3-1-1-76-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKõnealuse kohtumääruse punktis 6 tõdetakse igati õigesti, et kriminaalmenetluse seadustiku § Samuti õigesti on määruse samas punktis märgitud, et Riigikohtu praktikas on esinenud
Legislator headnote
AI generated3-1-1-76-10 · Riigikohus: Kõnealuse kohtumääruse punktis 6 tõdetakse igati õigesti, et kriminaalmenetluse seadustiku § Samuti õigesti on määruse samas punktis märgitud, et Riigikohtu praktikas on esinenud
Full text
Eriarvamus
Riigikoht kriminaalkolleegiumi 16. septembri 2010. a määruse nr 3-1-1-76-10 juurde
1. Kõnealuse kohtumääruse punktis 6 tõdetakse igati õigesti, et kriminaalmenetluse seadustiku §
391 kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus lõplik
ja seda ei saa edasi kaevata.
2. Samuti õigesti on määruse samas punktis märgitud, et Riigikohtu praktikas on esinenud
juhtumeid, mil ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord
kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe. Sellisteks juhtumiteks on olnud olukorrad, kui
määruskaebusest nähtub ilmselgelt, et ebaseadusliku kohtulahendiga on rikutud isiku
põhiseaduslikke õigusi või kui määrus, mis ei ole formaalselt määruskaebe korras vaidlustatav,
on sisult õigustühine põhjusel, et on tehtud kohtuniku pädevuse väliselt.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil kõnealuse määruse kohaselt aga puudub käesoleval juhul
alus sellise erandi tegemiseks, sest ringkonnakohtu ebaseaduslik määrus ei toonud kaasa
süüdistatava ega teiste menetlusosaliste põhiseaduslike õiguste kahjustamist.
4. Viimatinimetatu on see, millega on mul raske nõustuda. Kui seaduse kohaselt võivad
kohtukulud jääda kas riigi või süüdistatava kanda ja mingeid muid võimalusi seaduses ette ei
nähta, siis ei saa kuidagi olla ka kohtu pädevuses mõista kohtukulusid välja kaitsjalt või
mistahes muudelt seaduses nimetamata isikutelt.
5. Kui kohus siiski määruskaebe menetluses kohtukulude küsimust lahendades eirab seaduslike
alternatiivide võimalikkust ja mõistab kohtukulud välja kolmandalt isikult (nii nagu see kahjuks
juhtus käesoleva kohtuasja puhul), ei ole kohus sisuliselt enam toiminud mitte
määruskaebemenetluse raames (ja enda pädevuse piires), vaid on teinud ju selle kolmanda isiku
suhtes tema (varalisi) õigusi riivava esmakordse kohtulahendi. Sellise lahendi tühistamisest
keeldumine, kuigi see Riigikohtu senise põhjendatud praktika kohaselt oleks olnud võimalik, ei
ole minu arvates kooskõlas PS § 15 lg-s 1 ja § 24 lg-s 5 sätestatuga nende koostoimes.
Eerik Kergandberg