3-1-1-76-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-76-10

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

16. september 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kaitsjatasu osaline advokaadi kanda jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2010. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-10-7191

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. S. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. august 2010, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta S. S. kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni

2010. a määruse peale läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 31. mai 2010. a otsusega tunnistati S. S. süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati

vangistusega neljaks kuuks. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust

1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1

alusel loeti süüdistatava kinnipidamine 30. maist 2010 kuni 31. maini 2010 karistusaja hulka. Mõistetud

karistus jäeti KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel 18-kuulise katseajaga tingimuslikult kohaldamata. S. S-lt mõisteti

riigituludesse välja 3262 krooni sundraha ja 3618 krooni kaitsjatasu.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes

taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega S. S-lt mõisteti välja kogu kaitsjatasu summas 3618 krooni.

Kaitsja märkis, et riigi õigusabi osutamise tasu on käesolevas asjas 1932 krooni, seoses kaitsja sõiduga

Rakverest Tallinna ja tagasi tekkis täiendav kulu 1686 krooni. S. S-lt on põhjendatud välja mõista kaitsjatasu

ulatuses, mis tulnuks temalt välja mõista siis, kui õigusabi oleks osutanud advokaat, kelle büroo asukoht on

Tallinn. Seega tuleks kaitsja hinnangul S. S-lt kaitsjatasuna välja mõista üksnes 1932 krooni, ülejäänud osa

summas 1686 krooni tuleks aga jätta riigi kanda.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. juuni 2010. a määrusega Harju Maakohtu otsuse osaliselt, s.o S. S-lt

3618 krooni suuruse kaitsjatasu väljamõistmises ja mõistis S. S-lt välja 1290 krooni kaitsjatasu

riigituludesse. Ülejäänud kaitsjatasu summas 2328 krooni jättis ringkonnakohus kaitsja enda kanda. Lisaks

mõistis ringkonnakohus riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt

Rakvere osakonna kasuks välja 300 krooni advokaat A. Aasmaa poolt osutatud riigi õigusabi eest, mille jättis

riigi kanda. Ringkonnakohtu määruses on kirjas, et määrus on lõplik.

3.1 Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga, et süüdistatav ei saanud kaasa rääkida selles, et talle määrati advokaat

Rakverest, mistõttu on temalt õigusabi osutamisega seoses tekkinud lisakulu - tasu õigusabi osutamise kohta

jõudmiseks kulutatud aja eest ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude - väljamõistmine

põhjendamatu. Seega tuleb S. S. kanda jätta kaitsjatasu, mis oleks temalt välja mõistetud siis, kui talle oleks

riigi õigusabi osutanud advokaat, kelle büroo asukohaks on Tallinn. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et

advokaadi tasu käesolevas kriminaalasjas osutatud riigi õigusabi eest on 1290 krooni, tasu õigusabi

osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 1320 krooni ja sõidukulud 1008 krooni. Eelnevast tuleneb, et

S. S-lt on põhjendatud välja mõista kaitsjatasu summas 1290 krooni.

3.2 Ülejäänud kulud õigusabile summas 2328 krooni on tekkinud seoses sellega, et õigusabi osutaja

advokaadibüroo asub Tallinnast rohkem kui 100 km kaugusel. Käesolevas süüdistusasjas ei ole

ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus Tallinnas asuvatel advokaadibüroodel ei oleks olnud

võimalik S. S-le õigusabi osutada. Ringkonnakohus möönis, et riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel võib

advokatuur määrata advokaadi, kelle advokaadibüroo asukoht ei ole identne õigusabi osutamise asukohaga,

kuid sellisel juhul peab riigi õigusabi osutamise ülesande vastuvõtnud kaitsja arvestama, et Eesti

Advokatuuri juhatuse poolt 15. detsembril 2009 kinnitatud korra "Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi Kord) p-s 52 sätestatud tasu makstakse ja p-s 57 sätestatud kulu

hüvitatakse riigi poolt üksnes advokaadi põhjendatud taotluse alusel. Taotlus on põhjendatud juhul, kui riigi

õigusabi osutamine toimub osutamise asukohast enam kui 40 km kaugusel asuvast advokaadibüroost

vältimatutel põhjustel, st juhul, kui riigi õigusabi osutamise koha advokaadibüroodel pole millegipärast

võimalik ise riigi õigusabi osutada või on see märkimisväärselt raskendatud. Käesoleval juhul ei ole selliseid

asjaolusid tuvastatud ning tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud, kokku

2328 krooni, tuleb jätta kaitsja enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale on kaebuse esitanud süüdistatava kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu

määruse tühistamist osas, millega tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud

summas 2328 krooni jäeti kaitsja enda kanda. Kaitsja taotleb kaitsjatasu täies ulatuses tema kasuks

väljamõistmist. Lisaks eelnevale palub kaitsja ringkonnakohtu määrust täpsustada selliselt, et kaitsjatasu 300

krooni määruskaebuse esitamise eest mõistetaks välja OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks, mitte

OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt Rakvere osakonna kasuks. Määruskaebuse põhjendused on lühidalt

järgmised.

4.1 Käesolevas kriminaalasjas on kaitsjatasu kindlaks määratud Põhja Prefektuuri 30. mai 2010. a ja

Harju Maakohtu 31. mai 2010. a määrustega. Nimetatud määrused on jõustunud ja nendega on kaitsjatasu

OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks välja mõistetud. Ometigi on Tallinna Ringkonnakohus osa tasust

jätnud kaitsja enda kanda. Kuna kaitsja vaidlustas määruskaebe korras maakohtu otsuse selles osas, millega

sõidukulud jäeti süüdistatava kanda ja taotles sõidukulude jätmist riigi kanda, on ringkonnakohus, jättes tasu

õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud hoopis advokaadi enda kanda,

väljunud määruskaebuse piiridest. Kuna ringkonnakohtus ei olnud vaidlust kaitsjatasu põhjendatuse ja

vajalikkuse üle, puudus kaitsjal võimalus vastuväidete esitamiseks. Kaitsja märgib, et kuivõrd

ringkonnakohtu määrusega jäeti esmakordselt osa kaitsjatasust kaitsja enda kanda, peab kaitsjal riigi õigusabi

osutajana olema võimalus seda otsustust määruskaebe korras vaidlustada.

4.2 Riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel võib advokatuur määrata advokaadi, kelle advokaadibüroo

asukoht ei ole identne õigusabi osutamise asukohaga. Advokaat ei saa ise valida, mis piirkonnast tellimus

saabub - tellimused jagatakse advokaatide vahel olenemata nende büroo asukohast. Eesti Advokatuur on

sellega kehtestanud süsteemi, mis tema hinnangul tagab kohase, katkematu ja viivitamatu õigusabi osutamise

viisil, mis eeldab, et advokaadid osutavad riigi õigusabi ka väljaspool oma büroo asukohta. Seejuures on see,

kas eelarvest riigi õigusabi osutamise eest tasumiseks vahendeid jätkub, Eesti Advokatuuri riisiko ega anna

alust jätta konkreetse riigi õigusabi osutaja kasuks kaitsjatasu välja mõistmata. Lisaks juhib kaitsja

Riigikohtu tähelepanu sellele, et üksnes Korra p 52 alusel väljamõistetava tasu osas tuleb kaaluda, kas see on

põhjendatud. Korra p-s 57 sätestatud kulude puhul menetlejal kaalutlusõigus puudub ja ta peab kontrollima

üksnes seda, kas kulud on tekkinud.

4.3

Ekslikult

on

määruskaebuse

esitamise

tasu

krooni

mõistetud

välja

OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt kasuks, kuivõrd advokaat A. Aasmaa tegevuskoht on alates 1.

aprillist 2010 OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo. Nimetatud eksimus on võimalik lahendada KrMS § 431

alusel.

5. Vastuses määruskaebusele leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mairi Heinsalu, et

ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning palub määruskaebus jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Süüdistatava kaitsja on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega lahendati tema määruskaebus Harju

Maakohtu otsuse peale. Ringkonnakohtu määrusega tühistati maakohtu otsus süüdistatavalt kogu kaitsjatasu

väljamõistmise osas ja jäeti osa kaitsjatasust advokaadi enda kanda. Kriminaalmenetluse seadustiku § 391

kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus lõplik ja seda ei saa

edasi kaevata. Riigikohtu praktikas on esinenud juhtumeid, kus ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud

vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe. Sellisteks juhtumiteks on olnud

olukorrad, kui määruskaebusest nähtub ilmselgelt, et ebaseadusliku kohtulahendiga on rikutud isiku

põhiseaduslikke õigusi - näiteks õigust vabadusele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2008. a

määrust kriminaalasjas nr 3-1-1-20-08, p 8) või kui määrus, mis ei ole formaalselt määruskaebe korras

vaidlustatav, on sisult õigustühine põhjusel, et on tehtud kohtuniku pädevuse väliselt (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi. 23. septembri 2008. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-08 ja 4. detsembri 2008. a

määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-69-08).

Käesolevas asjas puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil alus sellise erandi tegemiseks, sest

ringkonnakohtu ebaseaduslik määrus ei toonud kaasa süüdistatava ega teiste menetlusosaliste põhiseaduslike

õiguste kahjustamist. Ringkonnakohus ei mõistnud kaitsjalt välja mingeid summasid teiste isikute kasuks,

vaid jättis üksnes osa kantud kuludest kaitsja enda kanda. Jättes osa kaitsjatasust advokaadi enda kanda, on

ringkonnakohus aga süüdistatava olukorda hoopis kergendanud. Seega puudub Riigikohtul menetluslik

pädevus esitatud määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks ning see tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Vaatamata eelnevale peab Riigikohtu kriminaalkolleegium ühetaolise kohtupraktika kujundamiseks

vajalikuks selgitada kohtute volitusi menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel.

8. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt muu hulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse

menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kõne

all oleva lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine

ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas

jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut

arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda.

Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 180 ei tulene võimalust jätta süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud või osa menetluskuludest kellegi kolmanda, näiteks advokaadi kanda.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et kaitsjatasu summas 3618

krooni on OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo juba Põhja Prefektuuri 30. mai 2010. a ja Harju Maakohtu

31. mai 2010. a määrustega välja mõistetud (tl 29 ja tl 33). Neid määrusi vaidlustatud ei ole ja sellest

tulenevalt on need käesolevaks ajaks jõustunud. Nende määrustega tehti otsustus tasuda OÜ-le Anti Aasmaa

Advokaadibüroo advokaat Anti Aasmaa poolt S. S-le osutatud õigusabi eest, kuid ei otsustatud seda, kes

peaks lõplikult menetluskulud kandma. Lõpliku otsustuse - kas kulud kannab isik või riik - sai kohus

kriminaalmenetluse seadustiku 7. peatüki 2. jaos sätestatut arvestades teha alles siis, kui selgus menetluse

tulemus. Nii oligi 31. mai 2010. a otsuses kohtu ülesandeks KrMS § 306 lg 1 p-st 14 lähtudes kaaluda, kas

mõista menetluskulud S. S-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja täies ulatuses või jätta osa neist KrMS § 180 lg-s

3 sätestatust lähtudes riigi kanda. Maakohus määraski kooskõlas KrMS § 180 lg-s 1 sätestatuga, et

menetluskulud tuleb jätta S. S. kanda. Ringkonnakohus aga, tehes otsustuse, millega jättis osa kaitsjatasust,

s.o sõidukulud ja tasu riigi õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest advokaadi enda kanda, läks

vastuollu KrMS § 180 regulatsiooni ning Põhja Prefektuuri 30. mai 2010. a ja Harju Maakohtu 31. mai 2010.

a määrustega.

10. 1. jaanuarist 2010 kehtib riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS) § 21 lg 3 uues sõnastuses. Nimetatud sätte

esimese lause kohaselt kehtestab advokatuuri juhatus riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse

ja korra igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi

eeldatavat mahtu. Seega anti alates 1. jaanuarist 2010 vahendid riigi õigusabi osutamiseks Eesti

Advokatuurile ning advokatuuri pädevuses on kehtestada vastav tasude ja kulude hüvitamise kord. Eesti

Advokatuuri juhatus on RÕS § 21 lg 3 alusel 15. detsembri 2009 otsusega ka vastava Korra kehtestanud.

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule, uurimisasutusele

või prokuratuurile taotluse, milles märgib RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel

maksmisele kuuluva tasu ja hüvitamisele kuuluvad vajalikud kantud kulud koos arvutuskäiguga. Tulenevalt

RÕS § 22 lg 7 esimesest lausest kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või

prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel

kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud

toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi

õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnevast lähtudes tuleb taotluse saanud

menetlejal kontrollida, kas advokaadi poolt taotletud tasu ja kantud kulud on kooskõlas Korras sätestatuga ja

põhjendatud. Seejuures puudub menetlejal alus irduda Korra regulatsioonist ja seada kahtluse alla

advokatuuri poolt kehtestatud riigi õigusabi tasu maksmise ja riigi õigusabi kulude hüvitamise süsteem isegi

siis, kui menetlejale tundub see mingil põhjusel ebamõistlik.

10.1 Korra kuni 1. juulini 2010 kehtinud redaktsiooni p 52 kohaselt makstakse advokaadi põhjendatud

taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu vastavalt

kaugusele, kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust

osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on riigi

õigusabi osutamise põhimõtete vastane siduda advokaadi taotluse põhjendatust sellega, kas riigi õigusabi

oleks saanud tulla osutama riigi õigusabi osutamise koha piirkonnas asuva advokaadibüroo advokaat või

mitte. Advokaadid tegutsevad riigi õigusabi osutamise valdkonnas vaba konkurentsi tingimustes ning on

õigustatud avaldama riigi õigusabi osutamise soovi mistahes Eesti piirkonnas. On ebamõistlik eeldada, et

advokaat, saades riigi õigusabi infosüsteemi kaudu n-ö piirkonnavälise tellimuse, uurib esmalt Eesti

Advokatuurilt, kas välja on selgitatud, et ükski piirkonnas asuva advokaadibüroo advokaat ei saa õigusabi

osutada ning keeldub riigi õigusabi osutamisest juhul, kui selgub, et mõni selline advokaat on tõepoolest riigi

õigusabi osutamiseks vaba. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab seejuures, et RÕS § 18 lg 1 kolmanda

lause kohaselt kohustub advokatuuri nimetatud advokaat asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja

korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. Riigi

õigusabi osutamisest keeldumine on sätestatud RÕS §-s 19, kuid sellest sättest ei tulene, et advokaadil oleks

riigi õigusabi osutamisest võimalik keelduda juhul, kui riigi õigusabi osutamise koht asub väljaspool tema

büroo tööpiirkonda. Eelnevast lähtudes asub kriminaalkolleegium seisukohale, et Korra p-s 52 sätestatud

advokaadi taotluse põhjendatuse kindlakstegemiseks tuleb menetlejal kontrollida kitsalt konkreetse sõidu

põhjendatust, st seda, kas advokaat käis riigi õigusabi osutamise kohas ja kas ta käis seal seoses riigi õigusabi

osutamisega. Samuti peab menetleja kaaluma, kas advokaadil oli vaja riigi õigusabi osutamise kohta sõita -

nt ei saa üldjuhul põhjendatuks lugeda, et advokaat külastab vahi all viibivat kaitsealust ühe kaebuse

koostamise ettevalmistamiseks korduvalt.

10.2 Samal seisukohal on Riigikohtu kriminaalkolleegium ka sõidukulude osas. Korra p 57 kohaselt määrab

kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel kindlaks hüvitamisele

kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud,

kui riigi õigusabi on osutatud linnas või vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonna, mille kaudu

advokaat õigusteenust osutab, asukohta. Korra p 59 sätestab, et p-s 57 nimetatud juhtudel riigi õigusabi

osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse

advokaadi põhjendatud taotlusel summas 2 krooni iga läbitud kilomeetri kohta. Järelikult tuleb menetlejal ka

sõidukulude puhul kontrollida advokaadi taotluse põhjendatust, kuid nagu eespool märgitud, ei hõlma

põhjendatuse kontroll seda, kas riigi õigusabi osutamise piirkonnast oleks mõni advokaat saanud riigi

õigusabi osutada või mitte.

11. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 391 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium S. S. kaitsja

vandeadvokaat A. Aasmaa määruskaebuse läbi vaatamata.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar