Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-76-10 AI generated

3-1-1-76-10 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-76-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Kõnealuse kohtumääruse punktis 6 tõdetakse igati õigesti, et kriminaalmenetluse seadustiku § Samuti õigesti on määruse samas punktis märgitud, et Riigikohtu praktikas on esinenud

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-76-10 · Riigikohus: Kõnealuse kohtumääruse punktis 6 tõdetakse igati õigesti, et kriminaalmenetluse seadustiku § Samuti õigesti on määruse samas punktis märgitud, et Riigikohtu praktikas on esinenud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Eriarvamus

Riigikoht kriminaalkolleegiumi 16. septembri 2010. a määruse nr 3-1-1-76-10 juurde

1. Kõnealuse kohtumääruse punktis 6 tõdetakse igati õigesti, et kriminaalmenetluse seadustiku §

391 kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus lõplik

ja seda ei saa edasi kaevata.

2. Samuti õigesti on määruse samas punktis märgitud, et Riigikohtu praktikas on esinenud

juhtumeid, mil ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord

kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe. Sellisteks juhtumiteks on olnud olukorrad, kui

määruskaebusest nähtub ilmselgelt, et ebaseadusliku kohtulahendiga on rikutud isiku

põhiseaduslikke õigusi või kui määrus, mis ei ole formaalselt määruskaebe korras vaidlustatav,

on sisult õigustühine põhjusel, et on tehtud kohtuniku pädevuse väliselt.

3. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil kõnealuse määruse kohaselt aga puudub käesoleval juhul

alus sellise erandi tegemiseks, sest ringkonnakohtu ebaseaduslik määrus ei toonud kaasa

süüdistatava ega teiste menetlusosaliste põhiseaduslike õiguste kahjustamist.

4. Viimatinimetatu on see, millega on mul raske nõustuda. Kui seaduse kohaselt võivad

kohtukulud jääda kas riigi või süüdistatava kanda ja mingeid muid võimalusi seaduses ette ei

nähta, siis ei saa kuidagi olla ka kohtu pädevuses mõista kohtukulusid välja kaitsjalt või

mistahes muudelt seaduses nimetamata isikutelt.

5. Kui kohus siiski määruskaebe menetluses kohtukulude küsimust lahendades eirab seaduslike

alternatiivide võimalikkust ja mõistab kohtukulud välja kolmandalt isikult (nii nagu see kahjuks

juhtus käesoleva kohtuasja puhul), ei ole kohus sisuliselt enam toiminud mitte

määruskaebemenetluse raames (ja enda pädevuse piires), vaid on teinud ju selle kolmanda isiku

suhtes tema (varalisi) õigusi riivava esmakordse kohtulahendi. Sellise lahendi tühistamisest

keeldumine, kuigi see Riigikohtu senise põhjendatud praktika kohaselt oleks olnud võimalik, ei

ole minu arvates kooskõlas PS § 15 lg-s 1 ja § 24 lg-s 5 sätestatuga nende koostoimes.

Eerik Kergandberg