Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-40-10 AI generated

3-1-1-40-10 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-40-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 28. märtsi 2008. a otsusega karistati N. L.-d ehitusseaduse (EhS) § 68 lg 1 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut (18 000 krooni) selle eest, et 10. jaanuaril 2008 ehitas ta Ida-Virumaal

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-40-10 · Riigikohus: 69 lg 2 p-st 1 peab väärteoprotokollist nähtuma menetlusalusele isikule süüksarvatava käitumise kirjeldus. N.

Keywords

AI generated
fully formulated proposal aid to shipbuilding general project project manager liability engineering contract construction policy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-40-10

Otsuse kuupäev

26. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

N. L. väärteoasi ehitusseaduse § 68 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. jaanuari 2010. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-3752

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva-Jõesuu Linnavalitsus, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

5. mai 2010

Istungil osalenud isikud

Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2010. a otsus N. L. väärteoasjas ehitusseaduse § 68 lg 1 järgi

ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 28. märtsi 2008. a otsusega karistati N. L.-d ehitusseaduse (EhS) § 68 lg 1

järgi rahatrahviga 300 trahviühikut (18 000 krooni) selle eest, et 10. jaanuaril 2008 ehitas ta Ida-Virumaal

Narva-Jõesuus XXXXXX XX asuvat elamut ehitusprojekti ja ehitusloata, rikkudes EhS § 29 lg 1 p-s 1

sätestatud nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse N. L. kaitsja, taotledes otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Viru Maakohtu 6. jaanuari 2010. a otsusega rahuldati menetlusaluse isiku kaebus, kohtuvälise menetleja

otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus märkis, et tulenevalt VTMS §

69 lg 2 p-st 1 peab väärteoprotokollist nähtuma menetlusalusele isikule süüksarvatava käitumise kirjeldus. N.

L.-le heideti ette ehitamist projekti ja ehitusloata, kuid protokollist ei nähtu, milles tema tegevus täpsemalt

seisnes ning millisel ajavahemikul ta teo toime pani. Kohtuvälise menetleja otsuse teokirjelduses refereeriti

pelgalt menetlusaluse isiku kirjalikku seletust ja dokumentaalseid tõendeid. Seega on N. L.-d karistatud

süüteo eest, mida ei ole väärteoprotokollis nõuetekohaselt kirjeldatud. Nende rikkumiste tõttu tuleb

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Narva-Jõesuu Linnavalitsus, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Väärteoasjas on tuvastatud, et pärast 2007. a jaanuaris asetleidnud põlengut oli 10. jaanuariks 2008, mil

toimus elamu ülevaatus, ehitatud betoonist vahelagi ja paigaldatud katus. Vahelae ehitamist kinnitas

kohtulikul arutamisel ka menetlusaluse isiku kaitsja. Töid teostati pärast ehitusjärelevalve ametniku

ettekirjutuse kättesaamist, mis näitab, et N. L. ignoreeris tahtlikult nii ettekirjutust kui ka ehitusseaduse

nõudeid.

4.2 Kooskõlas VTMS § 69 lg 2 p-s 1 ja § 74 lg 1 p-s 6 sätestatuga esitati väärteoprotokollis väärteo

lühikirjeldus. Menetlusalusele isikule etteheidetav käitumine seisnes projekti ja ehitusloata ehitamises,

millega rikuti EhS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatut. Maakohus järeldas ekslikult, nagu puuduks karistusotsuses

väärteo kirjeldus, sest viimasest nähtub üheselt, et 4. oktoobrist 2007 kuni 10. jaanuarini 2008 ehitati esimese

korruse betoonist vahelagi ja lõpetati katuse ning katusekivide paigaldamine.

4.3 Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 6. jaanuaril 2010 ja seejuures selgitati kohtumenetluse pooltele, et

otsuse terviktekst on kättesaadav 20. jaanuarist 2010. Tegelikult sai kohtuväline menetleja otsuse tervikteksti

22. jaanuaril 2010, millega rikuti tema VTMS § 156 lg-st 3 tulenevat õigust esitada kassatsioon 30 päeva

jooksul.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Väärteoprotokollist nähtuvalt pani N. L. talle etteheidetava väärteo toime 10. jaanuaril 2008. KarS § 81 lg-

st 3 tulenevalt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on

möödunud kaks aastat. Väärteoasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid süüteo aegumise peatumise

KarS § 81 lg 7 järgi. Seetõttu aegus menetlusalusele isikule süüksarvatav tegu 10. jaanuaril 2010, mil

maakohus oli küll otsuse teinud, kuid see ei jõustunud kassatsiooni esitamise tõttu. VTMS § 29 lg 1 p 5

kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on

möödunud. VTMS § 29 lg-st 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis

ei võimalda asja edasist menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-

1-14-10, p 6). Seetõttu ei ole kolleegiumil võimalik kassatsiooni väidetele sisulist hinnangut anda.

6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Maakohtu 6. jaanuari 2010. a otsuse ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses

väärteo aegumistähtaja möödumisega. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi