada, ebamõistlikult kahjustavate lepingutingimuste eest. Parkimistasu

1000 krooni ei ole kostjat koormav ja ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. VÕS § 42 lg 2

kohaselt ei vaadelda tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist

eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.

Hageja tegevus parkimise korraldamisel ei ole vastuolus heade kommetega. Kostja ei ole esile

toonud, milles vastuolu seisneb. Asjaolud, et tegemist on eramaa ja sellel asuva tasulise parklaga ning

hoovi sisenemist ei takista tõkkepuu, selleks alust ei anna.

Kostja on menetluse kestel selgitanud erinevalt oma käitumist parkimiskoha valikul. Kostja on

vastuses hagile selgitanud, et ta läks hageja kinnistul asuvasse kauplusse ja märkis parkimise alguse

parkimiskellal. Samas on kostja esitanud maakohtu istungil kaardi, millele on märgitud, et ta väljus

parklast, läks üle Narva mnt asuvasse kauplusse. Asjaolu, et hoov on eramaa, oli talle üllatus. Kostja

väitel parkis ta 10 minutit. Samas on kostja istungil selgitanud, et ta sõitis harjumuse järgi sinna

hoovi. Kuna kostja selgitused on vastuolulised, ei ole need veenvad. Tõenditest nähtuvalt ei käinud

kostja hageja kinnistul asuvas kaupluses, sest kaupluse olemasolu kinnistul ei ole tõendatud. Kostja

on esitanud tõendi, et ta väljus parklast ja suundus üle Narva maantee asuvasse kauplusse. Hageja

kinnistul asub hageja büroohoone, kus viibib administraator, kellele tuleb maksta parkimistasu.

Kostja oli kohalikest parkimisvõimalustest teadlik, sest tema kinnitusel on hageja parkla kõrval

tunduvalt odavam parkimiskoht. Ringkonnakohtu istungil on hageja esindaja märkinud, et kostjal oli

võimalik parkida tänaval või lähedal asuva bensiinijaama territooriumil. Kostja selgitustest saab

järeldada, et ta oli oma valikutes vaba. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

seadusele või lepingule. Hagejal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist, tuginedes VÕS § 108 lg-

le 1.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse

tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse.

Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus tuvastamata, et kostja allkirjastas akti/protokolli

sunni mõjul. Ringkonnakohus hindas tõendeid valesti. Hageja ei ole tõendanud teadetetahvli

asukohta, mõõtmeid, arvu jm asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Hageja kinnistul oli teadetetahvel,

kuid see ei olnud kostjale nähtav. Ringkonnakohus on valesti tuvastanud, et pooled sõlmisid lepingu.

Sõiduki parkimine ei ole ofert VÕS § 16 lg 1 tähenduses. Kui leping oli siiski sõlmitud, siis on see

tühine ebamõistlike tüüptingimuste tõttu. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 42 lg-t 2. Ca 197-

kordne hinnavahe tavalise tasulise parkimisalaga on liigkasuvõtmine. Leping on tühine ka vastuolu

tõttu heade kommetega, sest hageja äritegevus on pahatahtlik ja suunatud liigkasuvõtmisele. Kui

leping on siiski kehtiv, palub kostja vähendada parkimistasu mõistliku piirini.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et 8. oktoobril 2007 parkis kostja oma auto hageja kinnistul asuvasse

parklasse. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et parkla sissepääsu juurde aiale oli kinnitatud teade

"Eramaa. Läbipääs AS Morrison Invest lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord". Pooled vaidlevad

eelkõige selle üle, kas parkimise tingimusi kirjeldav teade oli selgelt nähtav ja kas pooled sõlmisid

parkimislepingu.

11. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohtu otsuses ei ole põhjendatud

kohtu järeldust, et hageja paigaldatud teade parkimise tingimuste kohta oli selgesti nähtav. Kuna

kostja kogu menetluse kestel vaidles hagile vastu, väites, et ta parkimisteavet kinnistule pöörates ei

näinud, sest see ei olnud piisavalt suur ja selgesti nähtav ega saanud seetõttu olla kostja tahte

kujunemise aluseks, pidi ringkonnakohus otsuses viitama tõenditele, millele ta rajas oma järelduse

parkimisteabe nähtavuse kohta. Seega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 4.

12. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on lõike 2 järgi

leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos,

mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai,

v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping

sõlmituks teo tegemisest.

Ringkonnakohus leidis, et pooled sõlmisid parkimislepingu. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste

kohaselt oli hageja parkla sissepääsu juurde kinnitatud teade ettepanekuks teha ofert ning kostja,

sõites parklasse, tegi oferdi. Hageja aktsept väljendus ringkonnakohtu hinnangul parkimise

võimaldamises. Viitamata ühelegi materiaalõiguse normile kohaldas ringkonnakohus seega VÕS § 16

ja 20.

13. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja

mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või

kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus

arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et

tegemist on pakkumusega. Kolleegium soostub kohtute järeldusega, et praegusel juhul on

vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek, mitte aga pakkumus. Tariifide avalikku

väljapanekut tuleb eelduslikult pidada pakkumuse esitamise ettepanekuks. Pakkumuseks saab seda

lugeda vaid siis, kui teates on teistsugune tahe selgesti väljendatud, mida praegusel juhul aga ei ole

tehtud.

14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus eksis VÕS § 20 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel. Nõustumus

(aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek

sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt

nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest

praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.

Ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja väljendas oma nõusolekut sõlmida leping otsese

tahteavalduse või mingi teoga. Seega ei ole asjas kindlaks tehtud VÕS § 20 lg 1 kohaldamise eeldus.

Ringkonnakohus luges lepingu sõlmimiseks vajalikuks hageja aktseptiks tegevusetuse (parkimise

võimaldamine). Samas ei nähtu aga ringkonnakohtu otsusest VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused,

st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise

praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. Asja lahendamiseks oluliste

asjaolude kindlaks tegemata jätmise ja kohaldatud materiaalõiguse normide märkimata jätmisega on

ringkonnakohus rikkunud TsMS § 438 lg-s 1, § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-s 4 sätestatut.

Kuna seadusest tulenevalt ei saa parkimise võimaldamist iseenesest parkimislepingu sõlmimise

aktseptiks lugeda, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel, kui on kindlaks tehtud

parkimisteabega tutvumine, võtta seisukoht VÕS § 20 lg-s 2 sätestatud hageja tegevusetuse

aktseptina kvalifitseerimise aluste (kokkulepe, pooltevaheline praktika) esinemise kohta.

15. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et parkimislepingu sõlmituks osutumise korral

on tegemist tüüptingimustega lepinguga. Ringkonnakohus on otsuses õigesti märkinud, et VÕS § 42

lg 2 teise lause kohaselt ei vaadelda tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab

lepingu põhilist eset või hinna ja väärtuse suhet. Ka tuleb nõustuda ringkonnakohtuga, et tsiviilasjas

pole esitatud asjaolusid, mille põhjal võiks lepingut pidada selle sõlmituse korral vastuolus olevaks

heade kommetega. Alates 1. maist 2009 kehtivale TsÜS § 86 redaktsioonile ei ole seadusandja

tagasiulatuvat jõudu andnud. Kolleegium juhib aga tähelepanu VÕS § 37 lg-le 3, mille kohaselt ei

loeta tüüptingimust lepingu osaks, kui selle sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline

või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Lepingu sõlmituks

lugemise korral tuleb teate teksti lepingu hinda puudutavas osas hinnata eeltoodud sätte alusel. Kui

kohus leiab, et parkimislepingu hinda reguleeriv tingimus VÕS § 37 lg 3 alusel ei kehti, tuleb

parkimistasu kindlaks määrata VÕS § 28 lg 2 alusel.

16. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

17. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Kostja eest on kautsjoni tasunud Advokaadibüroo Varul Vilgerts

Smaliukas AS. Kostja on TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon

tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada advokaadibüroole.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve