3-3-1-20-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-20-10

Määruse kuupäev

27. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Andres Sarapuu kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2010. a määrus haldusasjas

nr 3-09-2495

Menetluse alus Riigikohtus

Andres Sarapuu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda Andres Sarapuu määruskaebus läbivaatamiseks Riigikohtu halduskolleegiumi kogu

koosseisule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu Andres Sarapuu esitas 2. novembril 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt ostis A. Sarapuu vangla kaupluse vahendusel teleri, mis

väljastati talle 25. augustil 2009. Kaebaja arvates anti talle vale teler ning ta palus vanglal olukorra

lahendada. 10. septembril 2009 võeti teler ära põhjendusega, et kaebaja vaatas seda pärast öörahu ja

teleri originaalpistiku juurde olid ühendatud juhtmed, mis teleri juurde ei kuulu. Teleri äravõtmise

kohta A. Sarapuule ühtki dokumenti ei antud, kuid 12. oktoobril 2009 tutvustati kaebajale vangla

õiendit, mille kohaselt on kaebajat karistatud televiisori vaatamise keeluga. A. Sarapuu esitas

13. oktoobril 2009 õiendi peale vaide ja taotles teleri tagastamist. Vangla jättis vaide tähtaegselt

lahendamata.

Koos kaebusega esitas A. Sarapuu taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja lisas taotlusele

vanglasisese isikuarve väljavõtte, mille kohaselt oli kaebajal 20. oktoobri 2009. a seisuga raha 45

senti. Pärast seda kuupäeva laekus tema isikuarvele veel 500 krooni, kuid taotluse kohaselt kulus see

hügieenitarvete soetamiseks.

2. Tallinna Halduskohus tõlgendas 2. detsembri 2009. a määruses kaebust nii, et A. Sarapuu

taotleb Tallinna Vangla 9. oktoobri 2009. a otsuse (teleri kasutamise loa peatamine) tühistamist ja

teleri kambrisse tagastamist.

Halduskohus jättis riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata järgmiste põhjendustega. Kaebaja

vanglasisese isikuarve väljavõtte kohaselt on arvele 25. juulil 2009 laekunud 3990 krooni, 27. juulil

2800 krooni ning 30. augustil 300 krooni. 10. septembril 2009, kui kaebajalt teler ära võeti, oli arvel

vabaks kasutamiseks 2582,7 krooni. Pärast seda on toimunud järgmised väljaminekud: 11. septembril

2009 on tasutud vangla kaupluses 943,15 krooni, 15. septembril elektrienergia eest 38,2 krooni,

22. septembril paljundamise eest 18 krooni, 28. septembril vangla kaupluses 783 krooni ja

paljundamise eest 9 krooni, 14. oktoobril on tasutud vangla kaupluses 664,4 krooni ning 15. oktoobril

2009 elektrienergia eest 55,5 krooni. Kontol on väljavõtte esitamise seisuga vabaks kasutamiseks

raha 0,45 krooni. Seega kaebajal puuduvad rahalised vahendid 250 krooni suuruse riigilõivu

tasumiseks. Samas ei saa lugeda kaebajat maksejõuetuks olukorras, kus tema ülalpidamiskulud katab

riik ning tema kontole on laekunud enne kaebuse esitamist piisavalt raha riigilõivu tasumiseks.

Riigilõivu tasumisest vabastamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja eelistab kulutada oma raha

muul otstarbel ning on kulutuste tegemisega kaupluses viinud ennast olukorda, kus ta ei ole

võimeline kaebuselt riigilõivu tasuma. Samuti ei ole kambris teleri kasutamine käsitatav sellise

olulise küsimusena, millest arvestataval määral sõltub isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või

tema elukorraldus.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. jaanuari 2010. a määrusega A. Sarapuu määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et teleri äravõtmise ja

tagasisaamisega seotud vaidlus on kaebaja jaoks oluline, kuid nõustus halduskohtuga, et kaebajat ei

saa pidada maksejõuetuks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 lg 1 tähenduses.

Kaebusele lisatud Tallinna Vangla õiendi kohaselt oli kaebaja vanglasisesele arvele laekunud juulis-

augustis 2009 raha kokku 7090 krooni, millest 20. oktoobri 2009. a seisuga oli vabaks kasutamiseks

alles 45 senti, mis on ilmselgelt ebapiisav riigilõivu tasumiseks. Sellises olukorras saab kohus arvesse

võtta kaebaja valikuid tema isikuarvel oleva raha kulutamisel ja hinnata, kas tegemist pole

maksejõuetust tahtlikult esilekutsuvate väljaminekutega. A. Sarapuu esitas kaebuse kohtule

2. novembril 2009. Samal kuupäeval esitatud riigilõivust vabastamise taotlusest järeldub, et pärast

20. oktoobrit 2009 on kaebaja arvele laekunud veel 500 krooni, mis kulus kaebaja väitel hambapasta,

dušigeeli, hambaharja, seebi jne ostmiseks. Hügieenitarvete ostmist, samuti vanglas tarbitud teenuste

(nt elektri) eest tasumist ei saa pidada põhjendamatuks ja maksejõuetust tahtlikult tekitavaks

kulutuseks. Tallinna Vangla õiendist nähtub samas, et kaebaja on septembris-oktoobris 2009 ostnud

vangla kauplusest kaupu kokku kolmel korral - 2009. a 11. septembril 943 krooni, 28. septembril 783

krooni ning 14. oktoobril 664,4 krooni eest. Seega oli kaebajal riigilõivu tasumiseks nõutavas

suuruses raha olemas ja seda mitte kolm kuud enne kaebuse esitamist, nagu ta määruskaebuses

märgib, vaid kaks nädalat enne kaebuse esitamist ning selle kahe nädala jooksul laekus tema enda

sõnul arvele veel 500 krooni. Kinnipeetav peab küll hoolitsema oma isikliku hügieeni eest (VangS

§ 50), kuid usutav ega tõendatud pole, et kaebaja kulutas 14. oktoobrist 2009 kuni kaebuse

esitamiseni 2. novembril 2009 üle tuhande krooni hügieenitarvete ostmiseks või et see raha kulus

kõik muude hädavajalike kulutuste katteks. Kaebaja käitumist raha kulutamisel tuleb seega lugeda

maksejõuetust tahtlikult esile kutsuvaks.

4. A. Sarapuu esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari

2010. a määrus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Määruskaebuse läbivaatamisel leidis asja läbi vaadanud kohtukoosseis, et asi tuleb anda HKMS

§ 67 lg 1 alusel läbivaatamiseks halduskolleegiumi kogu koosseisule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann