3-2-1-59-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-59-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. juuni 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Peeter Jerofejev

Kohtuasi

AS-i TARMEL hagi Ühiselamu Projekt OÜ vastu

703 708 krooni 48 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. veebruari 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-08-2131

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i TARMEL kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

619 069 krooni 3 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja aktsiaselts TARMEL (registrikood 10046240), esindaja

vandeadvokaat Margus Lentsius

Kostja Ühiselamu Projekt OÜ (registrikood 11169469), esindaja

vandeadvokaat Carri Ginter

Asja läbivaatamise kuupäev

31. mai 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. veebruari 2010. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-08-

2131 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Muuta osaliselt ringkonnakohtu otsuse

põhjendusi.

2. Arvata 22. veebruaril 2010 OÜ Tarmel Furniture poolt AS-i TARMEL kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjonist 6190 (kuus tuhat ükssada üheksakümmend) krooni 69 senti riigituludesse.

3. Tagastada OÜ-le Tarmel Furniture 22. veebruaril 2010 AS-i TARMEL kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjonist 1001 (üks tuhat üks) krooni 31 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS TARMEL (hageja) esitas 22. jaanuaril 2008. a Harju Maakohtule hagi Ühiselamu Projekt OÜ

(kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 703 708 krooni 46 senti ja

viivise. Hageja vähendas maakohtu 19. märtsi 2009. a istungil põhivõla nõuet 619 069 krooni

3 sendini.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 7. septembril 2006. a üürilepingu, millega kostja andis hageja

kasutusse Tallinnas Pärnu mnt 158B, 158D, 158E, 158F ja 158G asuvad kinnistud. Leping jõustus

8. septembril 2006. a, kui pooled sõlmisid kinnistute müügilepingu, millega hageja müüs kinnistud

kostjale. Kinnistul aadressiga Pärnu mnt 158E (kinnistu) asuv ehitis oli 3. jaanuaril 2005. a sõlmitud

üürilepingu alusel Tarmel Furniture OÜ kasutuses. 20. detsembril 2006. a toimus kinnistul tulekahju,

mille tõttu muutus 2/3 sellel asuvast ehitisest varisemisohtlikuks. Pooled sõlmisid 15. jaanuaril

2007. a üürilepingu lisa nr 1, mille kohaselt kohustus hageja kostja korralduse kohaselt tegema

põlenud ehitise lammutus- ja muud tööd. Üürilepingu lisa nr 1 p 3 kohaselt kohustus kostja hüvitama

hagejale tööde tegemiseks kantud kulutused 5 päeva jooksul pärast ehitise kindlustanud

kindlustusseltsilt esimese kindlustusmakse saamist. Kostja on kooskõlastanud hageja kantud

703 708 krooni 46 sendi suurused kulutused. Ehitise kindlustanud kindlustusselts tasus AS-le SEB

Eesti Ühispank 11. septembril 2007. a kostja kohustuse täitmiseks 6 921 365 krooni. Kostja hagejale

tehtud kulutusi ei hüvitanud, põhjendades seda sellega, et tasaarvestab hageja nõude enda nõudega

hageja vastu. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi kohustatud tasuma hagejale

kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Üürilepingu p 17.1 kohaselt peab lepingupool, kui ta ei

maksa üürilepinguga ettenähtud makseid tähtaegselt, maksma teisele lepingupoolele viivist, mille

määraks on 0,027% päevas. Ajavahemiku eest 17. septembrist 2007. a 7. maini 2009. a on kostja

kohustatud tasuma viivist 100 122 krooni 1 senti.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kinnistu oli hageja otseses valduses

kuni 7. septembrini 2007. a. Selle ajani kandis hageja kinnistute müügilepingu p 3.4 kohaselt kinnistu

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. 20. detsembril 2006. a kinnistul toimunud tulekahju tõttu

tekkis kostjale 21,6 miljoni krooni suurune kahju. Tulekahju tekkis hageja tootmisprotsessi

tuleohtlikkuse tõttu. Hageja vastutab kinnistute üüri- ja müügilepingu järgi tekkinud kahju eest.

Kostja esitas hagejale 21. detsembril 2007. a tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas hageja

nõude enda nõudega hageja vastu tagasiulatuvalt alates 7. septembrist 2007. a. Kuna hageja põhinõue

lõppes tasaarvestusega 7. septembril 2007. a, siis ei ole tal ka viivisenõuet.

3. Harju Maakohus rahuldas 7. mai 2009. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 619 069 krooni 3 senti ja viivise 100 122 krooni 1 senti.

Maakohus leidis, et võla olemasolu on tõendatud sellega, et kostja on omaks võtnud, et tal tekkis

kohustus tasuda hagejale üürilepingu lisa nr 1 alusel 619 069 krooni 3 senti.

Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-08-4441

kostja hagi hageja ja OÜ Tarmel Furniture vastu tuvastamaks, et hagejal on kahju hüvitamise

kohustus ning hageja on kahju osaliselt hüvitanud, ja 9 672 754 krooni suuruse kahjuhüvitise ning

viivise väljamõistmiseks. Kostja nõuab talle tulekahjuga tekkinud kahju hüvitamist. Kuivõrd

tsiviilasjas nr 2-08-4441 tuvastatakse, kas kostjal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu, ei ole kostja

nõude olemasolu selge ning seetõttu ei saa esitada ka tasaarvestuse vastuväidet. Kuna kostja nõude

olemasolu kohta võtab kohus seisukoha teises tsiviilasjas, ei saa menetluslikult asuda kostja nõuet

analüüsima. Kõikvõimalikud kostja nõudega seotud tõendid ja väited on esitatud tsiviilasjas nr 2-08-

4441 ning praeguses menetluses pooltele tõendite ja seisukohtade esitamise kohustuse panemine

oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 2 ja üldpõhimõttega, mille kohaselt

ühte nõuet saab lahendada korraga ainult ühes kohtumenetluses.

Seega ei ole kostjal õigust oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada, kohus ei analüüsi kostja nõuet

hageja vastu ning hageja nõue tuleb rahuldada.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 1. veebruari 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme sellega, et jättis kostja

esitatud tasaarvestuse vastuväite lahendamata. TsMS § 457 lg 2 järgi peab kohus tasaarvestuse

vastuväite sisuliselt lahendama või erandina tegema TsMS § 450 lg 2 kohaselt tasaarvestuse

reservatsiooniga osaotsuse, kui vastunõude lahendamine tooks kaasa menetluse ebamõistliku

pikenemise. Kostja on menetluse käigus vaielnud hageja nõudele vastu ja põhjendanud oma

kohustuse puudumist asjaoluga, et hageja nõue on 7. septembril 2007. a lõppenud tasaarvestusega.

Tasaarvestuse tegemine eeldab vastassuunaliste samaliigiliste kohustuste olemasolu. VÕS § 197 lg 1

kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole

nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt tema

kohustuse täitmist nõuda. Maakohus ei käsitlenud kostja väiteid, et hageja nõue hüvitada

lammutuskulud ja kostja tasaarvestuseks esitatud nõue on vastastikku seotud, sest nõuete aluseks on

sama lepinguline suhe ja sama faktiline asjaolu, et 20. detsembril 2006. a, st ajal, mil kinnistu

juhusliku hävimise riisiko lasus hagejal, toimus kinnistul tulekahju, mille tõttu sõlmisid pooled

15. jaanuaril 2007. a üürilepingu lisa nr 1. Kostja tasaarvestuse vastuväite sisuliseks lahendamiseks

oleks maakohus pidanud tuvastama, kas hageja peab kostjale hüvitama kahju, mis seisneb tulekahju

tagajärgede koristamises ja lammutamises pooltevahelise kinnistute üürilepingu ja selle lisa nr 1

ja/või müügilepingu järgi.

Nähtuvalt asja materjalidest (I kd, tl 55-56 ja tl 94-95), on hageja tunnistanud kostjale üürilepingu

rikkumisega kahju tekitamist ja möönnud nõuete esitamist enda vastu. Seega ei saa hageja hiljem

esitatud vastuväited olla VÕS §-de 197 ja 200 kohaselt aluseks praeguses tsiviilasjas tasaarvestusele

sisulise hinnangu andmata jätmisele. Hageja kostja tasaarvestusele esitatud vastuväide ei ole

VÕS § 200 lg 4 mõistes tasaarvestuse tegemise piirang ega keeld.

TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid

faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seega kui ringkonnakohus

esmakordselt asjaolud tuvastab ja tõendeid hindab, ei ole pooltel võimalik seda enam vaidlustada.

Seetõttu ei ole asja sisuline lahendamine apellatsioonimenetluses võimalik ning maakohtu otsus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilasja

uuel läbivaatamisel tuleks maakohtul otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt kaaluda tsiviilasjade nr 2-08-

2131 ja nr 2-08-4441 liitmist ühte menetlusse, võimaldamaks üheliigiliste hagide kiiremat

lahendamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu

otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja leiab, et ringkonnakohus on valesti tõlgendanud VÕS § 200 lg-t 4. Selle sätte kohaselt ei saa

tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Selleks, et

tasaarvestus oleks lubatav, peab tasaarvestava poole nõue olema selge. Kostja kahju hüvitamise nõue

ja selle suurus aga ei ole selge ning selle üle käib vaidlus tsiviilasjas nr 2-08-4441. Ebaselget nõuet

saaks tasaarvestuseks kasutada vaid siis, kui teine pool sellega nõustub. Hageja on kostja nõudele

vastu vaielnud ja esitanud sellele vastuväiteid, seega ei ole tasaarvestus VÕS § 200 lg 4 järgi lubatud.

Ringkonnakohus on valesti tõlgendanud ka VÕS § 197 lg-t 1. Ringkonnakohus leidis, et maakohus

oleks pidanud andma hinnangu kostja väitele, et poolte nõuded on vastastikku seotud. VÕS § 197

lg 1 järgi ei ole tasaarvestuse tegemise eelduseks tasaarvestatavate nõuete vastastikune seotus.

Maakohus leidis õigesti, et kuna vaidlus kostja kahju hüvitamise nõude üle lahendatakse tsiviilasjas

nr 2-08-4441, siis ei saa kohus praeguses asjas kostja tasaarvestuse vastuväitele hinnangut anda.

Seetõttu ei ole võimalik praeguses asjas teha ka tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsust, vaid ainult

lõppotsus hageja nõude osas. Kuna tsiviilasjas nr 2-08-4441 vaidlevad pooled kostja tasaarvestuse

vastuväitega sama eseme (kahju hüvitamise nõue) üle samal alusel (20. detsembril 2006. a kinnistul

toimunud tulekahju ja üürilepingu lisa nr 1), siis oleks ringkonnakohus pidanud kohaldama analoogia

alusel TsMS § 371 lg 1 p 5 või § 423 lg 1 p 4.

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et saatis asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohus põhjendas seda sellega, et kui ringkonnakohus esmakordselt

asjaolud tuvastab ja tõendeid hindab, ei ole pooltel võimalik seda enam vaidlustada. Sellist asja uueks

läbivaatamiseks saatmise alust TsMS ette ei näe. Seega oleks ringkonnakohus pidanud ise kostja

tasaarvestuse vastuväite kohta seisukoha võtma.

Ringkonnakohus on valesti järeldanud, et hageja on tunnistanud kostjale kahju tekitamist ning

möönnud nõuete esitamist enda vastu. Üürilepingu lisast nr 1 ja 7. septembril 2007. a allakirjutatud

üleandmise-vastuvõtmise aktist, millele ringkonnakohus viitab, sellist järeldust teha ei saa.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata. TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb osaliselt muuta ringkonnakohtu otsuse

õiguslikke põhjendusi.

10. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 200 lg 4 järgi välistab tasaarvestuse

igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab

tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude

maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole

nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata,

kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude

maksmapaneku. Seega on ringkonnakohus maakohtule õigesti ette heitnud kostja tasaarvestuse

vastuväite lahendamata jätmist. Kolleegium leiab, et olukorras, kus maakohus vaidlust kostja

tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu üle sisuliselt ei lahendanud, võis ringkonnakohus asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saata.

Kolleegium märgib, et kohus võiks kaaluda TsMS § 450 lg 2 järgi tasaarvestuse reservatsiooniga

osaotsuse tegemist, kui ta leiab, et pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas tasaarvestava poole nõue,

mida ta tasaarvestuseks kasutas, oli olemas ning tasaarvestav pool teise poole nõudele muid

vastuväiteid ei esita.

11. Hageja väidab, et tsiviilasjas nr 2-08-4441 lahendatakse samade poolte vahel sama nõuet samal

alusel kui nõue, millel põhineb kostja tasaarvestuse vastuväide. Praeguses asjas jõudis maakohus küll

samale järeldusele, kuid ringkonnakohus sellega ei nõustunud ja leidis, et maakohtu viide tsiviilasjale

nr 2-08-4441 on ebaõige ja põhjendamatu. Hageja ei ole esitanud ka Riigikohtule tõendeid selle

kohta, et tsiviilasjas nr 2-08-4441 lahendatakse sama nõuet samal alusel kui see, mida kostja kasutas

tasaarvestuseks. Kassatsioonkaebuse peale esitatud vastuses kostja hageja väitega ei nõustu ning

vaidleb sellele vastu. Sellises olukorras ei ole alust asuda seisukohale, et tegemist on sama nõudega

samal alusel.

12. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on valesti leidnud, et asjas

tuleb anda hinnang mh sellele, kas hageja ja kostja nõuded on vastastikku seotud. VÕS § 197 lg 1

kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele

rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole. Seega tuleb selles osas

muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on üürilepingu lisale nr 1 ja kinnistute

üleandmise-vastuvõtmise aktile viidates valesti tuvastanud, et hageja on tunnistanud kostjale kahju

tekitamist ja möönnud nõuete esitamist enda vastu. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on

selles osas ebaselge. See ei mõjuta aga asja uut läbivaatamist maakohtus. Tegemist ei ole

ringkonnakohtu seisukohaga õigusnormi tõlgendamisel või kohaldamisel, mis oleks TsMS § 658 lg 2

järgi maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslik.

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on valesti määranud tsiviilasja hinnaks 719 191 krooni

4 senti. Praeguses asjas ei kohaldu tsiviilasja hinna määramisel alates 1. jaanuarist 2009 kehtima

hakanud TsMS § 137 lg 4, kuna hagi on esitatud enne 1. jaanuari 2009. a (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09, p 10). Seega tuleb hagi

hind TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutada põhinõude järgi. Hageja põhinõude suurus on 619 069 krooni

3 senti.

14. OÜ Tarmel Furniture on hageja eest tasunud kassatsioonkaebuselt kautsjonit 7192 krooni.

TsMS § 140 lg 2 esimese lause kohaselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast. Selle järgi oleks

kassatsioonkaebuselt tulnud tasuda kautsjonit 6190 krooni 69 senti. Seega on kautsjoni enam tasutud

1001 krooni 31 senti, mis tuleb TsMS § 149 lg 7 alusel tagastada. Hageja on TsMS § 149 lg 8

kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada OÜ-le Tarmel Furniture.

Ülejäänud osas arvatakse kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

riigituludesse.

15. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle

tulemustest.

Villu Kõve, Henn Jõks, Peeter Jerofejev