Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-46-10 AI generated

3-3-1-46-10 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-46-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vahistatu Andres Sarapuu esitas 21. oktoobril 2009 Tallinna Vangla direktorile kaebuse tema kohta Tallinna Vangla vastas 5. novembri 2009. a kirjaga, et kinnipeeturegistrisse märgitakse intsidentide

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-46-10 · Riigikohus: oktoobril 2009 Tallinna Vangla direktorile kaebuse tema kohta Tallinna Vangla vastas 5. novembri 2009. a kirjaga, et kinnipeeturegistrisse märgitakse intsidentide

Keywords

AI generated
unauthorized sound recording right of data access information and consultation of employees right to install an antenna protection of communications right to be arrested
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-46-10

Määruse kuupäev

15. september 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Andres Sarapuu kaebus kinnipeeturegistrisse tehtud kannete

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2010. a määrus haldusasjas

nr 3-09-3037

Menetluse alus Riigikohtus

Andres Sarapuu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Andres Sarapuu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli

2010. a määrus asjas nr 3-09-3037 muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu Andres Sarapuu esitas 21. oktoobril 2009 Tallinna Vangla direktorile kaebuse tema kohta

"Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse" (kinnipeeturegister) tehtud kannete

peale.

2. Tallinna Vangla vastas 5. novembri 2009. a kirjaga, et kinnipeeturegistrisse märgitakse intsidentide

alla kõik kambris toimunud olulised sündmused.

3. A. Sarapuu esitas 10. novembril 2009 Tallinna Vangla direktorile vaide.

4. Tallinna Vangla tagastas haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel vaide selle esitajale, kuna

isikul puudub õigus vaie esitada.

5. A. Sarapuu esitas 17. detsembril 2009 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale. Kaebaja väidab,

et ta ei ole osalenud üheski intsidendis. Kaebaja soovib välja nõuda kõik tema kohta registrisse

kantud andmed, et neid vaidlustada või nõuda nende kustutamist. Kuna kinnipeeturegistrisse kantud

andmeid kasutatakse isiku iseloomustamiseks, ei saa öelda, et neil andmetel ei ole õiguslikku

tähendust. Kaebajal on õigus teada, millised andmed on tema kohta kogutud ja tal peab olema

võimalus neid vaidlustada.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 16. märtsi 2010. a määrusega asjas nr 3-09-3037 kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Halduskohus leidis, et Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2004. a määrusega nr 246 vastu võetud "Riikliku

kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja pidamise põhimääruse" (põhimäärus)

§ 24 sätestab registri töötleja kohustuse kanda registrisse kinnipeetavaga toimunud intsidendid.

Põhimääruse § 4 lg 2 kohaselt on registri andmed ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole

õiguslikku tähendust. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda vanglalt registri

mittetäitmist. Kaebajal on õigus teada tema kohta registrisse tehtud kannete sisu ja võimalik esitada

vastavalt põhimääruse § 38 lg-le 4 vanglale teabenõue. Kaebajal ei ole õigust nõuda registrisse

kantud andmete kustutamist või neid vaidlustada. Kaebajal on võimalik vaidlustada konkreetset

vangla toimingut või haldusakti, kui ta näitab ära, et vangla on otsustamisel tuginenud registris

märgitud intsidendile, andes sellele õigusliku tähenduse. Kaebuses selliseid asjaolusid ära toodud ei

ole.

Kaebusest ei nähtu, et kaebaja eesmärgiks oleks Tallinna Vangla poolt vaidele vastamata jätmise või

vaide tagastamise vaidlustamine, mistõttu ei käsitle kohus nende taotluste kohtule esitamise

võimalikkust ja nõuetele vastavust.

7. A. Sarapuu esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. aprilli 2010. a määrusega asjas nr 3-09-3037 A. Sarapuu

määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2010. a määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et kaebaja nõuab ka ühe alternatiivina vanglalt registriandmete väljastamist.

Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 20 lg-st 2 tuleb taotlus andmete saamiseks esitada

Justiitsministeeriumile kui kinnipeeturegistri vastutavale töötlejale. Kuna kaebaja pole sellist taotlust

esitanud, pole sellesisulist vaidlust veel tekkinud ja kaebus andmete väljastamiseks tuleb tagastada

HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

Kaebaja väidet, et ta on andmete saamise nõude vanglale esitanud ja vaidlustas keeldumise ka vaides,

esitatud dokumendid ei kinnita. Vaides on nõutud üksnes kinnipeeturegistri viivitamatut puhastamist

intsidentidest. Kuna vaiet andmete väljastamata jätmise peale pole esitatud, oleks vangla tegevuse

peale esitatud kaebuse tagastamine lõppjärelduses samuti õige (HKMS § 11 lg 31 p 1, VangS § 11

lg 5).

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema kohta kinnipeeturegistrisse kogutud andmete

kustutamist, sest andmete kogumine toimub seaduse alusel. Tulenevalt IKS § 14 lg 1 p-st 1, on

sellisel juhul õigus töödelda andmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. IKS § 21 lg 2 p 3 annab

andmesubjektile õiguse nõuda andmete kustutamist üksnes juhul, kui isikuandmete töötlemine pole

seadusega lubatud. VangS § 51 lg 1 p-d 5 ja 8 annavad aluse andmekogu loomiseks, kuhu kogutakse

andmeid vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste

või vahistatute käitumise, suhete ning kontaktide kohta käesolevas seaduses ettenähtud otsuste

tegemiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et andmed on ainult

ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele.

Põhimääruse § 38 näeb ette, et tegemist on piiratud juurdepääsuga andmekoguga ning põhimääruse

4. peatükk ei võimalda andmete väljastamist andmesubjektile. Kuna andmeid kogutakse vangla

julgeoleku tagamiseks, oleks kogutud andmete väljastamine kinnipeetavast andmesubjektile andmete

kogumise eesmärgiga vastuolus, sest võiks tekitada ohu vangla julgeolekule. Andmetega tutvumise

võimaluse puudumine välistab omakorda võimaluse nõuda nende parandamist. Seega välistavad

VangS § 51 lg 2 ja põhimääruse 4. peatükk kaebaja nõudeõiguse paranduste tegemiseks. Kui kaebajal

puudub halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus, tuleb kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. A. Sarapuu palub määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu määrus tühistada.

10. Tallinna Vangla palub jätta A. Sarapuu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

määrus muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas kohtud on õigesti tagastanud A. Sarapuu kaebuse

HKMS § 11 lg 31 p-de 1 ja 5 alusel.

12. Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 1 ja p 5 alusel osas, milles

kaebaja taotleb vanglalt kinnipeeturegistris olevate andmete väljastamist, kuna kaebaja ei ole

Justiitsministeeriumile vastavasisulist taotlust ega vanglale vaiet andmete väljastamise jätmise peale

esitanud.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et IKS § 20 lg 2 teise lause kohaselt tuli kaebajal

kinnipeeturegistris olevate andmete saamiseks pöörduda taotlusega Justiitsministeeriumi poole, mida

aga kaebaja teinud ei ole. Kaebaja ei ole vanglale esitanud ka vaiet kinnipeeturegistris olevate

andmete väljastamata jätmise peale, seega ei ole ta läbinud kohtuväliseks lahendamiseks

vangistusseaduse § 11 lg-ga 5 sätestatud kohustuslikku korda.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kaebus tuleks selles osas HKMS § 11

lg 31 p 1 ja p 5 alusel tagastada.

13. Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel ka osas, milles

kaebaja taotleb kinnipeeturegistris olevate andmete parandamist või kustutamist, sest kaebajal

puudub sellesisuline subjektiivne õigus, mida saaks halduskohtus kaitsta.

14. Ringkonnakohus leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kogutud andmete

kustutamist, kuna andmete kogumine toimub seaduse alusel (IKS § 21 lg 2 p 3).

Andmesubjekti enamik õigusi on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse 3. ptk-s. Kui isikuandmete

töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda kogutud isikuandmete

kustutamist või sulgemist (IKS § 21 lg 2 p 3).

Kolleegium on seisukohal, et IKS § 21 lg 2 p 3 välistab sõnaselgelt andmesubjekti õiguse nõuda tema

kohta kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist, kui andmed on kogutud seaduse alusel. Kuna

kinnipeeturegistrisse kogutud andmed on kogutud seaduse alusel (VangS § 51 koostoimes

põhimäärusega), ei ole kinnipeetaval õigust nõuda tema kohta kogutud isikuandmete kustutamist või

sulgemist. Seetõttu on ringkonnakohus õigesti leidnud, et IKS § 21 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kaebajal

õigust nõuda andmete kustutamist.

15. IKS § 21 lg 1 kohaselt on andmesubjektil õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete

isikuandmete parandamist.

Ringkonnakohus asus seisukohal, et kuna põhimääruse 4. ptk ei võimalda andmete väljastamist

andmesubjektile, puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda ka andmete parandamist.

16. Kinnipeeturegistris olevad andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid

väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele (VangS § 51 lg 2). Samuti sätestab

põhimääruse § 4 lg 2, et kinnipeeturegistri andmed on ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil

ei ole õiguslikku tähendust. Kinnipeeturegister on piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette

nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks (põhimääruse § 38 lg 1). Justiitsministeerium ja Politsei- ja

Piirivalveamet võivad kinnipeeturegistrist teabenõude alusel väljastada andmeid isikule, kellel on

seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus (põhimääruse § 42 lg 2).

Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kinnipeetaval ei ole õigust pääseda juurde

kinnipeeturegistris tema kohta olevatele andmetele, sest kinnipeeturegistrile on piiratud juurdepääs ja

andmeid väljastatakse isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele

juurdepääsu õigus. Kuna andmete parandamise nõudmine eeldab, et kinnipeetaval oleks juurdepääs

tema kohta tehtud kandele, ei saa ta nõuda nende andmete parandamist, mis pole talle saanud

õiguspäraselt teatavaks. Käesoleval juhul ei ole A. Sarapuul juurdepääsu kinnipeeturegistris tehtud

kandele ja talle ei ole vastavaid andmeid ka väljastatud. Seega ei ole A. Sarapuul võimalik väidetavalt

ebaõigete andmete parandamist nõuda. Seetõttu on kohtud kaebuse nimetatud nõude osas HKMS

§ 11 lg 31 p 5 alusel õigesti tagastanud.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Sarapuu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

määrus muutmata.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann