3-4-1-21-09 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

ÜLDKOGU

MÄÄRUS

Kohtuasja

number

3-4-1-21-09

Määruse

kuupäev

28. september 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn

Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek

Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak

Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2004. a määruse nr 144

"Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika" § 4 lg 6 p 4, § 5

lg-te 1?4, 6 ja 10 ning § 7 lg 4 põhiseadusele vastavuse kontroll

RESOLUTSIOON

Peatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kuni haldusasjas nr 3-05-384 esitatud

kaebusest loobumise avalduse ja menetluse lõpetamise taotluse lahendamiseni Tallinna

Halduskohtus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raudteeinspektsiooni (RI) peadirektor määras 25. aprilli 2005. a käskkirjaga nr 51ü AS-i Eesti

Raudtee raudteeinfrastruktuuri prognoositava kasutustasu põhiteenuse ja lisateenuse eest 29. mail

2005 algavaks liiklusgraafikuperioodiks.

RI peadirektor määras 25. juuli 2005. a käskkirjaga nr 81ü, 30. augusti 2005. a käskkirjaga nr 93ü,

21. septembri 2005. a käskkirjaga nr 104ü, 25. oktoobri 2005. a käskkirjaga nr 118ü, 24. novembri

2005. a käskkirjaga nr 131ü, 27. detsembri 2005. a käskkirjaga nr 152ü, 23. jaanuari 2006. a

käskkirjaga nr 15ü, 21. veebruari 2006. a käskkirjaga nr 32ü, 21. märtsi 2006. a käskkirjaga nr 43ü,

24. aprilli 2006. a käskkirjaga nr 61ü, 24. mai 2006. a käskkirjaga nr 75ü ja 26. juuni 2006. a

käskkirja nr 88ü p-ga 1 AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri täpsustatud kasutustasud 29. mail

2005 alanud liiklusgraafikuperioodil.

2. AS Eesti Raudtee palus 25. mail 2005 halduskohtusse esitatud kaebuses tunnistada käskkirjad nr

51ü, 81ü, 93ü, 104ü, 118ü, 131ü, 152ü, 15ü, 32ü, 43ü, 61ü, 75ü ning käskkirja nr 88ü p 1

õigusvastaseks. Kaebaja põhjendatud huviks oli kahju hüvitamise kaebuse esitamine.

3. Tallinna Halduskohus tunnistas 11. septembri 2009. a otsusega asjas nr 3-05-384 RI peadirektori

käskkirjad nr 51ü, 81ü, 93ü, 104ü, 118ü, 131ü, 152ü, 15ü, 32ü, 43ü, 61ü, 75ü ja käskkirja nr 88ü p 1

õigusvastaseks ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2004. a määrusega nr 144

kehtestatud "Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika" (kehtis 15. juuni 2004 kuni

25. mai 2008) § 4 lg 6 p 4, § 5 lg-d, 1, 2, 3, 4, 6 ja 10 ning § 7 lg 4 vastuolus olevaks PS §-ga 3, § 94

lg-ga 2, §-ga 31 ja §-ga 32 ning jättis need sätted kohaldamata. Sellega algatas ta põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse.

4. Riigikohus palus 20. jaanuari 2010. a kirjas menetlusosalistel vastata lisaküsimustele, mis

puudutasid AS-i Eesti Raudtee põhiõigusvõimelisust ja Riigikohtu pädevust kontrollida metoodika

materiaalset põhiseaduspärasust. Kuna asja arutaval koosseisul tekkisid kahtlused ka metoodika

aluseks oleva volitusnormi põhiseadusele vastavuse kohta, siis palus Riigikohus 1. aprilli 2010. a

kirjas menetlusosalistel avaldada oma arvamus ka selles küsimuses. Põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium andis asja 25. mai 2010. a määrusega lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

5. AS Eesti Raudtee esitas 6. septembril 2010 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumise

kohta ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Samal kuupäeval esitas AS Eesti Raudtee Riigikohtule

taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse lõpetamiseks.

ÜLDKOGU SEISUKOHT

6. AS Eesti Raudtee esindaja esitas 6. septembril 2010 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest

loobumise kohta haldusasjas nr 3-05-384.

7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 56 lg 1 kohaselt

põhiseaduslikkuse järelevalve "menetlus lõpetatakse, kui enne asja läbivaatamise lõppemist langeb

ära taotluse, kaebuse või protesti alus, samuti taotlusest, kaebusest või protestist loobumise korral".

8. Osundatud sätte kohaselt peaks üldkogu menetluse praeguses asjas lõpetama, kui Tallinna

Halduskohus otsustab kaebusest loobumise vastu võtta ja tühistada oma 11. septembri 2009. a otsuse

haldusasjas nr 3-05-384. Oma otsuse tühistamisega tühistaks halduskohus ka selle otsuse

resolutsioonis PSJKS § 9 kohaselt sisalduva punkti, millega ta tunnistas eespool punktis 3 nimetatud

sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellises olukorras ei oleks Riigikohtu ees enam

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatavat kohtu taotlust, mille alusel nende sätete

põhiseadusele vastavust kontrollida.

Üldkogu lisab, et PSJKS § 56 lg 2, mille kohaselt kohtu algatatud menetlust asja aluse äralangemisel

ei lõpetata, ei takista praeguses asjas menetluse lõpetamist. PSJKS § 56 lg 2 on mõeldud olukordade

jaoks, kus pärast järelevalvemenetluse algatamist on kehtetuks tunnistatud või muudetud see säte,

mille põhiseadusele vastavust järelevalvemenetluses hinnatakse.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda

kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja

tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

Üldkogu hinnangul ei ole võimalik HKMS § 21 lg 1 kohaselt kaebusest loobuda pärast asjas otsuse

tegemist halduskohtus. Kaebusest oleks võimalik loobuda alles ringkonnakohtus

apellatsioonimenetluses. Kui ringkonnakohus võtab apellatsioonimenetluses kaebusest loobumise

vastu, siis tühistab ta ka halduskohtu otsuse (HKMS § 46 lg 1 p 5 ja § 24 lg 1 p 2), misjärel langeks

ära järelevalve menetluse algatanud halduskohtu taotlus. Kuna halduskohus ei saa HKMS § 21 lg 1

alusel kaebusest loobumise taotlust lahendada, peaks menetlusosaline kaebusest loobumiseks esitama

halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Selleks aga ei saa menetlusosalist kohustada.

10. Niisuguses erandlikus olukorras, kus pärast põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatava

halduskohtu otsuse tegemist on kaebaja enne Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas lahendi

tegemist esitanud halduskohtule kaebusest loobumise avalduse ja kaebaja ei soovi ei haldus- ega

põhiseaduslikkuse järelevalve asja edasist menetlemist, võib siiski olla võimalik, et halduskohus

juhindub eelmainitud erandlikke olusid arvestades HKMS §-st 5 koostoimes tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 4511 lg-ga 1, mitte HKMS § 21 lg-st 1. Sellisel juhul on halduskohtul võimalik võtta

kaebusest loobumine vastu, tühistada oma varasem otsus ja lõpetada asjas menetlus.

11. Kuni ei ole selge, kuidas halduskohus lahendab talle esitatud kaebusest loobumise avalduse, ei ole

selge ka see, kas halduskohtu esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus jääb püsima. Sellises

olukorras ei saa üldkogu põhiseaduslikkuse järelevalve asja edasi menetleda ja seda sisuliselt läbi

vaadata. Menetlus praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas tuleb seetõttu peatada kuni

kaebusest loobumise avalduse ja menetluse lõpetamise taotluse lahendamiseni Tallinna Halduskohtus.

Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque,

Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu