3-1-1-75-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-75-10

Otsuse kuupäev

09. september 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

T. V. väärteoasi jahiseaduse § 581 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. aprilli 2010. a otsus väärteoasjas

nr 4-09-28851

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keskkonnainspektsioon, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

1. september 2010

Istungil osalenud isikud

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. aprilli 2010. a otsus T. V. väärteoasjas jahiseaduse § 581 järgi ja

lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni 30. novembri 2009. a kiirmenetluse otsusega karistati T. V. jahiseaduse § 581

alusel 20 trahviühiku (1200 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et 28. novembril 2009 osales ta

Harjumaal X vallas X külas suurulukijahil kütina, omamata suuruluki laskekatse tunnistust, rikkudes JahiS §

36 lg 1 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse T. V. kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kes taotles

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaitsja leidis, et

tulenevalt JahiS § 36 lg-st 1 peab suurulukijahil kütina osalemiseks olema täidetud kaks tingimust - isikul

peab olema kehtiv suuruluki laskmist lubav dokument ja ta peab kasutama jahipüssikuuliga laetud padrunit.

Kiirmenetluse otsuses märgitud ajal peeti jahti metskitsedele. Metskits ei kuulu nende suurulukite nimistusse,

keda võib lasta ainult kuuliga. Menetlusalune isik kasutas metskitse laskmiseks haavlitega laetud padrunit,

mille tõttu ei olnud suuruluki laskekatse tunnistuse omamine nõutav.

3. Harju Maakohtu 19. aprilli 2010. a otsusega rahuldati menetlusaluse isiku kaebus, tühistati

Keskkonnainspektsiooni otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse

kaalutlusel. Maakohus ei tuvastanud kiirmenetluse kohaldamist välistavaid asjaolusid, märkides ühtlasi, et

vaidlust pole selles, et 28. novembril 2009 osales T. V. metskitsede laskmiseks peetud suurulukijahil kütina

ja tal puudus JahiS § 36 lg-s 1 sätestatud suuruluki laskekatse tunnistus. Selle normi mõtte kohaselt peab igal

suurulukijahil osaleval kütil olema laskekatse tunnistus kaasas sõltumata sellest, kas ta realiseerib või

kavatseb realiseerida jahil talle tunnistuse omamisest tulenevat õigust kasutada uluki laskmiseks

jahipüssikuuliga laetud padrunit. Suuruluki laskekatse tunnistuse kaasaskandmise kohustus on kütil ka siis,

kui jahti peetakse suurulukitele, keda võib jahieeskirja § 2 lg 2 järgi lasta muul viisil kui kuuliga. Tunnistuse

omamise kohustust ei mõjuta jahipidamisvahendi valik, vaid määrav on, kas tegu on suurulukijahiga ja kas

isik osaleb sellel kütina. Seetõttu pani T. V. hooletusest toime temale etteheidetava väärteo. Arvestades

väärteo toimepanemise asjaolusid, menetlusaluse isiku jahipidamisalast kogemust, andmete puudumist

varasema karistatuse kohta, tema suhtumist jahipidamist reguleerivatesse normidesse ja kohustustesse ning

kahetsust juhtunu suhtes, oleks T. V. karistamine ilmselgelt ebamõõdukas, millest johtuvalt saab teda

mõjutada edaspidisest süütegude toimepanemisest hoiduma ka karistust mõistmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnainspektsioon, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaator nõustub otsuses väljendatud hinnanguga, et

T. V-le süüksarvatud tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline, kuid leiab, et kohtul puudus alus

väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise

kriteeriumid saab tuletada KrMS §-st 202. Selle sätte järgi võib menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel

neil juhtudel, mil menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua väärteoasja menetlemist.

Menetlejal tuleb avaliku menetlushuvi puudumist põhjendada. Tulirelvadega seonduvate rikkumiste puhul,

mida arvatakse süüks ka T. V-le, eksisteerib avalik menetlushuvi. Sel põhjusel ei olnud väärteomenetluse

lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel õigustatud. Tegelikkusele ei vasta ka kohtu järeldus, et väärtegu pandi

toime hooletusest. Menetlusalune isik oli teadlik suuruluki laskekatse tunnistuse puudumisest, kuid osales

sellele vaatamata jahil, pannes väärteo toime otsese tahtlusega. Maakohus sedastas ekslikult, et T. V. ei

kasutanud küttimiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit. Menetluse vältel pole tuvastatud, millist laskemoona

jahil kasutati. Eelnev on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena, sest kohtuotsuse lõpposa

järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil menetlusaluse isiku kaitsja kassaatori seisukohtadega ei

nõustunud, märkides ühtlasi, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt

väärteomenetlusõigust, kui lõpetas väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, mitte aga koosseisupärase teo

puudumise tõttu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt tuleb väärteomenetluse lõpetamisel VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel esmalt kindlaks teha koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanek (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-08, p-d 6.3-6.4). Kui

isiku käitumises süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS §

29 lg 1 p 1, mitte aga VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise

küsimus sellises olukorras ei aktualiseeru.

7. Kassaator nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt pani T. V. toime JahiS § 581 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Sellest käsitlusest lähtuvalt vaidlustataksegi kassatsioonis eeskätt väärteomenetluse otstarbekuse

kaalutlusel lõpetamise põhjendatust. Tulenevalt VTMS § 166 lg-st 2 on Riigikohus kohustatud väljuma

kassatsiooni piiridest, kui ta tuvastab VTMS § 150 lg-s 1 nimetatud väärteomenetlusõiguse olulise

rikkumise, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Kriminaalkolleegiumi hinnangul kohaldas

maakohus väärteoasja lahendades ebaõigesti materiaalõigust, mis on viinud väärteomenetlusõiguse olulise

rikkumise ja menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseni. Seetõttu tuleb kassatsiooni piiridest väljuvalt

esmalt analüüsida kohtuotsuse järeldusi, mille kohaselt vastab T. V. käitumine JahiS §-s 581 sätestatud

väärteo tunnustele.

8. Kiirmenetluse otsusega karistati menetlusalust isikut JahiS § 581 järgi selle eest, et ta osales suurulukijahil

kütina, omamata suuruluki laskekatse tunnistust, mis on nõutav vastavalt JahiS § 36 lg-le 1. JahiS § 36 lg 1

esimeses lauses sätestatakse suuruluki laskekatse tunnistuse mõiste. Suuruluki laskekatse tunnistuse näol on

tegemist jahitunnistust omavale isikule antava dokumendiga, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil

kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit. Sama lõike teise lause kohaselt peab

kütil olema suurulukijahil suuruluki laskekatse tunnistus kaasas. Maakohus jõudis vaadeldavat sätet

sisustades järeldusele, et kohustus omada ja kanda suuruluki laskekatse tunnistust suurulukijahil kaasas ei

sõltu sellest, millist laskemoona kütt kasutab või kasutada kavatseb. Sarnasest arusaamast on karistusotsuse

tegemisel lähtunud ka kohtuväline menetleja, pidades teokirjelduses vajalikuks pelgalt menetlusalusel isikul

suuruluki laskekatse tunnistuse olemasoluga seonduva kajastamist. Seevastu kaitsja leiab, et suuruluki

laskekatse tunnistuse omamine on suurulukijahil nõutav vaid siis, kui kütt kasutab jahipüssikuuliga laetud

padrunit. Nõustudes kaitsja väitega, märgib kriminaalkolleegium vastuseks eelnevatele seisukohtadele, et

maakohtu tõlgendus ei ole kooskõlas seadusandja taotletud eesmärgiga ega vasta ka JahiS §-s 581 kirjeldatud

väärteokoosseisu tunnustele.

9. Jahiseaduse § 581 (Jahipidamine jahiloata, jahikoerapassita ja suuruluki laskekatse tunnistuseta)

objektiivsed tunnused seisnevad jahipidamises jahiloata, jahikoeraga jahikoerapassita või osalemises

suurulukijahil kütina, kasutades uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit ja omamata selleks

suuruluki laskekatse tunnistust. Seega on menetlusaluse isiku karistamine viimati märgitud koosseisulise

alternatiivi puhul võimalik siis, kui üheaegselt tuvastatakse järgmised asjaolud: suurulukijahil kütina

osalemine, jahipüssikuuliga laetud padruni kasutamine ja suuruluki laskekatse tunnistuse puudumine.

10. Kohtuvälise menetleja lahendis sisalduvast teokirjeldusest ei tulene ja väärteomenetluse raames pole

tuvastatud, et menetlusalune isik kasutas või kavatses kasutada jahipüssikuuliga laetud padrunit. Maakohus

tugines otsuses T. V. ütlustele, kelle sõnade kohaselt kasutas ta metskitsede jahiks hoopis haavleid. Vastuseks

kassaatori seisukohale, et menetluse vältel pole tuvastatud, millist laskemoona jahil kasutati ja seetõttu pole

välistatud T. V. poolt jahipüssikuuliga padruni kasutamine, märgib kolleegium, et väärteomenetluses lasub

tõendamiskoormis

süüdistusfunktsiooni

kandjal,

s.o

kohtuvälisel

menetlejal

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-105-03, p 6). Kohtuvälises menetluses

pole aga selle faktilise asjaolu kohta ühtegi tõendit kogutud. Ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo

põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks.

11. T. V-le ei ole süüks arvatud ja menetluse kestel pole tuvastatud ühe JahiS § 581 objektiivse tunnuse -

küttimine jahipüssikuuliga laetud padruniga - esinemist. Seega on maakohus vaidlustatud otsuses ekslikult

asunud seisukohale, et menetlusalune isik pani toime väärteokoosseisule vastava teo. Tuvastades ebaõigesti,

et menetlusaluse isiku tegu vastab väärteokoosseisule, jättes sellest veast tulenevalt väärteomenetluse VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamata ning lõpetades väärteomenetluse hoopis otstarbekuse kaalutlusel, rikkus

maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes. Nendel kaalutlustel tuleb

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Seda arvestades jätab kolleegium ülejäänud

kassatsiooni väited käsitlemata.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-dest 1 ja 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 19. aprilli 2010. a otsuse ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar