3-3-1-16-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-16-10

Otsuse kuupäev

27. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebus Keskkonnaministeeriumi

toimingu (viivitus kaebaja poolt 13. jaanuaril 2004. a esitatud

taotluse alusel kaevandamisloa väljastamisel) õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-08-2173

Menetluse alus Riigikohtus

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Keskkonnaministeeriumi

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

22. aprill 2010

Kohtuistungil osalenud isikud

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esindajad vandeadvokaat Mikk

Lõhmus ja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Keskkonnaministeeriumi esindaja advokaat Anne Haller

RESOLUTSIOON

Rahuldada osaliselt Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kassatsioonkaebus.

Jätta Keskkonnaministeeriumi kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2009. a otsust ja Tallinna Halduskohtu

25. juuni 2009. a otsust haldusasjas nr 3-08-2173 ning tunnistada Keskkonnaministeeriumi

viivitus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 13. jaanuaril 2004 esitatud kaevandamisloa taotluse

menetlemisel 2005. a 1. novembrist 2006. a 8. märtsini õigusvastaseks. Muus osas jätta

halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused muutmata.

Mõista Keskkonnaministeeriumilt Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kasuks välja kassatsiooniastme

menetluskuludest 10 000 krooni.

Tagastada Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tasutud kautsjon.

Arvata Keskkonnaministeeriumi tasutud kautsjon riigituludesse.

Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas kaks taotlust põlevkivi kaevandamiseks Ida-Viru maakonnas

Sonda vallas üleriigilise tähtsusega Eesti põlevkivimaardla 1079,47 ha suurusel Põhja-Kiviõli

uuringuväljal.

Esimene taotlus rahuldati ja kaevandamisluba 248,17 ha suurusele osale anti välja 3. jaanuaril 2003.

Praegune vaidlus puudutab teist, 13. jaanuaril 2004 esitatud taotlust teise, 739,2 ha suurusele

mäeeraldisele (Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär). Nimetatud kaevandamisloa taotlemise kohta

avaldati 18. veebruaril 2004 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kaevandamisloa

taotlemisteade. 31. augustil 2005 nõustus Eesti Maavarade Komisjon (EMK) protokollilises otsuses

kaevandamisloa väljaandmisega. Kuni halduskohtule kaebuse esitamiseni ei olnud

Keskkonnaministeerium kaevandamisluba välja andnud.

2. 31. oktoobril 2008 pöördus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebusega Tallinna Halduskohtusse

Keskkonnaministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks.

3. 21. novembri 2008. a käskkirjaga nr 1701 väljastas Keskkonnaministeerium Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ-le kaevandamisloa põlevkivi kaevandamiseks Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel.

4. Tallinna Halduskohus eraldas 23. veebruaril 2009 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude

kahju hüvitamise nõudest eraldi menetlemiseks.

5. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ leidis Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses, et vastustaja on

olnud kaevandamisloa menetluses tegevusetu ja tekitanud kahju. Kaebuse kohaselt esitas Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ ühe kaevandamisloa taotluse asemel kaks just selleks, et saavutada taotluste

kiirem läbivaatamine. Esimese loa saamiseni kuulus umbes pool aastat. Teise taotluse osas saatis

Keskkonnaministeeriumi kantsler S. Vare 6. veebruaril 2004 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le kirja

nr 13-3-1/386, milles teatas, et on algatatud Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri laiendamise

keskkonnamõjude hindamine. 9. juulil 2004 saatis Keskkonnaministeerium kirja nr 13-3-1/5293-2,

milles teatas, et on kinnitanud Eesti põlevkivimaardlasse kaevandatava Põhja-Kiviõli karjääri

rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi. 4. märtsil 2005 saatis

Keskkonnaministeerium kirja nr 13-3-3/10198-3, millega kiideti heaks Põhja-Kiviõli II mäeeraldise

kavandatava põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne ja esitati

konkreetsed keskkonnanõuded. 12. septembril 2005 saatis Keskkonnaministeerium kirja nr 13-4-

6/9619, milles teatati, et EMK nõustus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le maavara kaevandamise loa

väljaandmisega taotletavale alale ja kooskõlastas Keskkonnaministeeriumi kantsleri eelnõu.

6. oktoobril 2005 saatis Keskkonnaministeerium kirja nr 13-4-18/9619-3, millest nähtub, et Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ kooskõlastas Keskkonnaministeeriumi käskkirja ühe märkusega, millega

Keskkonnaministeerium ka arvestas. 6. jaanuaril 2006 saatis Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotluse

nr 1-1/15 Ida-Viru Maavalitsusse ning Sonda Vallavalitsusse, paludes peatada Põhja-Kiviõli

uuringuväljal asuvate maade kasutusvaldusse andmine. 19. jaanuaril 2006 saatis Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ Keskkonnaministeeriumile kirja nr 1-2/57, milles palus luba teostada

maakorraldustoimingud uue katastriüksuse moodustamiseks ja sihtotstarbe muutmiseks Põhja-Kiviõli

uuringuväljal. 19. jaanuaril 2006 saatis Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kirja nr 1-2/56 Vabariigi

Valitsusele, milles palus läbi viia maakorraldustoimingud Põhja-Kiviõli uuringuväljal üldpindalaga

739,20 ha riigi omandis olevale maale. 7. aprillil 2006, ligi kuus kuud pärast eelmise kirja saatmist,

viitas vastustaja kirjas nr 13-4-6/4468 alates 1. aprillist 2005 kehtiva maapõueseaduse (MaaPS) § 75

lg-le 6, mis jõustus 28. märtsil 2006, ning teatas, et kaevandamisloa taotluse menetlus loetakse

viidatud sätte alusel peatunuks kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni.

Nimetatud kirjale järgnesid Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Keskkonnaministeeriumi vahelised

suulised konsultatsioonid, samuti pöördus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kirjalikult

Keskkonnaministeeriumi poole 5. juulil 2007 (kirjaga nr 1-2/470) ja 22. veebruaril 2008.

Kaevandamisluba ei antud. Keskkonnaministeerium ei asunud loa taotlust menetlema ka siis, kui

13. juulil 2008 jõustus MaaPS § 75 lg 7, mis kõrvaldas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotluse osas

MaaPS § 75 lg 6 toime. 28. augustil 2008 saatis Keskkonnaministeerium Kiviõli Keemiatööstuse

OÜ-le kirja nr 13-4-4/38075-2, millele oli lisatud ministeeriumi kantsleri käskkirja eelnõu

kaevandamisloa väljastamise kohta. Käskkirja eelnõu oli võrreldes varasema, 12. septembri 2005. a

eelnõuga Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jaoks oluliselt ebasoodsam ja viimane keeldus 10. oktoobri

2008. a kirjaga nr 1-2/415 Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirja eelnõu kooskõlastamast.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotlus on esitatud vana maapõueseaduse kehtivuse ajal. Alates

1. aprillist 2005 kehtiva MaaPS § 75 lg 2 näeb ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist menetlusse

võetud maavara kaevandamisloa taotlustele kohaldatakse menetlusse võtmise ajal kehtinud

õigusnorme. Seega oleks Kiviõli Keemiatööstuse OÜ arvates pidanud Keskkonnaministeerium

lahendama taotluse vana maapõueseaduse alusel. Vanas maapõueseaduses ei sisaldu uue MaaPS § 34

lg 1 p-le 17 ja § 75 lg-le 6 sarnaseid õigusnorme ja riikliku põlevkivi kava puudumine ei oleks

kuidagi saanud takistada taotluse menetlemist. Vana MaaPS § 25 lg 2 alusel kinnitatud kaevandusloa

taotlemise ja väljaandmise korras on sätestatud, et EMK peab otsuse tegema kahe kuu jooksul, kuid

tähtaega taotluse lahendamiseks sätestatud pole. Seega pidi Keskkonnaministeerium põhiseaduse

(PS) §-st 13 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-st 2 tulenevalt lahendama kaevandusloa

taotluse küsimuse mõistliku aja jooksul. "Mõistliku aja" sisustamisel omab tähtsust vana MaaPS § 25

lg 2 alusel kinnitatud maavara kaevandamise loa taotlemise ja väljaandmise korra punkt 18, millest

nähtub, et kohaliku tähtsusega maardla puhul pidi keskkonnateenistus otsustama kaevandamisloa

väljastamise kahe kuu jooksul. Riigikohtu praktika kohaselt peetakse terminiga "mõistlik aeg"

(haldusakti väljanõudmisel, kahjunõude esitamisel jms, vt Riigikohtu 9. mai 2007. a määrus asjas

nr 3-3-1-23-07 p 10 ja 8. novembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-53-07 p 12) silmas pigem

kalendrikuudes mõõdetavat kui aastast ajavahemikku. Termini "mõistlik aeg" sisustamisel on oluline

ka uue MaaPS § 27 lg 5, § 28 lg 7 ja § 35 lg 3 alusel keskkonnaministri 6. mail 2005 välja antud

määruse nr 36, mis reguleerib kaevandamisloa väljastamisega seonduvat, § 4 lg 6, mille kohaselt

tuleb Keskkonnaministeeriumil kaevandamisloa otsus teha kahe kuu jooksul.

Isegi kui tulnuks kohaldada uut maapõueseadust, poleks selle § 75 lg 6 jõustumine toonud kaasa

taotluse menetluse peatamist, sest EMK tegi otsuse 31. augustil 2005 ja Keskkonnaministeerium

oleks kaevandamisloa väljastamise korra § 4 lg-st 6 tulenevalt pidanud loa väljastamise otsustama

hiljemalt 1. novembril 2005, seega enne MaaPS § 75 lg 6 jõustumist. Samuti tuleks MaaPS § 75 lg 6

jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, sest MaaPS

muutmise seaduse § 3 kohaselt jõustusid uude maapõueseadusesse sisseviidud muudatused Riigi

Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Riigikohus on aga 17. märtsi 1999. a otsuses asjas nr 3-4-1-2-

99 leidnud, et isikul, kes on oma õiguste realiseerima asumiseks esitanud avalikule võimule taotluse,

on kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega alust eeldada, et tema taotlust

menetletakse selle taotluse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel. Praegusel juhul leidis

seadusemuudatus aset rohkem kui kaks aastat pärast taotluse esitamist, mistõttu on uue sätte

kohaldamine ilmselgelt vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

arvates ei muuda Keskkonnaministeeriumi poolt kaevandamisloa väljastamine 2008. a novembris

õiguspäraseks vastustaja õigusvastast tegevusetust taotluse menetlemisel.

6. Keskkonnaministeerium palus kaebuse rahuldamata jätta ja leidis, et tema tegevust

kaevandamisloa menetlemisel tuleb vaadata kolmes perioodis. Esiteks kuni märtsini 2006 (kusjuures

enne novembrit 2005 oli menetlus igal juhul nõuetekohane), teiseks märts 2006 kuni juuli 2008 ja

kolmandaks periood pärast 13. juulit 2008. Taotluse menetlusele tuli kohaldada vana maapõueseadust

ja see tuli lahendada mõistliku aja jooksul, kusjuures siinkohal tuleb olulise asjaoluna arvesse võtta

seda, et samal ajal oli menetluses veel 16 põlevkivi kaevandamisloa taotlust, ja seda, et vaja oli välja

anda varu kaevandamisväärseks tunnistamise käskkiri. Äärmiselt oluline on siinjuures see, et seoses

põlevkivi kaevandamislubadega oli mitmeid vaidlusi ja vastuolusid ministeeriumi, kohalike

omavalitsuste ja taotlejate vahel. 19. septembril 2005 toimunud Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungil tegid kohalikud omavalitsused ettepaneku algatada riikliku arengukava muutmine ja peatada

kaevandamislubade andmine kuni asjaolude selgitamiseni. Riigikogu jättis maapõueseaduse

võimalikud muudatused päevakorda. Keskkonnaministeerium, olles sellest teadlik, ei saanud nii

olulise seadusemuudatuse ettevalmistamise ajal anda Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le

kaevandamisluba, sest vastasel juhul poleks ministeerium arvestanud piisavalt riigi ja avalikkuse

huve. Antud juhul võiks mõistlikuks ajaks lugeda mitte lühemat aega kui kuus kuud, sellest tähtajast

lähtudes ei viivitanud Keskkonnaministeerium oktoobrist 2005 märtsini 2006. Kaebaja väide sellest,

et uue seaduse alusel tulnuks taotlus lahendada kahe kuu jooksul, on vastuoluline. MaaPS § 75 lg 6

on rakendussäte ja seadusandja tahe väljendub siin selles, et MaaPS § 75 lg 6 kohalduks ka enne selle

jõustumist esitatud taotlustele. Seda kinnitab Riigikohtu 28. veebruari 2007. a otsuse asjas nr 3-3-1-

86-06 p 26. MaaPS § 75 lg 6 ei ole vastuolus PS §-ga 10. Õiguspärase ootuse põhimõte ei ole

absoluutne ega piiramatu (vt Riigikohtu 2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-20-04). MaaPS § 75

lg 6 on hoopis kaebajat soodustav säte, sest sellele eelnenud vaidluste puhul esines võimalus, et

kaevandamisload jäetakse üldse välja andmata. 13. juulil 2008 jõustunud MaaPS § 75 lg 7

perspektiividest teavitas Keskkonnaministeerium Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-d juba 18. aprilli

2008. a kirjaga nr 13-4-4/12066-3. Pärast muudatuste jõustumist esitati käskkirja eelnõu

kooskõlastamiseks 28. augustil 2008, kusjuures Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vastas sellele alles

10. oktoobril 2008. Põlevkivikarjääri esimeses osas kaevandamisloa kiirem menetlemine oli tingitud

sellest, et see hõlmas kolm korda väiksemat maa-ala ja karjäär asus tervikuna ühel riigile kuulunud

maaüksusel.

7. Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-08-2173 rahuldati Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ kaebus osaliselt ja tunnistati Keskkonnaministeeriumi viivitus perioodil

1. november 2005 kuni 24. jaanuar 2006 õigusvastaseks. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata,

Keskkonnaministeeriumilt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud 10 632,72 krooni.

Halduskohus leidis, et kuna kaebus ei saaks tähtaja tõttu hõlmata EMK otsusele eelnevat perioodi,

siis tuleb selles osas pidada menetlust õiguspäraseks. Viivitust analüüsis kohus kolmes perioodis:

1) oktoober 2005 kuni MaaPS § 75 lg 6 alusel menetluse peatumine; 2) 28. märts 2006 kuni 13. juuli

2008; 3) periood alates 13. juuli 2008, s.o MaaPS § 75 lg 7 kehtima hakkamisest. Kohtu arvates tuli

taotluse menetlemisel kohaldada enne 1. aprilli 2005 kehtinud menetlusnorme, vaidlus on aga selles,

kuidas sisustada taotluse tegemiseks kuluvat "mõistlikku aega" ja kas alates 28. märtsist 2006

kehtima hakanud MaaPS § 75 lg 6 on kohaldatav. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus tuleb läbi

viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt. 13. oktoobri 2005. a kirjale nr 376,

millega Kiviõli Keemiatööstuse OÜ andis kooskõlastuse Keskkonnaministeeriumi loa korrigeeritud

eelnõule, pidanuks järgnema haldusakti andmine, sest kõik eeltööd olid tehtud, kusjuures mõistlikuks

ajaks tuleb pidada kahte kuud (vt MaaPS § 27 lg 5 alusel keskkonnaministri poolt 6. mail 2005 välja

antud määruse nr 36 § 4 lg 6). Pole usutavad Keskkonnaministeeriumi väited, et suurema maa-ala

tõttu ja seetõttu, et tegemist polnud tervikuna riigimaaga, oleks taotluse menetlus pidanud võtma aega

pool aastat. Väited, et lisaks Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotlusele esitati veel 16 taotlust, ei õigusta

taotluse lahendamisega viivitamist. Mis puudutab seadusandja tahtega arvestamist, siis

maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et 2005. a oli seis põlevkivi

kaevandamise lubade osas keeruline, keelduda võis riikliku huvi olemasolul, kuid riiklik huvi ei

olnud konkreetselt määratletud, eelnõu kohaselt pidi seda tegema riiklik arengukava. Riigikohtu

28. veebruari 2007. a otsusest asjas nr 3-3-1-86-06 lähtuvalt oli Keskkonnaministeerium sügisel 2006

seisukohal, et enne 28. märtsi 2006 jõustunud maapõueseaduse muudatusi ei olnud arengukava

puudumine aluseks taotluse rahuldamata jätmisele. Asjaolu, et MaaPS § 34 lg 1 p 14 võimaldas loa

andmisest keelduda, kui kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega, ei takistanud

keskkonnaministril ka varem väljastamast kaevanduslube. Veel 2005. a oktoobris menetles

Keskkonnaministeerium Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotlust. Seega ei olnud taotluse lahendamine

õiguslikult takistatud kuni 28. märtsini 2006 (MaaPS § 75 lg 6 jõustumine), kuna enne seda kehtinud

õigus ei keelanud loa väljastamist, kui puudus riiklik arengukava. Samuti puudus menetlust peatav

norm. Varasem maapõueseadus ei reguleerinud menetluse peatamist, seda ei käsitle ka

haldusmenetluse seaduse üldregulatsioon. Õigusliku takistusena ei saa käsitada seda, et seadusandja

valmistab ette või menetleb eelnõu, mis võib mõjutada haldusmenetlust. Seadusandja tahe on

väljaselgitatav hiljem seletuskirja ja istungi stenogrammide kaudu, Riigikogu komisjonis teema

arutamine ei ole võrdsustatav seadusandja tahtega. Ometi võis halduskohtu arvates eelnõu

menetlemist, kus seadusandja näeb ette sõnaselgelt taotluste menetluse peatamise, käsitada

objektiivse takistusena. Eelnõu menetlemine algatati Riigikogus 24. jaanuaril 2006 ja sellest hetkest

alates võis asuda seisukohale, et taotluse lahendamine on objektiivselt takistatud, varem objektiivset

takistust ei esinenud. Kui Keskkonnaministeeriumil tekkisid varem kahtlused, et riikliku huvi

sisustamine oleks kõige õigem riikliku arengukava kaudu ja vastava arengukava väljatöötamise plaan

oli teada (need asjaolud tõendamist pole leidnud), siis oleks võinud haldusakti välja anda

kõrvaltingimustega, et vastava arengukava kinnitamisel on haldusorganil õigus sellest tulenevalt luba

muuta. Kuna Keskkonnaministeerium ei informeerinud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-d viivituse

põhjustest, siis ei ole haldusorgani käitumine vastavuses hea haldustavaga (HMS §-ga 41). Vastustaja

väide, et kaebaja ise pidas menetlust õiguspäraseks kuni detsembri lõpuni 2005, sest ei esitanud

väidet õigusvastase viivituse kohta, ei ole asjakohane. Haldusorganil on kohustus teha otsus mõistliku

aja jooksul ja see ei sõltu sellest, kas taotleja seda talle kirjalikult või suuliselt meelde tuletab.

Riigikohus on 16. detsembri 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-56-08 leidnud, et haldusmenetluse

üldpõhimõtetega on kooskõlas menetluse peatamine olukorras, kus selle jätkamine tooks kaasa asja

ebaõige otsustamise, võiks kahjustada oluliselt avalikke huve või puudutatud isikute huve. Peatamise

puhul tuleb jälgida, et see ei riivaks õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Seega oleks vastustaja

pidanud menetluse peatama, leides, et loa väljastamine võib kahjustada avalikku huvi. Niisiis oli

Keskkonnaministeerium õigusvastases viivituses alates 1. novembrist 2005 (k.a) kuni 24. jaanuarini

2006 (alates sellest ajast esines objektiivne takistus). MaaPS § 75 lg 6 alusel oli menetlus peatunud

alates 28. märtsist 2006 kuni 13. juulini 2008, see oli õiguspärane ja tegemist ei olnud õigusvastase

viivitusega. Vaidlustatud säte on rakendussäte ega anna rakendajale kaalutlusõigust, tegemist on

erinormiga MaaPS § 75 lg 2 suhtes. Riigikohtu 28. veebruari 2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-86-06 on

leitud, et Keskkonnaministeerium on MaaPS § 75 lg-st 6 juhindudes õigesti taotluste menetlemise

peatanud. Halduskohus leidis ka, et MaaPS § 75 lg 6 on põhiseadusega kooskõlas. Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ-le kui põlevkivi kaevandamise vallas tegutsejale, pidid valdkonnas planeeritavad

muutused teada olema, seadus jõustus tavapärases korras; kui oleks olnud üleminekuaeg, oleks see

menetlust veelgi pikendanud. 28. märtsil 2006 kehtima hakanud MaaPS § 75 lg 6 oli Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ olukorda negatiivselt mõjutav, kuid see ei olnud avaliku huviga võrreldes

ülemäära suur, sest kaebajat ei jäetud ilma õigusest kaevandamisluba taotleda ja saada, vaid selle

otsustamine lükati edasi. PS § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad rahvuslik rikkus; arengukava eesmärk

on tagada põlevkivi kasutamine maksimaalse efektiivsusega ja tagada tarbijate tõrgeteta varustamine

elektri- ja soojusenergiaga. Asjaolu, et arengukava ei koostatud varem, ei võtnud riigilt kohustust

seda teha siis, kui ilmnesid uued faktilised asjaolud (Riigikohus on 29. jaanuari 2004. a otsuses asjas

nr 3-3-1-81-03 leidnud, et riikliku arengukava võib sisustada kui olulise tähtsusega riigielu küsimuse

ja anda kui õigustloova akti või haldusakti). Ettevõtja huvi saada kasumit ei ole olulisem riigi

vajadusest määrata põlevkivi kui strateegilise ressursi kasutamisalused pikaajalises perspektiivis.

Asjaolu, et tegemist oli keerulise küsimusega, näitavad arengukava arutelu ja see, et selle

kinnitamiseks ei määratud konkreetset tähtaega. Kui arengukava pidi muutma kaevandamislubade

osas maksimaalselt lubatud aastast määra, siis oli seadusega peatamine põhjendatud, et tagada

ettevõtjate võrdne kohtlemine. 13. juulil 2008 jõustus MaaPS § 75 lg 7, mille tingimustele Kiviõli

Keemiatööstuse taotlus vastas, seega langes ära õiguslik takistus loa otsustamiseks.

Keskkonnaministeerium ei viivitanud, kuna pidi kontrollima, kas enne peatamist koostatud eelnõu

vastab vahepeal muutunud asjaolule, õigusaktidele ja kohtupraktikale. Periood, mis selleks kulus,

poolteist kuud, ei ole viivitus. Seega ei ole kaevandamisloa andmise menetlus kestnud ebamõistlikult

kaua, õigusvastane viivitus oli kogu menetluse ajast ca kolm kuud.

8. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada osas,

millega kaebus jäeti rahuldamata, ja rahuldada kaebus täielikult. Apellant leidis, et kohtuotsus on

vastuoluline, leides ühelt poolt et, Riigikogus menetlemine ei saa takistada taotluse menetlemist, kuid

teiselt poolt siiski, et alates 24. jaanuarist 2006 oli taotluse menetlemine õiguspäraselt takistatud.

Õiguslikku jõudu omab üksnes seadus, seega kestis õigusvastane viivitus kauem, kuni 28. märtsini

2006, ja jätkus ka edaspidi, sest MaaPS § 75 lg 6 ei kuulunud kohaldamisele, sest see kohaldub vaid

nende taotluste suhtes, mis esitati pärast uue maapõueseaduse jõustumist 1. aprillil 2005 (vt MaaPS

§ 75 lg 2). Juhul kui säte kuulunuks kohaldamisele, on tegemist põhiseaduse vastase sättega, sest

rikkus õiguspärast ootust ning negatiivne mõju on ebaproportsionaalselt suur. Miski ei takistanud loa

taotlust ja riiklikku arengukava menetleda samaaegselt. Eeltoodule viitab ka MaaPS § 75 lg 7

kehtestamine. Kohus ei analüüsinud MaaPS § 75 lg 6 vastuolu põhiseaduse mõne muu sättega, nt PS

§ 13 lg-ga 2. Alusetu on kohtu väide, et Keskkonnaministeerium polnud õigusvastases viivituses

alates 13. juulist 2008.

9. Keskkonnaministeeriumi apellatsioonkaebuses paluti kohtotsus tühistada osas, millega kaebus

rahuldati, ja uue otsusega kaebus kogu ulatuses rahuldamata jätta. Keskkonnaministeeriumi arvates

on kohus ületanud kaebuse piire. Kaebus on suunatud sellele, et tuvastada lõpplahendi tegemata

jätmise õigusvastasus. Menetluse peatamata jätmine või venimise põhjendustest teatamine ei seondu

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kahjunõudega. Perioodil 1. november 2005 kuni 24. jaanuar 2006 toimus

menetlus viivituseta, ilma riikliku arengukavata polnud võimalik riiklikku huvi täpselt määratleda.

Lisaks oli tegemist suuremahulise taotlusega, Keskkonnaministeerium ei saanud seadusemuudatuste

parlamendis olemise ajal jätta muljet, et kaevandamislubade väljaandmine on põhjendatud, see oleks

vastuolus Riigikohtu 18. detsembri 2002. a asjas nr 3-3-1-66-02 väljendatud seisukohaga, et samas

küsimuses ei tohi haldusorganid anda vastukäivaid signaale. Kahekuuline menetlustähtaeg ei toimi

olukorras, kus on menetluses suur arv kaebusi.

10. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2009. a otsusega asjas nr 3-08-2173 jäeti Tallinna

Halduskohtu 25. juuni 2009. a otsus muutmata ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ning

Keskkonnaministeeriumi apellatsioonkaebused rahuldamata. Keskkonnaministeeriumilt mõisteti

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kasuks välja õigusabikulude katteks 25 608 krooni. Ringkonnakohtu

arvates ei olnud halduskohus ületanud kaebuse piire. Kaebus oli esitatud Keskkonnaministeeriumi

viivituse õigusvastaseks tunnistamiseks kaevandamisloa väljastamisel. Algselt tegevusetuse peale

esitatud kaebust käsitati pärast loa väljastamist viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõudena,

kusjuures põhjendatud huvina näeb Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kahjunõude esitamist. Halduskohus

käsitles küll Keskkonnaministeeriumi hea haldustavaga vastuolus olnud tegevusetust, kuid pigem

selleks, et näidata vastustaja vastuväidete paikapidamatust - kohtumenetluses ei leidnud tõendamist,

et 2005. a sügisel oli selge seadusandja tahe kaevandamislubade väljaandmise peatamiseks kuni

põlevkivi riikliku arengukava väljatöötamiseni. Perioodil 1. november 2005 kuni 24. jaanuar 2006

viivitas ministeerium ilma mõistliku põhjuseta, tegelikult oli kogu menetlus EMK otsusest alates

viidud läbi kahe kuuga, edaspidi asi lihtsalt seisis. Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil ühe

võimaliku tegevusvariandina esile toodud kaevandamislubade menetluse peatamine ei olnud

piisavaks aluseks, et praeguses asjas taotluse menetlus peatada. Menetluse peatamise korral tuleb

haldusorganil seada kaalukausile ühelt poolt risk, et vastuvõetav otsus on ebaõige või vastuolus

avalike huvidega, ja teiselt poolt taotleja õigus menetlusele mõistliku aja jooksul. Alles alates

24. jaanuarist 2006 saab avalik huvi asja õigeks otsustamiseks üles kaaluda taotleja huvi kiirele

menetlusele. Maapõueseaduse eelnõu esitamist Riigikogule menetlemiseks saab lugeda piisavalt

kõnekakas sündmuseks, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotluse menetlemine peatada. Riigikohus

märkis 14. jaanuari 2009. a otsuse nr 3-3-1-62-08 p-s 9, et eesmärgipäratu ja õigusvastane oleks

menetluse peatamine juhul, kui peatamise aluseks olevad asjaolud ei saaks kuidagi mõjutada taotletud

haldusakti andmist. Sellest lahendist saab järeldada, et kui haldusorganil on menetluse peatamiseks

mõistlik ja asjakohane põhjus ning peatamine on vajalik asja õigeks otsustamiseks (eriti

kaalutlusotsuste puhul), siis ei ole haldusorganile võimalik ette heita õigusvastast viivitust avalduse

lahendamisel.

Halduskohtu otsus ei ole seega vastuoluline. Kohus on eristanud menetluse läbiviimist takistanud

õiguslikku asjaolu ja objektiivset takistust. Perioodi 24. jaanuar 2006 - 28. märts 2006 osas on kohus

leidnud, et kuigi maapõueseaduse eelnõu menetlus Riigikogus ei ole käsitatav õigusliku takistusena,

oli tegemist loa väljaandmist takistava objektiivse asjaoluga, sest menetluse jätkamine võinuks kaasa

tuua ebaõige või avalike huvidega vastuolus oleva otsuse. Seos eelnõu menetlemise ja asja

otsustamise vahel oli olemas. Kaevandamisloa andmisel tulnuks kaaluda kohalike omavalitsuste,

elanike ja riigi huve. MaaPS § 75 lg 6 lisamine annab selle seaduse muutmise seaduse seletuskirja

sõnul võimaluse menetluse peatamiseks, et vältida suure hulga vaidluste teket. Seadusandjal oli vaja

piirata kaevandamislubade andmist ja selleks saada piisav ülevaade hetkeolukorrast. Seda kinnitavad

ka Riigikogu liikmete seisukohad eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus 14. veebruaril 2006.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et MaaPS § 75 lg 6 kuulus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

suhtes kohaldamisele ja see säte ei ole vastuolus põhiseadusega. MaaPS § 75 lg 6 sõnastusest ja

asukohast ning seletuskirjast saab teha vaid ühe järelduse - peatati kõigi enne selle sätte jõustumist

esitatud taotluste menetlused. Halduskohus ei ole eksinud, kontrollides MaaPS § 75 lg 6 kooskõla

põhiseadusega. Riigikohus on 2. märtsi 2006. a otsuses asjas nr 3-3-1-79-05 leidnud, et

menetlustoimingule ei laiene isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsioon ning

menetlusosaline ei saa menetlustoimingute osas tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele. EMK otsus

ja loa andmise käskkirja eelnõu kooskõlastamine on kõik menetlustoimingud, ühtegi haldusakti vastu

võetud ei ole. MaaPS § 75 lg 6 ei jätnud kaebajat ilma taotluse esitamise ajal talle lubatud õigusest,

vaid reguleeris üksnes menetluse peatamist. Seega saab kõne alla tulla üksnes proportsionaalsuse

põhimõtte rikkumine. Selles osas toetab ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi ja märgib üksnes, et

maapõueseaduse muutmise seaduse seletuskirjas eeldati, et arengukava valmib 2006. aasta esimesel

poolaastal. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ärihuvid said küll menetluse venimisest mingil määral

kahjustatud, kuid kaevandamine saab kaebaja sõnul jätkuda veel kuni 2010. a keskpaigani. Sonda

vald oli küll tema territooriumil kaevandamisega nõus, aga sellest asjaolust menetluse peatamise

sõltuvusse seadmine ei oleks taganud kõigi taotlejate võrdset kohtlemist. Asjaolu, et kaebajale

väljastatud loal maavara kogused ei muutunud 2005. a esitatud käskkirja eelnõuga võrreldes, ei luba

teha mingeid järeldusi, sest see ei olnud menetluse peatamisel ettenähtav. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga ka selles osas, et ministeerium ei olnud õigusvastaselt tegevusetu pärast 13. juulit

2008. Usutav on Keskkonnaministeeriumi seletus, et taotluste ülevaatamine ja uue käskkirja

ettevalmistamine oli aeganõudev. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l kulus samuti käskkirja eelnõu

läbivaatamiseks kahe nädala asemel poolteist kuud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

11. Kassaator Kiviõli Keemiatööstuse OÜ palub rahuldada tema kassatsioonkaebus, tühistada

ringkonnakohtu otsus kasseeritud osas ning teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata, millega

tuvastatakse Keskkonnaministeeriumi toimingute õigusvastasus perioodil oktoober 2005 kuni

november 2008. Juhul kui kassatsiooniastmes ei ole võimalik teha uut otsust asja tagasi saatmata, siis

tühistada ringkonnakohtu otsus kasseeritud osas ja saata asi tühistatud osas uueks arutamiseks

ringkonnakohtule. Juhul kui Riigikohtu arvates peaks alates 1. aprillist 2005 kehtiva maapõueseaduse

28. märtsil 2006 jõustunud § 75 lg 6 kuuluma kohaldamisele, siis jätta see kohaldamata vastuolu tõttu

PS §-dega 10, 11 ja § 13 lg-ga 2 ning alustada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. Jätta

kassaatori ja vastustaja menetluskulud vastustaja kanda.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega selles, et halduskohus ei

ületanud kaebuse piire, et Keskkonnaministeeriumil ei esinenud takistusi loa väljastamiseks 2005. a

oktoobri lõpus, et ajavahemikus 1. november 2005 kuni 24. jaanuar 2006 on Keskkonnaministeerium

olnud õigusvastases viivituses. Muus osas vaidlustab Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ringkonnakohtu

otsuse. Kassaator ei nõustu sellega, et periood 24. jaanuar 2006 kuni 28. märts 2006 ei olnud tegemist

õigusliku takistusega loa väljaandmiseks, kuid oli tegemist loa väljaandmist takistava objektiivse

asjaoluga ja leiab, et välistatud on olukord, kus 24. jaanuaril 2006 Riigikogu menetlusse võetud

maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu samaaegselt takistas ja ei takistanud Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ poolt 13. jaanuaril 2004 esitatud kaevandamisloa väljastamise taotluse

menetlemist. Mõistetamatu on kohtute poolt õigusliku asjaolu ja objektiivse takistuse eristamine.

Seaduste vastuvõtmine on Riigikogu pädevuses (PS § 65 p 1, 107 lg 1, 108 ja 3 lg 2), seadused

kuulutab välja Vabariigi President, need jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas

avaldamist, kui seaduses ei sätestata teisiti. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud

seadused. Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse §-des 97, 104 ja 11 lg 2 on täpsustatud, et eelnõu

menetletakse Riigikogus kolmel lugemisel. Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu

menetlusse võtmine ei ole Riigikogu vastu võetud, presidendi välja kuulutatud ja avaldatud ning

jõustunud seadus. Eelnõu menetlusse võtmine 24. jaanuaril 2006 ei saanud avaldada mitte mingit

mõju Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 13. jaanuari 2004. a. kaevandamisloa väljastamise menetlemisele.

Seaduseelnõu menetlusse võtmine ei saa garanteerida, et see eelnõu ka vastu võetakse ning

presidendi poolt välja kuulutatakse. Seetõttu on ebaõige eristada õiguslike asjaolude kõrval

täiendavaid objektiivseid mitteõiguslikke takistusi. PS § 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib

haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse

alusel. Kohtud on jätnud kohaldamata PS § 3 lg-d 1 ja 2, § 65 p 1, § 107 lg 1, § 108 ning HMS § 3

lg 1 ja teinud ebaõige järelduse, nagu saaks õiguslikele asjaoludele täiendavalt esineda ka

objektiivsed takistused kaevandamisloa menetluseks. Riigikohus on 16. detsembri 2008. a otsuse

asjas nr 3-3-1-56-08 p-s 20 asunud seisukohale, et menetluse peatamine on kooskõlas

haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige

otsustamise. Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse võtmine ei saanud

kuidagi kaasa tuua põlevkivi kaevandamise loa väljastamise küsimuse ebaõiget otsustamist. 2005. a

oktoobri lõpuks oli Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le kaevandamise loa väljastamise küsimuse

lahendamine sisuliselt lõppenud. Lähtudes Riigikohtu suunistest, et haldusmenetluse peatamine kui

menetlustoiming peab olema motiveeritud ja on vaadeldav haldusorgani kaalutlusotsustusena

(14. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-08, p 10; 16. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-56-

08, p 25), tuleb asuda seisukohale, et haldusmenetluse peatamine peab olema vormistatud kirjalikus

või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud,

millise kirjaliku dokumendiga on otsustatud peatada Kiviõli Keemiatööstuse OÜ haldusmenetlus.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ arvates on Keskkonnaministeerium esmakordselt teavitanud kassaatorit

kaevandamisloa väljastamise taotluse menetluse peatamisest 7. aprilli 2006. a kirjaga ning viidanud

peatamise põhjendamisel MaaPS § 75 lg-le 6. Seega ei otsustanud/teatanud kirjalikult

Keskkonnaministeerium peatada menetlus 24. jaanuaril 2006 eelnõu Riigikogus menetlusse

võtmisega. Ringkonnakohus on jätnud analüüsimata, kas ja kuidas on Keskkonnaministeerium

seonduvalt haldusmenetluse väidetava peatamisega alates 24. jaanuarist 2006 teostanud

kaalutlusõigust ning millises vastustaja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas otsustuses

sisalduvad haldusmenetluse peatamise motiivid. Kaevandamislubade otsustamine oli ja on

Keskkonnaministeeriumi pädevuses, seetõttu pidi ministeerium olema suuteline otsustama, kui suures

mahus kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega. Keskkonnaministeerium on ka põlevkivi

kasutamise riikliku arengukava koostamise eest vastutav ministeerium. Ringkonnakohus pole

arvestanud tõenditega, mille kohaselt Sonda vald nõustus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le loa

andmisega, asjassepuutumatu on seevastu abstraktne viide kohalike omavalitsuste vastuseisule.

MaaPS § 75 lg 6 ei ole erinorm § 75 lg 2 suhtes. Olukorras, kus kaevandamisloa väljastamise taotluse

menetlus on sisuliselt lõppenud (kõik eelnevad menetlustoimingud on läbitud: EMK on toetanud loa

väljastamist, Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirja eelnõu oli kooskõlastatud ja see lõi

õiguspärase ootuse, et lähitulevikus luba väljastatakse), ei ole enam tegemist põlevkivi kaevandamise

loa taotluse menetlemisega ja seetõttu ei ole kohaldatav MaaPS § 75 lg 6. Menetlusosaline saab ka

menetlustoimingute osas toetuda õiguspärase ootuse põhimõttele (Riigikohtu 2. märtsi 2006. a

otsuses asjas nr 3-3-1-79-05 antavad suunised ei ole antud juhul kohaldatavad, sest vaidluse sisu on

väga erinev). Riigikohtu praktika kinnitab hoopis, et õiguspärase ootuse põhimõte ei pea seonduma

konkreetse haldusakti väljaandmisega. Õiguspärase ootuse põhimõte kehtib kogu haldusmenetluse

kestel (20. juuni 2000. a otsus asjas nr 3-3-1-30-00; 13. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-44-05;

29. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-81-05 jpt). Kohtud on seega õiguspärase ootuse põhimõtet

liiga kitsalt käsitlenud (vt seevastu Riigikohtu praktika, 17. märtsi 1999. a otsus asjas nr 3-4-1-2-99;

2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-20-04 jpt, mille kohaselt isikul, kes on oma õiguste

realiseerima asumiseks esitanud avalikule võimule taotluse, on kooskõlas õiguskindluse ja

õiguspärase ootuse põhimõttega alust eeldada, et tema taotlust menetletakse selle taotluse esitamise

ajal kehtinud seaduse alusel). Kuna Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on esitanud avalduse

kaevandamisloa väljastamiseks 13. jaanuaril 2004 ning alates 1. aprillist 2005 kehtiva MaaPS § 75

lg 6 jõustus 28. märtsil 2006, seega rohkem kui kaks aastat pärast taotluse esitamist, siis oleks uue

MaaPS § 75 lg 6 kohaldamine vastuolus PS §-ga 10. Olukorras, kus ilmnes, et põlevkivi võidakse

soovida kaevandada liiga suures mahus, oleks vastustajal olnud MaaPS § 34 lg 1 p 14 alusel võimalik

keelduda kaevandamislubade andmisest. Seega ei ole õige, nagu oleks enne kehtiva MaaPS § 75 lg 6

jõustumist puudunud võimalused põlevkivi kaevandamisega seonduvate avalike huvide kaitseks.

Riigikogu poolt 21. oktoobril 2008 kinnitatud põlevkivi kasutamise riiklik arengukava ei avaldanud

mingit mõju maksimaalsele põlevkivikogusele, mida kassaator tohib aastas kaevandada. Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ oli olukorras, kus tal puudus igasugune teave selle kohta, kas ja millal riiklik

arengukava kinnitatakse ning kui kauaks jääb kaevandamise loa menetlus peatatuks. Eksitav oli

eelnõust lähtuv teave selle kohta, nagu kinnitataks arengukava mõne kuu jooksul. Avalik huvi

põlevkivi säästliku kasutamise vastu ei olnud suurem negatiivsetest tagajärgedest, mis MaaPS § 75

lg 6 jõustumine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le põhjustas. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

PS §-st 11 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet. 13. juulil 2008 jõustunud MaaPS § 75 lg 7 ei

võimaldanud mitte kõigi kaevandamise lubade taotluste menetlemise jätkamist, vaid üksnes selliste

lubade taotluste menetluse jätkamist, mille menetlemisel oli enne 28. märtsi 2006 viidud läbi

keskkonnamõju hindamine ja mille kohta EMK oli teinud ettepaneku luba anda, seega oli viivitus ka

pärast 13. juulit 2008 põhjendamatu, sest kassaatorile teadaolevalt on tema ainuke, kelle taotlus

vastab MaaPS § 75 lg 7 nõuetele.

12. Keskkonnaministeerium vaidleb Kiviõli Keemiatööstuse kassatsioonkaebusele vastu ja leiab,

et ringkonnakohtu otsus ei ole vastuoluline. Õige on kasutada kaht erinevat kriteeriumi: õiguslikud

takistused ja objektiivsed asjaolud. Seaduseelnõu menetlemine Riigikogus on objektiivne asjaolu. See

on oluline riiklike huvide väljaselgitamiseks. Objektiivne ja õiguslik takistus võivad, kuid ei tarvitse

kattuda. Kaevandusloa taotluse menetlemise peatamise üksikasjad otsustab Keskkonnaministeerium

kaalutlusõiguse alusel. Lähtuvalt HMS § 4 lg-st 2 oli ministeerium kohustatud arvestama kõiki olulisi

asjaolusid, sh objektiivseid takistusi. Ringkonnakohus on ka õigesti käsitlenud menetluse peatamise

küsimust kaevandamisloa menetlemisele kulunud aja õiguspärasuse hindamise kontekstis. Ei olnud

vajalik tuvastada, kas peatamine toimus kirjalikult ja piisavalt motiveeritult, kohus ei ole teinud

järeldust, nagu oleks menetlus peatatud 24. jaanuaril 2006. Taotluse menetlus ja sisulised vaidlused ei

olnud 1. novembriks 2005 lõppenud. Ka pärast käskkirja projekti saatmist oli ministeeriumil kohustus

hinnata riiklikke huve. Kaevandamislubade taotluste läbivaatamine ei olnud võimalik samaaegselt

põlevkivi riikliku arengukava koostamisega. MaaPS § 75 lg 6 kohaldub Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

suhtes ja see säte on kooskõlas põhiseadusega, ei riiva Kiviõli Keemiatööstuse õiguspärast ootust ega

ole ebaproportsionaalne. Mis puudutab aega pärast 13. juulit 2008, siis märgib

Keskkonnaministeerium, et teavitas uutest perspektiividest Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-d juba

18. aprilli 2008. a kirjaga. Pärast MaaPS § 75 lg 7 jõustumist tuli käskkirja eelnõu üle kontrollida.

13. Keskkonnaministeeriumi kassatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu ja

ringkonnakohtu otsused, millega Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebus osaliselt rahuldati, ning teha

asja uuesti läbivaatamiseks saatmata asjas uus otsus, millega jätta Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

kassatsioonkaebus tervikuna rahuldamata, menetluskulud tema enda kanda ja

Keskkonnaministeeriumi menetluskulud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-lt välja mõista.

Keskkonnaministeeriumi arvates on ringkonnakohus rikkunud oluliselt halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 25 lg-d 2 ja 3. Keskkonnaministeerium on selgitanud, et enne MaaPS § 75 lg 6

muudatuse jõustumist viibis Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotluse läbivaatamine samadel põhjustel,

mis viisid lõpuks MaaPS § 75 lg 6 kehtestamiseni. Keskkonnaministeeriumile esitati 2005. a lõpuks

16 põlevkivi kaevandamise loa taotlust kokku 26,315 miljoni tonni põlevkivi kaevandamiseks. See

oli rohkem kui kõigi seni väljastatud ja 2005. aastal kehtinud põlevkivi kaevandamislubadega kaetud

maht. Kõigi taotluste rahuldamine oleks tähendanud loa andmist kokku 50,065 miljoni tonni

põlevkivi kaevandamiseks. Selline järsk kaevandamise kasv oleks tekitanud keskkonnakaitselisi ja

sotsiaalpoliitilisi probleeme, tulevikus ka kaitsepoliitilisi probleeme. Põlevkivi on strateegiline,

taastumatu ja piiratud ressurss. Samas puudus seaduses otsene ja üheselt mõistetav norm, mis oleks

võimaldanud Keskkonnaministeeriumil loa taotlused rahuldamata jätta, maapõueseadus sätestas küll

võimaluse luba vastuolu tõttu riiklike huvidega väljastamata jätta, kuid see polnud piisavalt

konkreetne. Kohalikud omavalitsused tegid juunis ja juulis 2005 Riigikogule ettepaneku selgitada

välja kaevandamise tagamaad. Neid küsimusi arutati 19. septembril 2005 Riigikogu

keskkonnakomisjonis. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et alates 24. jaanuarist 2006 oli viivitus

õigustatud. Seda üllatavam on aga, et 2005. a 1. novembrist 2006. a 24. jaanuarini ei ole

ringkonnakohus täpselt neid samu põhjusi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaevandamisloa taotluse osas

lõpliku otsuse langetamata jätmise õigustamiseks piisavaks pidanud. Keskkonnaministeerium leiab,

et juba perioodil 1. november 2005 kuni 24. jaanuar 2006 oli viivitamine samadel motiividel

õiguspärane. Seaduseelnõu menetlusse andmisega ei saa erinevust põhjendada. Riigi, kohalike

omavalitsuste ja kohalike elanike huve arvestavad kaalutlused olid olemas juba enne eelnõu

menetlusse andmist, vastasel juhul poleks olnud põhjust eelnõu menetlusse anda. Eelnõu menetlusse

andmine oli pigem viimane, mitte esimene etapp teadvustamisel, et enne lubade väljastamist tuleb

kinnitada riiklik arengukava. Ringkonnakohus ei ole hinnanud Keskkonnaministeeriumi väidet, et

kaevandamisloa väljastamine oleks läinud vastuollu põhimõttega, mille kohaselt ei tohi erinevad

riigiasutused anda üksteisele vastukäivaid signaale (vt Riigikohtu 18. detsembri 2002. a otsuses asjas

nr 3-3-1-66-02 antud juhised). Keskkonnaministeerium, olles teadlik ettevalmistatavast äärmiselt

olulisest seadusemuudatusest ja aidates seda ette valmistada, ei saanud sellises olukorras anda

kaebajale välja põlevkivi kaevandamise luba, kuna see oleks lisaks riigi ja avalikkuse huvide

mittearvestamisele läinud vastuollu ka ettevalmistatava maapõueseaduse muudatusega. Samadel

põhjustel on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigust. Lisaks oli Sonda vald üks

neist omavalitsustest, kes põlevkivi arengukava küsimuses Riigikogu poole pöördus. Kaevandamisloa

üle otsustamisel tuli otsustada tavapäratute küsimuste üle, mistõttu kahekuuline tähtaeg ei saanud olla

piisav. Kohtud on kaebust osaliselt rahuldades ületanud kaebuse piire, rikkudes sellega oluliselt

HKMS § 25 lg-t 4. Kaebuses esitatud taotlus oli suunatud sellele, et kohus tuvastaks

Keskkonnaministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse osas, mis puudutab taotluse rahuldamata

jätmise või rahuldamise otsuse tegemata jätmist. Seda, et taotlus on suunatud just lõpliku akti

väljastamata jätmisega seonduva tegevusetuse tuvastamisele, on rõhutanud ka Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ ise. Sellest tulenevalt oleksid kohtud pidanud tuvastama, et

Keskkonnaministeeriumil oli kohustus välja anda just loa andmise või sellest keeldumise haldusakt,

seda, et ükski muu tegevusviis ei oleks olnud õiguspärane. Juhul kui kohtute meelest oli sellisele

haldusaktile õiguspäraseid alternatiive (menetluse peatamine, sellest teatamine), siis ei oleks pidanud

kohtud kaebust osaliselt rahuldama. Riigikohus on oma 22. oktoobri 2009. a lahendis asjas nr 3-3-1-

66-09 rõhutanud, et juhul kui kohus asub haldusorgani asemel kaalutlust teostama, et otsustada,

millise sisuga haldusakti andmiseni oleks haldusorgan pidanud jõudma, ületab ta oma volituse piire.

14. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vaidleb Keskkonnaministeeriumi kassatsioonkaebusele vastu ja

leiab järgmist. Ebaõige on kassaatori arvamus, nagu oleks ringkonnakohtu otsus vastuoluline,

ringkonnakohus on põhjendanud perioodi 1. november 2005 kuni 24. jaanuar 2006 ja alates

24. jaanuar 2006 kulgema hakanud perioodi eristamist seeläbi, et ajaliselt enne 24. jaanuari 2006 ei

olnud Riigikogu menetluses maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu, kuid 24. jaanuaril 2006

hakkas Riigikogu maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlema. Kuigi vana MaaPS § 25

lg 2 alusel kinnitatud maavara kaevandamise loa taotlemise ja väljaandmise kord ei sätestanud,

millise aja jooksul peab Keskkonnaministeerium alates EMK otsusest kaevandamisloa andmise

otsustama, pidi ta PS §-st 13 ning HMS § 5 lg-st 2 tulenevalt lahendama küsimuse mõistliku aja

jooksul. Selgusetuks jääb, miks vana maapõueseaduse kehtivuse ajal oleks see aeg pidanud olema

üleriigilise tähtsusega maardla puhul pikem kui kaks kuud, nii on see ka alates 1. aprillist 2005

kehtiva maapõueseaduse alusel. Antud vaidluse puhul ei saanud kaevandamisloa menetlustoimingud

olla kuigi mahukad, sest Keskkonnaministeerium saatis käskkirja eelnõu esimest korda

kooskõlastamiseks 12. septembril 2005 ja teist korda 6. oktoobril 2005. Seega nähtub ministeeriumi

käitumisest, et ta ei näinud mingisuguseid takistusi kaevandamisloa väljastamisel ja ministeeriumi

kassatsioonkaebuses toodud väited, nagu oleksid 2005. a toimunud suured vaidlused takistanud

kaevandamisloa otsustamist, mitteusutavad. Sonda vald oli nõustunud kaevandamisega, vallavalitsuse

ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vahel oli 15. juunil 2005 sõlmitud leping ja kehtis ka Sonda

Vallavolikogu 14. juuni 2005. a otsus nr 47/2. Juhul kui 2005. a ilmnes, et põlevkivi võidakse soovida

kaevandada liiga suures mahus, oleks Keskkonnaministeeriumil olnud MaaPS § 34 lg 1 p 14 alusel

võimalik keelduda kaevandamisloa andmisest, ministeerium oli pädev hindama põlevkivi

kaevandamise optimaalset mahtu. Riiklik arengukava ei avaldanud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

kaevandatavale põlevkivi kogusele mingit mõju ja taotlust oleks olnud võimalik rahuldada ka ilma

arengukavata. Ringkonnakohus on õigesti hinnanud Riigikogu keskkonnakomisjoni 19. septembri

2005. a istungi protokolli nr 116. Omavalitsuste esitatud ettepanekute arutamine Riigikogus ei saa

kaasa tuua õiguslikke tagajärgi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le. Keskkonnaministeerium oleks

pidanud taotlust menetlema ja otsustama loa andmise küsimuse. Oktoobrist 2005 kuni oktoobrini

2008 seda lihtsalt ei tehtud. Ringkonnakohus ei ole õigusvastase viivituse tuvastamisega kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust. Kohtud ei leidnud, et ajavahemikus 1. november 2005 kuni 24. jaanuar

2006 oleks Keskkonnaministeerium saanud kaevandamisloa väljastamise taotlust menetleda ka

selliselt, et ministeerium oleks peatanud menetluse või teavitanud taotlejat menetluse viibimise

põhjustest. Seega ei ole kohtud ületanud kohtuotsust tehes kaebuse piire.

Istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium peab praeguse asja lahendamisel esmatähtsaks küsimust sellest, kas 1. novembrist

2005 (k.a) kuni MaaPS § 75 lg 6 jõustumiseni 28. märtsil 2006 on Keskkonnaministeerium

õigusvastaselt viivitanud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaevandamisloa taotluse menetlemisega (I).

Seejärel hindab kolleegium ülejäänud perioodil 28. märtsist 2006 kuni kaevandamisloa väljastamiseni

21. novembril 2008 kaevandamisloa taotluse lahendamise võimalikku õigusvastast viivitust (II).

Lõpetuseks lahendab Riigikohtu halduskolleegium praeguse vaidluse, sealhulgas menetluslikud

küsimused (III).

I

16. Kohtud on leidnud, et perioodil 1. november 2005 kuni 24. jaanuar 2006 (maapõueseaduse

muutmise seaduse eelnõu menetlemise algatamine Riigikogus) viivitas Keskkonnaministeerium

kaevandamisloa taotluse menetlemisega õigusvastaselt. Riigikohtu halduskolleegium nõustub selle

seisukohaga halduskohtu ja ringkonnakohtu toodud põhjendustel ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 73 lg 1 ja TsMS § 689 lg 5).

17. Kohtud on eristanud kaevandamisloa menetluse läbiviimist takistanud õiguslikku asjaolu ja

objektiivset takistust ning on leidnud perioodi 24. jaanuar 2006 kuni 28. märts 2006 osas, et kuigi

maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus Riigikogus ei ole käsitatav õigusliku

takistusena, oli tegemist kaevandamisloa üle otsustamisel takistava objektiivse asjaoluga. Praegune

vaidlus seisnebki selles, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ leiab, et maapõueseaduse muutmise seaduse

eelnõu Riigikogu menetlusse võtmine 24. jaanuaril 2006 ei saa ei õiguslikult ega objektiivselt olla

takistuseks kaevandamisloa taotluse menetlemisel. Keskkonnaministeerium on seevastu seisukohal,

et ka enne vastava eelnõu Riigikogu menetlusse võtmist viibis Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotluse

läbivaatamine samadel põhjustel, mis viisid lõpuks MaaPS § 75 lg 6 kehtestamiseni (viimasega

kolleegium ei nõustu, vt käesoleva otsuse p 16).

18. Kolleegiumi arvates on kohtud ebaõigesti leidnud, et maapõueseaduse võtmist Riigikogu

menetlusse saab lugeda objektiivseks asjaoluks, mis õigustatult takistas Keskkonnaministeeriumi

menetlemast Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaevandamisloa taotlust. Kolleegium leiab, et praegusel

juhul ei ole kohaldatav Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-56-

08 p-s 20 väljendatud seisukoht, mille kohaselt on haldusmenetluse peatamine kooskõlas olukorraga,

kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Nimetatud asjas oli tegemist

planeerimisvaidlusega, kus planeerimismenetluse jätkamine ja lõppastmes planeeringu kehtestamine

olukorras, kus planeeringu eesmärkide saavutamise võimalikkus ei olnud selge, võis oluliselt

kahjustada avalikke huve ning tuua kaasa planeeringuga hõlmatud isikute õiguste ja huvide

ülemäärase riive.

19. Kolleegium peab oluliseks eristada seaduseelnõu Riigikogu menetlusse andmist seaduse

vastuvõtmisest ja jõustumisest. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul põhjendamatu õigusliku

asjaolu ja objektiivse takistuse eristamine, kuivõrd seaduse Riigikogus menetlemine ei pruugi veel

tähendada selle seaduse vastuvõtmist. Vastavalt PS § 65 p-le 1 võtab seadusi vastu Riigikogu, PS

§ 107 lg 1 kohaselt kuulutab seadused välja Vabariigi President, need avaldatakse vastavalt PS § 3 lg-

le 2 ja §-le 108 ettenähtud korras ja need jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas

avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega, ning on täitmiseks kohustuslikud üksnes

juhul, kui on avaldatud. Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse võtmist ei

saa võrdsustada Riigikogu poolt vastu võetud, presidendi väljakuulutatud, nõuetekohaselt avaldatud

ja jõustunud seadusega. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -

vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi, praegusel juhul õigust heale haldusele ja mõistliku aja

jooksul kaevandamisloa taotluse lahendamisele, ainult seaduse alusel.

20. Kolleegiumi hinnangul ei õigusta väited, et 2005. aastal esitati lisaks Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-

le veel 16 taotlust ja nendega seoses olid õiguslikud vaidlused, ega see, et 24. jaanuaril 2006. aastal

Riigikogus algatatud seaduseelnõust (824 SE) oli selge seadusandja tahe, Keskkonnaministeeriumi

viivitust Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaevandamisloa taotluse menetlemisel. Kolleegium märgib, et

eelnõu algatajateks olid Eestimaa Rahvaliidu, Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna

fraktsioonid, kuigi eelnõu ja seletuskirja oli koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse

ja -tehnoloogia osakonna juhataja.

Mis puutub Keskkonnaministeeriumi seisukohta, et kaevandamisloa väljastamine oleks läinud

vastuollu põhimõttega, mille kohaselt ei tohi erinevad riigiasutused anda üksteisele vastukäivaid

signaale, siis tuleb märkida, et Riigikohtu 18. detsembri 2002. a otsuse asjas nr 3-3-1-66-02 p-s 38

antud juhised, mis puudutasid ettevõtja õiguspärase ootuse kahjustamise keeldu, ei ole praeguses

asjas kohaldatavad, sest Riigikogu menetluses olev seaduseelnõu ei ole võrreldav ühe haldusorgani

otsustusega, isegi kui see otsustus ei ole vormistatud kirjaliku haldusaktina. Seadusandja poolt eelnõu

menetlemine on seotud poliitilise debatiga, mille tulemus ei pruugi olla prognoositav, haldusorgani

tegevust ei saa mõjutada Riigikogus menetletav võimalik, kuid seadusena veel kinnitamata seisukoht.

21. Kuigi seaduseelnõu menetlusse võtmine kolleegiumi arvates haldusorganile haldusmenetluse

peatamiseks õigust ei anna, võib kolleegiumi arvates selleks õiguse anda seaduse vastuvõtmine.

Vastuvõetud seaduse puhul on tegemist Riigikogu selgelt väljendatud seisukohaga, seadusandja

tahtega, mistõttu võib Riigikogus seaduse vastuvõtmisest peale alata haldusorganil kaalutlusõigus

veel jõustumata, kuid vastu võetud seadusega arvestada.

22. Praeguses asjas võinuks pärast seaduse vastuvõtmist Riigikogus 8. märtsil 2006 Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ kaevandamisloa taotluse menetlemise jätkamine kaasa tuua ebaõige või avalike

huvidega vastuolus oleva otsuse tegemise. Kolleegium peab taotluse menetluse peatamist

õiguspäraseks alates MaaPS § 75 lg 6 vastuvõtmisest Riigikogus 8. märtsil 2006. Sellest tulenevalt

leiab kolleegium, et perioodil 1. november 2005 kuni 8. märts 2006 viivitas Keskkonnaministeerium

õigusvastaselt Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaevandamisloa taotluse väljaandmisega.

23. Siinjuures peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida, et tegemist ei saanud olla mitte

kaevandamisloa väljastamise menetluse peatamisega, vaid kaevandamisloa taotluse lahendamise

peatamisega. Kaebaja soov on siiski üheselt tuletatav nii esialgsest kaebusest (tuvastada

Keskkonnaministeeriumi tegevusetuse õigusvastasus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolt 13. jaanuaril

2004 esitatud taotluse menetlemisel kaevandamisloa saamiseks) kui ka apellatsioon- ja

kassatsioonkaebuse puhul (tuvastada Keskkonnaministeeriumi toimingute õigusvastasus perioodil

oktoober 2005 kuni november 2008 seonduvalt Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le kaevandamisloa

väljastamise küsimuse lahendamata jätmisega põlevkivi kaevandamiseks Põhja-Kiviõli II

põlevkivikarjääris).

II

24. Mis puudutab perioodi alates MaaPS § 75 lg 6 vastuvõtmisest 8. märtsil 2006 kuni

kaevandamisloa väljastamiseni 21. novembril 2008, siis märgib kolleegium esmalt, et kuivõrd

kolleegium leiab, et ka kohtute poolt ebaõigesti hinnatud perioodil 24. jaanuarist 8. märtsini 2006

viivitas Keskkonnaministeerium kaevandamisloa väljaandmise taotluse menetlemisega ilma

mõistliku põhjuseta ja õigusvastaselt, siis ei ole võimalik, et õigusvastasele viivitamisele järgneks

õiguspärane viivitamine. Viivitamine saab olla vaid õigusvastane. Halduskohus on kasutanud mõistet

"viivitus" ebaõigesti, ringkonnakohus on käsitanud seda tegevusetusena. Riigikohtu

halduskolleegiumi arvates on perioodi 8. märts 2006 kuni 21. november 2008 näol tegemist

Keskkonnaministeeriumi õiguspärase tegevusetusega Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaevandamisloa

taotluse läbivaatamisel. Selle tegevusetuse õiguslikuks aluseks oli MaaPS § 75 lg 6, kuni 13. juulil

2008 jõustunud MaaPS § 75 lg 7, mis on kohaldatav Kiviõli Keemiatööstuse OÜ suhtes, selle

kõrvaldas.

25. Kolleegium leiab, et MaaPS § 75 lg 6 jõustumisel ei olnud vajalik eraldi teatada menetluse

peatumisest, kuivõrd see alus tulenes seadusest. Lisaks on Keskkonnaministeerium oma 7. aprilli

2006. aasta kirjaga nr 13-4-6/4461 teatanud MaaPS § 75 lg 6 jõustumisest ja menetluse peatumisest

kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni. Varasema perioodi osas menetluse

peatamist kirjalikus vormis ei ole esinenud ja Keskkonnaministeerium on seda ka tunnistanud.

26. Kolleegiumi arvates on MaaPS § 75 lg 6 praegusel juhul kohaldatav. Kolleegium peab MaaPS

§ 75 lg-t 6 erinormiks MaaPS § 75 lg 2 suhtes, leiab, et MaaPS § 75 lg 6 ei ole vastuolus

põhiseadusega ega pea vajalikuks ringkonnakohtu neid põhjendusi korrata. Kohtud on põhiseadusele,

sh proportsionaalsuse põhimõttele vastavust õigesti hinnanud. Kolleegium rõhutab õiguspärase

ootuse esinemist menetlusele, mitte aga kaevandamisloa saamisele. Avalikku huvi arvestades on

MaaPS § 75 lg 6 esinev piirang lubatud, seda enam, et menetlust Kiviõli Keemiatööstuse OÜ suhtes

ei lõpetatud, vaid peatati, mis ei toonud kaasa senise olukorra märkimisväärset halvenemist.

27. Samuti leiab kolleegium, et pärast 13. juulit 2008 kuni kaevandamisloa andmiseni ei olnud

Keskkonnaministeerium õigusvastaselt tegevusetu ja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, kus

nõustuti Keskkonnaministeeriumi seletusega, mille kohaselt taotluste ülevaatamine ja uue käskkirja

ettevalmistamine oli aeganõudev, seda enam, et ka Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l kulus käskkirja

eelnõu läbivaatamiseks kahe nädala asemel poolteist kuud.

III

28. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kassatsioonkaebus kuulub

osaliselt rahuldamisele, pikendades Keskkonnaministeeriumi poolse Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

kaevandamisloa taotluse menetlemise õigusvastase viivituse perioodi 1. novembrist 2005. a

8. märtsini 2006. a, halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused kuuluvad selles osas tühistamisele, muus

osas jäävad otsused muutmata. Keskkonnaministeeriumi kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

29. Riigikohtu istungil taotles kassaator Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kassatsioonkaebuse rahuldamise

korral tasutud menetluskulude hüvitamist vastustajalt summas 73 520 krooni.

Keskkonnaministeerium taotlusele vastu ei vaielnud. Arvestades kassatsioonkaebuse osalist

rahuldamist, peab Riigikohtu halduskolleegium HKMS § 93 lg 5 alusel põhjendatuks mõista

Keskkonnaministeeriumilt Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kasuks välja menetluskuludest 10 000 krooni.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kautsjon kuulub tagastamisele, Keskkonnaministeeriumi tasutud kautsjon

arvatakse riigituludesse. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann