3-3-1-46-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedVahistatu Andres Sarapuu esitas 21. oktoobril 2009 Tallinna Vangla direktorile kaebuse tema kohta Tallinna Vangla vastas 5. novembri 2009. a kirjaga, et kinnipeeturegistrisse märgitakse intsidentide
Legislator headnote
AI generated3-3-1-46-10 · Riigikohus: oktoobril 2009 Tallinna Vangla direktorile kaebuse tema kohta Tallinna Vangla vastas 5. novembri 2009. a kirjaga, et kinnipeeturegistrisse märgitakse intsidentide
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-46-10
Määruse kuupäev
15. september 2010
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri
Salmann
Kohtuasi
Andres Sarapuu kaebus kinnipeeturegistrisse tehtud kannete
peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2010. a määrus haldusasjas
nr 3-09-3037
Menetluse alus Riigikohtus
Andres Sarapuu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Andres Sarapuu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli
2010. a määrus asjas nr 3-09-3037 muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Vahistatu Andres Sarapuu esitas 21. oktoobril 2009 Tallinna Vangla direktorile kaebuse tema kohta
"Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse" (kinnipeeturegister) tehtud kannete
peale.
2. Tallinna Vangla vastas 5. novembri 2009. a kirjaga, et kinnipeeturegistrisse märgitakse intsidentide
alla kõik kambris toimunud olulised sündmused.
3. A. Sarapuu esitas 10. novembril 2009 Tallinna Vangla direktorile vaide.
4. Tallinna Vangla tagastas haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel vaide selle esitajale, kuna
isikul puudub õigus vaie esitada.
5. A. Sarapuu esitas 17. detsembril 2009 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale. Kaebaja väidab,
et ta ei ole osalenud üheski intsidendis. Kaebaja soovib välja nõuda kõik tema kohta registrisse
kantud andmed, et neid vaidlustada või nõuda nende kustutamist. Kuna kinnipeeturegistrisse kantud
andmeid kasutatakse isiku iseloomustamiseks, ei saa öelda, et neil andmetel ei ole õiguslikku
tähendust. Kaebajal on õigus teada, millised andmed on tema kohta kogutud ja tal peab olema
võimalus neid vaidlustada.
6. Tallinna Halduskohus tagastas 16. märtsi 2010. a määrusega asjas nr 3-09-3037 kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
Halduskohus leidis, et Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2004. a määrusega nr 246 vastu võetud "Riikliku
kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja pidamise põhimääruse" (põhimäärus)
§ 24 sätestab registri töötleja kohustuse kanda registrisse kinnipeetavaga toimunud intsidendid.
Põhimääruse § 4 lg 2 kohaselt on registri andmed ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole
õiguslikku tähendust. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda vanglalt registri
mittetäitmist. Kaebajal on õigus teada tema kohta registrisse tehtud kannete sisu ja võimalik esitada
vastavalt põhimääruse § 38 lg-le 4 vanglale teabenõue. Kaebajal ei ole õigust nõuda registrisse
kantud andmete kustutamist või neid vaidlustada. Kaebajal on võimalik vaidlustada konkreetset
vangla toimingut või haldusakti, kui ta näitab ära, et vangla on otsustamisel tuginenud registris
märgitud intsidendile, andes sellele õigusliku tähenduse. Kaebuses selliseid asjaolusid ära toodud ei
ole.
Kaebusest ei nähtu, et kaebaja eesmärgiks oleks Tallinna Vangla poolt vaidele vastamata jätmise või
vaide tagastamise vaidlustamine, mistõttu ei käsitle kohus nende taotluste kohtule esitamise
võimalikkust ja nõuetele vastavust.
7. A. Sarapuu esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada.
8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. aprilli 2010. a määrusega asjas nr 3-09-3037 A. Sarapuu
määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2010. a määruse muutmata.
Ringkonnakohus leidis, et kaebaja nõuab ka ühe alternatiivina vanglalt registriandmete väljastamist.
Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 20 lg-st 2 tuleb taotlus andmete saamiseks esitada
Justiitsministeeriumile kui kinnipeeturegistri vastutavale töötlejale. Kuna kaebaja pole sellist taotlust
esitanud, pole sellesisulist vaidlust veel tekkinud ja kaebus andmete väljastamiseks tuleb tagastada
HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
Kaebaja väidet, et ta on andmete saamise nõude vanglale esitanud ja vaidlustas keeldumise ka vaides,
esitatud dokumendid ei kinnita. Vaides on nõutud üksnes kinnipeeturegistri viivitamatut puhastamist
intsidentidest. Kuna vaiet andmete väljastamata jätmise peale pole esitatud, oleks vangla tegevuse
peale esitatud kaebuse tagastamine lõppjärelduses samuti õige (HKMS § 11 lg 31 p 1, VangS § 11
lg 5).
Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema kohta kinnipeeturegistrisse kogutud andmete
kustutamist, sest andmete kogumine toimub seaduse alusel. Tulenevalt IKS § 14 lg 1 p-st 1, on
sellisel juhul õigus töödelda andmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. IKS § 21 lg 2 p 3 annab
andmesubjektile õiguse nõuda andmete kustutamist üksnes juhul, kui isikuandmete töötlemine pole
seadusega lubatud. VangS § 51 lg 1 p-d 5 ja 8 annavad aluse andmekogu loomiseks, kuhu kogutakse
andmeid vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste
või vahistatute käitumise, suhete ning kontaktide kohta käesolevas seaduses ettenähtud otsuste
tegemiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et andmed on ainult
ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele.
Põhimääruse § 38 näeb ette, et tegemist on piiratud juurdepääsuga andmekoguga ning põhimääruse
4. peatükk ei võimalda andmete väljastamist andmesubjektile. Kuna andmeid kogutakse vangla
julgeoleku tagamiseks, oleks kogutud andmete väljastamine kinnipeetavast andmesubjektile andmete
kogumise eesmärgiga vastuolus, sest võiks tekitada ohu vangla julgeolekule. Andmetega tutvumise
võimaluse puudumine välistab omakorda võimaluse nõuda nende parandamist. Seega välistavad
VangS § 51 lg 2 ja põhimääruse 4. peatükk kaebaja nõudeõiguse paranduste tegemiseks. Kui kaebajal
puudub halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus, tuleb kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. A. Sarapuu palub määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu määrus tühistada.
10. Tallinna Vangla palub jätta A. Sarapuu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
määrus muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas kohtud on õigesti tagastanud A. Sarapuu kaebuse
HKMS § 11 lg 31 p-de 1 ja 5 alusel.
12. Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 1 ja p 5 alusel osas, milles
kaebaja taotleb vanglalt kinnipeeturegistris olevate andmete väljastamist, kuna kaebaja ei ole
Justiitsministeeriumile vastavasisulist taotlust ega vanglale vaiet andmete väljastamise jätmise peale
esitanud.
Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et IKS § 20 lg 2 teise lause kohaselt tuli kaebajal
kinnipeeturegistris olevate andmete saamiseks pöörduda taotlusega Justiitsministeeriumi poole, mida
aga kaebaja teinud ei ole. Kaebaja ei ole vanglale esitanud ka vaiet kinnipeeturegistris olevate
andmete väljastamata jätmise peale, seega ei ole ta läbinud kohtuväliseks lahendamiseks
vangistusseaduse § 11 lg-ga 5 sätestatud kohustuslikku korda.
Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kaebus tuleks selles osas HKMS § 11
lg 31 p 1 ja p 5 alusel tagastada.
13. Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel ka osas, milles
kaebaja taotleb kinnipeeturegistris olevate andmete parandamist või kustutamist, sest kaebajal
puudub sellesisuline subjektiivne õigus, mida saaks halduskohtus kaitsta.
14. Ringkonnakohus leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kogutud andmete
kustutamist, kuna andmete kogumine toimub seaduse alusel (IKS § 21 lg 2 p 3).
Andmesubjekti enamik õigusi on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse 3. ptk-s. Kui isikuandmete
töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda kogutud isikuandmete
kustutamist või sulgemist (IKS § 21 lg 2 p 3).
Kolleegium on seisukohal, et IKS § 21 lg 2 p 3 välistab sõnaselgelt andmesubjekti õiguse nõuda tema
kohta kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist, kui andmed on kogutud seaduse alusel. Kuna
kinnipeeturegistrisse kogutud andmed on kogutud seaduse alusel (VangS § 51 koostoimes
põhimäärusega), ei ole kinnipeetaval õigust nõuda tema kohta kogutud isikuandmete kustutamist või
sulgemist. Seetõttu on ringkonnakohus õigesti leidnud, et IKS § 21 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kaebajal
õigust nõuda andmete kustutamist.
15. IKS § 21 lg 1 kohaselt on andmesubjektil õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete
isikuandmete parandamist.
Ringkonnakohus asus seisukohal, et kuna põhimääruse 4. ptk ei võimalda andmete väljastamist
andmesubjektile, puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda ka andmete parandamist.
16. Kinnipeeturegistris olevad andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid
väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele (VangS § 51 lg 2). Samuti sätestab
põhimääruse § 4 lg 2, et kinnipeeturegistri andmed on ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil
ei ole õiguslikku tähendust. Kinnipeeturegister on piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette
nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks (põhimääruse § 38 lg 1). Justiitsministeerium ja Politsei- ja
Piirivalveamet võivad kinnipeeturegistrist teabenõude alusel väljastada andmeid isikule, kellel on
seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus (põhimääruse § 42 lg 2).
Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kinnipeetaval ei ole õigust pääseda juurde
kinnipeeturegistris tema kohta olevatele andmetele, sest kinnipeeturegistrile on piiratud juurdepääs ja
andmeid väljastatakse isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele
juurdepääsu õigus. Kuna andmete parandamise nõudmine eeldab, et kinnipeetaval oleks juurdepääs
tema kohta tehtud kandele, ei saa ta nõuda nende andmete parandamist, mis pole talle saanud
õiguspäraselt teatavaks. Käesoleval juhul ei ole A. Sarapuul juurdepääsu kinnipeeturegistris tehtud
kandele ja talle ei ole vastavaid andmeid ka väljastatud. Seega ei ole A. Sarapuul võimalik väidetavalt
ebaõigete andmete parandamist nõuda. Seetõttu on kohtud kaebuse nimetatud nõude osas HKMS
§ 11 lg 31 p 5 alusel õigesti tagastanud.
17. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Sarapuu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
määrus muutmata.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann