3-3-1-41-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-41-10

Määruse kuupäev

23. september 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Marko Lillemetsa (Lillemets) kaebus Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju 30 000 krooni hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-

09-1354

Menetluse alus Riigikohtus

Marko Lillemetsa taotlus riigilõivu tagastamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada 23. novembril 2009 Marko Lillemetsa apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv

(seitsmesaja

viiekümne)

krooni

ulatuses

Marko

Lillemetsale

Rahandusministeeriumi kontole xxxxxxxxxxxxxx, viitenumber xxxxxxxxxxxxxx.

Määrus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marko Lillemets esitas 7. aprillil 2009 Viru Vanglale taotluse, milles palus hüvitada talle katkise

aknaga kartserikambrisse paigutamise tõttu väärikuse alandamisega tekitatud mittevaraline kahju.

Viru Vangla jättis M. Lillemetsa kahjunõude rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses taotles M. Lillemets talle Viru Vangla õigusvastaste

toimingutega tekitatud mittevaralise kahju (30 000 krooni) hüvitamist. Kaebuse kohaselt põhjustas

nõuetele mittevastavas kambris hoidmine kaebaja haigestumise ja sellega alandati ka kinnipeetava

väärikust ning tekitati seeläbi mittevaralist kahju. Tartu Halduskohus jättis 27. oktoobri 2009. a

otsusega haldusasjas nr 3-09-1354 kaebuse rahuldamata.

3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 4. märtsi 2010. a otsusega M. Lillemetsa apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas M. Lillemetsa

kaebuse osaliselt ning mõistis Viru Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 3500

krooni. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli tõendatud nii kinnipeetava väärikuse alandamine kui ka

tervise kahjustamine vangla õigusvastaste toimingutega.

4. Riigikohus tühistas 17. juuni 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-41-10 Tartu

Ringkonnakohtu 4. märtsi 2010. a otsuse haldusasjas nr 3-09-1354 täies ulatuses ning Tartu

Halduskohtu 27. oktoobri 2009. a otsuse haldusasjas nr 3-09-1354 tervise kahjustamisega tekitatud

kahju hüvitamise taotluse osas.

Väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas tegi Riigikohus uue otsuse, millega

jättis M. Lillemetsa kaebuse rahuldamata. Tervise kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamise

taotluse osas leidis Riigikohus, et läbimata oli vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik

kohtuväline menetlus ning M. Lillemetsa kaebus tuleb selles osas jätta halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kolleegium märkis, et juhul kui kaebus jäetakse eelnimetatud alusel läbi vaatamata, on kaebajal õigus

taotleda kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

5. M. Lillemets esitas 14. juulil 2010 Tartu Halduskohtule taotluse tagastada talle Tartu

Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1500 krooni ja Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1500 krooni.

Tartu Halduskohus edastas 15. juuli 2010. a kirjaga koopia nimetatud taotlusest Tartu

Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus edastas selle koopia 28. juulil 2010 omakorda

Riigikohtule, märkides kaaskirjas, et HKMS § 84 lg 4 p 3 alusel riigilõivu tagastamine on selle kohtu

pädevuses, kes jätab kaebuse läbi vaatamata.

Tartu Halduskohus lahendas 20. juuli 2010. a määrusega M. Lillemetsa 14. juuli 2010. a taotluse

halduskohtusse kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu puudutavas ulatuses ja otsustas HKMS § 84 lg 4

p 2 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 alusel tagastada riigilõivu pooles ulatuses, s.o 750 krooni

M. Lillemetsale tema taotluses märgitud kontole. Halduskohus lähtus asjaolust, et Riigikohus tagastas

kaebuse osaliselt kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Tartu Halduskohtu 20. juuli 2010. a

määruse resolutsiooni p-ga 2 saadeti määrus Kohtute Raamatupidamiskeskusele täitmiseks.

Kohtute Raamatupidamiskeskus teatas 6. augusti 2010. a kirjaga Tartu Halduskohtule, et seadusliku

aluse puudumise tõttu ei ole võimalik väljamakset teostada. Osundades RLS § 12 lg-le 1, märkis

Kohtute Raamatupidamiskeskus, et riigilõivu tagastamine M. Lillmetsale pole võimalik, kuna tema

polnud riigilõivu maksja.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. HKMS § 84 lg 4 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata,

välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitaja ei ilmu mõjuva põhjuseta

kohtuistungile, kaebuse esitaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja,

või seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.

HKMS § 84 lg 7 esimese lause kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel.

7. Riigikohus leidis 17. juuni 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-10, et tervise kahjustamisega

põhjustatud kahju hüvitamise taotluse osas on läbimata vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ette nähtud

kohustuslik kohtuväline menetlus ning M. Lillemetsa kaebus tuleb selles osas jätta HKMS § 23 lg 1

p 1 alusel läbi vaatamata.

Seega esineb HKMS § 84 lg 4 p-s 3 sätestatud alus riigilõivu tagastamiseks.

8. Kuna Tartu Halduskohus on halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osas asunud

taotlust menetlema (tl 173?176), lahendab Riigikohus vaid ringkonnakohtu poolt edastatud taotluse

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise osas.

Vaidlust pole selles, et 1500 krooni suurune riigilõiv on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud.

9. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et HKMS § 84 lg 4 p 3 alusel riigilõivu

tagastamiseks tuleks alati esitada eraldi taotlus. Praegusel juhul on M. Lillemets esitanud taotluse,

milles palub riigilõiv tagastada temale. HKMS § 15 lg 1 kohaselt on õigus halduskohtumenetluses

taotlusi esitada menetlusosalisel. Sellist õigust pole menetlusseadustikuga antud menetlusvälisele

isikule. M. Lillemets on asjas kaebaja ja apellant, st menetlusosaline.

Riigilõiv on üks menetluskulu liik (HKMS § 83 lg-d 1 ja 2). Menetluskulude, sh riigilõivu tasumise

kohustus on menetlusosalisel, mitte menetlusvälisel isikul. Menetluskulude jaotamisel ja

väljamõistmisel (HKMS §-d 92 ja 93) on isikute ring samuti piiratud menetlusosalistega. Ka

riigilõivu tasunud isikuna RLS § 12 lg 1 tähenduses tuleb mõista menetlusosalist

halduskohtumenetluse seadustiku mõttes, kellel oli kohustus riigilõivu tasuda. Seega on põhjendatud

rahuldada M. Lillemetsa taotlus ning tagastada talle riigilõiv taotluses märgitud kontole.

10. M. Lillemetsa kaebus jäeti läbi vaatamata tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise osas

ja jäeti rahuldamata väärikuse alandamisega tekitatud kahju osas. Menetlus asjas on praeguseks

lõppenud ja puudub võimalus välja selgitada, milline osakaal kaebusest oli tervise kahjustamisega

tekkinud kahjul ja milline väärikuse alandamisega tekitatud kahjul. Seetõttu tuleb M. Lillemetsa

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada pooles ulatuses, s.o 750 krooni.

Riigilõiv tuleb tagastada M. Lillemetsa 14. juuli 2010. a taotluses näidatud kontole:

Rahandusministeerium, xxxxxxxxxxxxxx, viitenumber xxxxxxxxxxxxxx.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann