3-2-1-49-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-49-10

Määruse kuupäev

Tartu, 31. mai 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Helve Annoki avaldus sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 5. veebruari 2010. a määrus asjas nr 2-08-

20456

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Helve Annoki määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Helve Annok (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik Ülo Annok (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

advokaat Tambet Laasik

Asja läbivaatamise kuupäev

10. mai 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-20456 ja

saata asi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Aivo Annokile Helve Annoki määruskaebuselt 3. märtsil 2010. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Helve Annoki esindaja Aivo Annok esitas 23. mail 2008 Tartu Maakohtule hagiavalduse Ülo

Annoki vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Hagiavalduse

kohaselt sai H. Annok 15. märtsil 2008 täitmisteate koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega

samas täiteasjas. Täitmisteatest nähtub, et Ü. Annok esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja

täitedokumendi täitemenetluse algatamiseks, et nõuda H. Annokilt sisse 438 875 krooni suurune võlg.

2. Tartu Maakohus võttis 26. mail 2008 hagiavalduse menetlusse ja määras asja läbivaatamise hagita

menetluses.

3. Tartu Maakohus jättis 11. detsembri 2009. a määrusega H. Annoki avalduse rahuldamata.

Maakohtu määruse kohaselt sätestab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, et võlgnik võib

esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta

täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Maakohus jättis avalduse rahuldamata seetõttu, et avaldus

oli esitatud tähtaega rikkudes. Vaidlust ei ole selle üle, et H. Annok sai täiteteate kätte 15. märtsil

2008 ja hagi esitati kohtule 23. mail 2008. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse

lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist.

4. H. Annoki esindaja esitas 14. jaanuaril 2010 ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu

määruse peale.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2010. a määrusega H. Annoki määruskaebuse läbi

vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel. Määruskaebuse kontrollimisel

leidis ringkonnakohus, et maakohus on määruskaebuse valesti menetlusse võtnud, kuna

määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt.

Tulenevalt vaidlustatud määrusest ning TsMS § 661 lg-st 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg

15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Toimikust nähtub, et vaidlustatud määrus saadeti avaldaja esindajale, kes sai määruse kätte

29. detsembril 2009. Seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 13. jaanuaril 2010.

Määruskaebus esitati maakohtule 14. jaanuaril 2010, seega seaduses ettenähtud tähtaega ületades.

Avaldaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Ringkonnakohus on eksinud

menetlustähtaja arvutamisega ning leidis ebaõigesti, et määruskaebus esitati ringkonnakohtule

ühepäevase hilinemisega. Määruskaebus esitati ringkonnakohtule e-posti teel aadressile

Merli.Looberg@kohus.ee 13. jaanuaril 2010 kell 23.59. Kuna see oli avaldajale teadaolev kohtu e-

posti aadress ja on teada, et meilid liiguvad kohe, siis pidi ringkonnakohus määruskaebuse kätte

saama 13. jaanuaril 2010.

Samuti märgib avaldaja, et tegelikult pidanuks tal kohtulahendi vaidlustamiseks aega olema 30 päeva,

sest maakohus pidi TMS § 221 alusel esitatud hagi läbi vaatama hagimenetluses. Sellele asjaolule on

avaldaja tuginenud ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses.

7. Puudutatud isik Ü. Annok vaidleb määruskaebusele vastu. Menetlustähtaja järgimisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendi kohtusse jõudmise faktilisest ajast, st mitte selle saatmise ajast. Kirjalikku

taasesitamist võimaldav dokument jõuab kohtusse selle salvestamisega kohtudokumentide

vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Isegi tavaolukorras võtab e-kirja edastamine ühelt kasutajalt

teisele aega vähemalt paar minutit. Seetõttu tuleb lugeda määruskaebus esitatuks 14. jaanuaril 2010. a

ja seega on ringkonnakohus õigesti jätnud selle menetlusse võtmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi saata

ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Ringkonnakohus jättis H. Annoki määruskaebuse läbi vaatamata TsMS § 664 lg 2 alusel, kuna

ringkonnakohtu arvates oli määruskaebus valesti menetlusse võetud põhjusel, et määruskaebust ei

esitatud õigel ajal. Kolleegium leiab, et iseenesest on õige ringkonnakohtu märgitu, et TsMS § 661

lg 2 alusel on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

9. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et maakohus on ekslikult menetlenud H. Annoki hagiavaldust

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagita asja algatamise avaldusena (tlk 24). Toimikust nähtub,

et H. Annok esitas hagiavalduse TMS § 221 lg 1 alusel. Selle sätte järgi võib võlgnik esitada

sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Riigikohus on 2. juunil 2008

tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08 tehtud määruse p-s 16 leidnud, et seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik

vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt ka

Riigikohtu 27. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25). Seega on maakohus eksinud,

kui märkis tsiviilasja menetlusse võtmise määruses 26. mail 2008, et avaldusest nähtuvalt tuleb

kohtul avaldus lahendada hagita menetluses.

Hagita menetluses vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 15 alusel läbi kaebusi kohtutäituri tegevuse peale.

Seda kinnitab ka TMS § 218 lg 2. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et TMS § 217 lg 1

alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi

täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (vt Riigikohtu

9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-09, p 9). Samas ei nähtu toimikust, et tegemist

oleks kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, st ei ole järgitud sellise vaidluse kohustuslikku

kohtueelset menetluse korda, kohtutäitur ei ole hagita menetlusse kaasatud jne.

TsMS § 478 lg 1 järgi on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Kuivõrd maakohus on eksinud

tsiviilasja liigi määramisel, on ekslikult asja lõpplahendiks kohtumäärus. Maakohus pidi asja läbi

vaatama hagimenetluses ja tegema lõpplahendina otsuse, mida saanuks menetlusosaline vaidlustada

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (TsMS § 632 lg 1). Sellist maakohtu ekslikku

käitumist pidi ringkonnakohus märkama. Liiatigi on H. Annok ringkonnakohtule esitatud

määruskaebust põhjendanud muu hulgas sellega, et maakohus on asja ekslikult hagita menetluses läbi

vaadanud (tlk 108).

10. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse ja saadab määruskaebuse ringkonnakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ringkonnakohtul H. Annoki

määruskaebust käsitleda kui apellatsioonkaebust.

11. Vastuseks määruskaebuse väitele, et määruskaebus jõudis ringkonnakohtusse õigel ajal, kuna see

saadeti e-posti aadressile Merli.Looberg@kohus.ee tähtaja viimasel päeval kell 23.59, märgib

kolleegium järgmist. TsMS § 336 reguleerib dokumendi elektroonilist esitamist kohtule. Selle

paragrahvi esimese lõike järgi peab dokument olema varustatud saatja digitaalallkirjaga. Toimikust

nähtub, et määruskaebuse esitaja esindaja on määruskaebuse digitaalselt allkirjastanud, kuid

digitaalallkirjade kinnituslehe väljatrükk näitab, et digitaalallkiri on kinnitatud 14. jaanuaril 2010

kell 00.05.

TsMS § 336 lg 2 järgi loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud

kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Kolleegium leiab, et saates

määruskaebuse tähtaja viimasel päeval kell 23.59, ei saa määruskaebuse esitaja eeldada, et see

jõutakse veel samal kuupäeval salvestada ettenähtud andmebaasi. Saates tähtaja viimasel minutil

määruskaebuse, võtab määruskaebuse esitaja ise riski, et määruskaebus ei ole TsMS § 336 lg 2 mõttes

esitatud tähtaegselt. Samuti juhib kolleegium tähelepanu TsMS § 336 lg-le 3, mille kohaselt

elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra ja dokumendiformaatidele esitatavad

nõuded kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 § 5

järgi tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti

aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel.

Toimiku materjalidest ei ole selge, et määruskaebus oleks esitatud õigel ajal ja selleks ettenähtud

aadressil. Kuid selline rikkumine ei ole selles asjas oluline, kuivõrd kolleegium on määruse punktis 9

selgitanud, et ringkonnakohus on ekslikult lugenud määruskaebuse/apellatsioonkaebuse esitamise

tähtajaks 15 päeva.

12. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik