3-3-1-30-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-30-10

Määruse kuupäev

2. juuni 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Madis Pretke kaebus Tartu Vangla administratsiooni ja

meditsiinitöötajate peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. detsembri 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-09-1767

Menetluse alus Riigikohtus

Madis Pretke määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Madis Pretke määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 29. detsembri 2009. a määruse ja Tartu Halduskohtu

2. septembri 2009. a määruse haldusasjas nr 3-09-1767 põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele. Ülejäänud osas jätta kohtumäärused muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Madis Pretke esitas 9. juunil 2009 Tartu Vanglale vaide blanketil taotluse enda üleviimiseks mõnda

teise vanglasse. Vaide esitamist põhjendas M. Pretke sellega, et Tartu Vanglas ei võimaldata talle

pikemaajalist ravi, rikutakse ravirežiimi, viiakse läbi tema elu ja tervist ohtuseadvaid protseduure ja

paigutatakse temaga ühte kambrisse kahtlaseid haiguseid põdevaid kinnipeetavaid. Tartu Vangla

edastas vaide 11. juunil 2009 Justiitsministeeriumile, kuid ministeerium tagastas selle vanglale

ettevalmistava menetluse läbiviimiseks, sest vaidest ei selgu, kas vaide esitaja soovib vaidlustada

vangla toiminguid meditsiinilise abi mittevõimaldamisel või soovib enda ümberpaigutamist teise

vanglasse.

2. M. Pretke esitas 29. juunil 2009 Justiitsministeeriumile kirja "Vaide puuduste kõrvaldamine",

milles märkis, et vaide esitamise põhjuseks on meditsiinilise abi mitteosutamine Tartu Vangla

meditsiiniosakonna poolt, mis seab ohtu tema tervise ja elu, ning kirjeldas oma etteheiteid

meditsiiniosakonna tegevusele. Justiitsministeerium edastas ka selle kirja Tartu Vanglale.

3. Tartu Vangla andis 10. juuli 2009. a otsusega M. Pretkele kuni 20. juulini 2009 tähtaja vaides

puuduste kõrvaldamiseks (taotluse täpsustamiseks), sest kuigi M. Pretke on oma puuduste

kõrvaldamise kirjas märkinud, et vaide esitamise põhjuseks on meditsiiniabi mitteosutamine, pole ta

vaides esitatud üleviimise taotlust muutnud.

Otsuses selgitati lisaks, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust kinnipidamiskohta valida.

Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 "Täitmisplaan" (Täitmisplaan) § 5 näeb ette,

millisesse vanglasse üks või teine kinnipeetav üldjuhul karistust kandma paigutatakse.

Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest

vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava

elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel.

Täitmisplaani kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus

kinnipeetav karistust kannab (§ 8), näidates muuhulgas ära ka põhjuse, miks ümberpaigutamist

taotletakse (§ 9) ja taotluse menetlemisel kontrollib Justiitsministeerium taotluse põhjendatust (§ 10).

Seaduse kohaselt esitab ümberpaigutamise taotluse seega vangla direktor ja selleks peab ta olema

veendunud, et M. Pretke viibimine Tartu Vanglas tõepoolest tema julgeolekut ohustab.

Otsuse kohaselt ei ole vaides nimetatud asjaolu, et Tartu Vanglas ei osutata kinnipeetavale

meditsiinilist abi, alus tema ümberpaigutamiseks teise vanglasse. M. Pretke terviseseisund ei ole

vanglas halvenenud. Ka ei vasta tõele M. Pretke väited selle kohta, nagu ei võimaldataks talle Tartu

Vanglas ravi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 2 p-de 3-5 kohaselt märgitakse vaides

vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või

toiming rikub tema õigusi, ning vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus. M. Pretke vaidest ei nähtu,

kas selle esitaja on soovinud vaidlustada vangla toiminguid meditsiinilise abi mittevõimaldamisel ja

seega soovib teatud toimingute sooritamist, või on vaide eesmärgiks tema ümberpaigutamine teise

vanglasse.

Lisaks märgiti otsuses, et tulenevalt VangS § 52 lg-st 1 osutab tervishoiuteenuseid vanglas

tervishoiutöötaja. Justiitsministeeriumil puudub pädevus hinnata arsti poolt osutatava ravi piisavust,

vajalikkust ja otstarbekust. Seda saab teha Tervishoiuameti juures asuv ravikvaliteedi komisjon. Kui

M. Pretke leiab, et teda on ravitud valesti või ebapiisavalt, on tal õigus esitada kaebus arsti tegevuse

peale ravikvaliteedi komisjonile.

4. Otsusega antud tähtaja jooksul M. Pretke ei vastanud.

5. Tartu Vangla tagastas 11. augustil 2009 vaide HMS § 79 lg 1 p 2 alusel, sest vaide esitaja ei

kõrvaldanud antud tähtaja jooksul vaides esinenud puudusi, mis takistasid vaide lahendamist. Ka

29. juuni 2009. a kirjas ei olnud M. Pretke vaides esitatud taotlust muutnud, esitanud selgelt

väljendatud taotlust ega märkinud, millise toimingu sooritamist või haldusakti andmist ta vanglalt

soovib.

6. M. Pretke esitas 14. augustil 2009 vaidega samasisulise kaebuse Tartu Halduskohtule, milles ta

palub võtta menetlusse tema kohtuasi Tartu Vangla administratsiooni ja meditsiinitöötajate vastu ja

nõuab enda ümberpaigutamist Murru Vanglasse, kuna praeguse suhtumisega seatakse ohtu tema

tervis ja elu ning talle ei võimaldata normaalset arstiabi ja tööhõivet. Ta kirjeldab oma meditsiinilisi

kaebusi ning nõuab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel 5000 krooni.

7. Tartu Halduskohus tagastas 2. septembri 2009. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohus leidis, et kui kinnipeetavast vaide esitaja ei ole

määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, pole tal VangS § 11 lg 81 kohaselt õigust pöörduda

kaebusega sama vaidemenetluse eseme osas halduskohtu poole. Kahju hüvitamise taotluse osas on

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

8. M. Pretke esitas 7. septembril 2009 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles ta loobub

kahju hüvitamise taotlusest, kuid ülejäänud osas palub võtta kaebus menetlusse, sest nende taotluste

osas on tal vaidemenetlus korrektselt läbitud. Kaebuse kohaselt repressioonide kohaldamine vanglas

jätkub, tööhõivet ei võimaldata ning meditsiini- ja olmeprobleemide lahendamisele teeb vangla

jätkuvalt takistusi.

9. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. detsembril 2009 määruskaebuse rahuldamata, leides, et

määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ning kaebus on põhjendatult tagastatud HKMS § 11 lg 31

p 1 ja VangS § 11 lg 8 ning lg 81 alusel. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised:

9.1. Kahju hüvitamise taotlust M. Pretke Tartu Vanglale esitanud ei olnud. Muus osas on tegu sama

vaidemenetluse esemega, milles kaebus puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastati;

9.2. kuigi ajal, mil kaebuse esitajalt nõuti puuduste kõrvaldamist, VangS § 11 lg 81 veel ei kehtinud,

ei ole see määruskaebuse rahuldamise aluseks. Puuduste kõrvaldamise nõudmise ajal kehtinud VangS

§ 11 lg-t 5 tuli koostoimes HKMS § 11 lg-ga 31 p-ga 1 samuti tõlgendada selliselt, et vaide

tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui vaide tagastamine

toimus õigusvastaselt. Kui vaie tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav rikkus vaide esitamise

korda või ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi, ei ole vastavat liiki asjade kohtueelsel

lahendamisel kehtivat korda läbitud ning kinnipeetaval ei saa tekkida kohtusse pöördumise õigust

tulenevalt sellest, et ta rikub asja kohtuvälise lahendamise korda;

9.3. vaie tagastati õiguspäraselt põhjusel, et määratud tähtajaks (20. juuliks 2009) ei kõrvaldanud

kaebuse esitaja vaides esinenud puudusi ning esitatud kujul ei olnud sellest võimalik välja lugeda,

mida M. Pretke vaidemenetluse korras taotleb. Tartu Vangla andis HMS § 78 kohaselt tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks ja selgitas M. Pretkele, et tal tuleb esitada selline taotlus, mille lahendamine

on vaidemenetluses võimalik, ja täpsustada vaide eset, sh seda, milles seisneb tema õiguste rikkumine

vangla poolt. Kuna puudusi ei kõrvaldatud, tagastas Tartu Vangla vaide õiguspäraselt tulenevalt HMS

§ 79 lg 1 p-st 2.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. M. Pretke esitas 18. jaanuaril 2010 määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebuses selgitab

kaebaja, et vaidemenetlus oli tema poolt korrektselt ja õigeaegselt läbitud ning vaides puudusi ei

esinenud. Oma meditsiiniliste kaebuste mittelahendamise tõttu palub ta end paigutada karistust

kandma vanglasse, kus tema tervis ja elu ei ole ohustatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Asjas on vaidlus selle üle, kas M. Pretke kaebus on õigesti tagastatud. Halduskolleegium nõustub

haldus- ja ringkonnakohtu järeldusega kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasuse osas.

Sellest taotlusest on M. Pretke kohtumenetluse käigus ka loobunud.

12. HMS § 72 lg 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist,

haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist, ning

ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.

Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et haldusaktist eraldi võib vaidemenetluses vaidlustada viivituse,

tegevusetuse, ametiisiku taandamisest keeldumise, haldusakti andmise taotluse tagastamise või muu

seaduses sätestatud toimingu.

VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest

avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse

täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Määruse "Täitmisplaan" § 8

kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust

kannab, ning § 10 kohaselt menetleb taotlust Justiitsministeerium.

Nimetatud sätetest tulenevalt puudub kinnipeetaval õigus taotleda enda ümberpaigutamist.

13. Välistatud pole aga kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori

poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks

õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Samas võib kinnipeetava

põhiõiguste tagamine olla võimalik ka muude meetmete abil, mistõttu õiguste kaitsmiseks pole

ümberpaigutamine alati vajalik. M. Pretke on oma taotluse sidunud õigusega tervise kaitsele.

14. Ülaltoodust tulenevalt ei saanud M. Pretke oma ümberpaigutamise taotlust esitada

vaidemenetluse raames. Tal oli aga õigus pöörduda taotlusega vangla direktori poole.

15. Käesoleval juhul kirjeldas M. Pretke vaidena pealkirjastatud dokumendis oma etteheiteid Tartu

Vangla meditsiiniosakonnale ning taotles meditsiiniosakonna toimingute tõttu enda üleviimist teise

vanglasse. VangS § 1¹ lg 4 sätestab, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks

esitatakse kirjalikult, kui justiitsminister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist.

M. Pretke on Tartu Vangla poole pöördunud kirjalikus vormis. HMS § 14 lg 3 p-de 1-5 kohaselt peab

kirjalik taotlus sisaldama esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäeva ja

taotleja allkirja, kättetoimetamise soovitavat viisi ja kontaktandmeid ning muid õigusaktidega

ettenähtud andmeid.

Kolleegiumi hinnangul ei tähenda üksnes asjaolu, et M. Pretke on 9. juunil 2009 esitatud taotluse

kirjutanud vaide blanketile ning adresseerinud selle Justiitsministeeriumile, et esitatud ongi vaie,

mitte aga taotlus haldusmenetluse algatamiseks. M. Pretke esitatud taotlus oli piisavalt selgelt

sõnastatud ja HMS § 14 lg-s 3 sätestatud nõuetele vastav ning kuulus järelikult lahendamisele

haldusmenetluse raames.

16. Kolleegium leiab, et Tartu Vangla oleks pidanud kaebaja taotluse lahendama. Kuigi taotlus oli

ekslikult vormistatud vaidena, ei võinud Tartu Vangla jätta seda lahendamata ning tagastada. Vangla

on aga taotluse menetlemisel ning tagastamisel lähtunud üksnes vaidemenetluse kohta sätestatust

ning M. Pretke taotlus on jäänud lahendamata.

17. Kuivõrd VangS § 1¹ lg 5 ning HMS § 72 näevad kohustamiskaebusele ette kohustusliku

kohtueelse menetluse, mis antud on juhul on läbimata, oli käesoleval juhul lõppjäreldusena M. Pretke

kaebuse tagastamine Tartu Halduskohtu poolt HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel õiguspärane.

18. Kujunenud olukorra lahendamiseks kohaseim ning kiireim viis oleks M. Pretke taotluse

menetlemine Tartu Vangla poolt.

VangS § 1¹ lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale

halduskohtule kaebus tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või

Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt

rahuldanud, rahuldamata jätnud või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 1¹ lg 4¹ kohaselt vaatab

vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi Justiitsministeerium. Seega juhul,

kui vangla M. Pretke taotlust ei menetle, tuleb M. Pretkel enne halduskohtu poole pöördumist

taotleda HMS § 72 lg 1 ja VangS § 1¹ lg 4¹ alusel Justiitsministeeriumilt vaidemenetluse korras

vangla direktorile ettekirjutuse tegemist talle vastamiseks või HMS § 72 lg 3 ja VangS § 1¹ lg 4¹

alusel vaidlustada vaidemenetluses haldusorgani tegevusetus.

19. Lisaks märgib kolleegium, et ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt nii

halduskohtusse kaebuse esitamise ajal kehtinud VangS § 1¹ lg 8¹ kui ka vaide esitamise ajal kehtinud

§ 1¹ lg 5 on samasisulised. Lisaks sätete sõnastusele on nende erinev tähendus nähtav ka 24. juulil

2009 jõustunud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirjast. Seletuskirja kohaselt tulenes VangS § 1¹ täiendamise vajadus lg-ga 8¹

eelkõige asjaolust, et VangS § 1¹ lg 5 võimaldas isikul kohtu poole pöörduda ka juhul, kui vaie

tagastati selles esinenud puuduste tõttu ning sisulist arutelu vaide eseme üle seega vaidemenetluses

toimuda ei saanud; uue regulatsiooni (VangS § 1¹ lg 8¹) sisuks on aga see, et enne nõuetele vastava

vaide esitamist sama vaide esemega kohtu poole pöörduda ei saa.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann