3-1-1-40-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedNarva-Jõesuu Linnavalitsuse 28. märtsi 2008. a otsusega karistati N. L.-d ehitusseaduse (EhS) § 68 lg 1 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut (18 000 krooni) selle eest, et 10. jaanuaril 2008 ehitas ta Ida-Virumaal
Legislator headnote
AI generated3-1-1-40-10 · Riigikohus: 69 lg 2 p-st 1 peab väärteoprotokollist nähtuma menetlusalusele isikule süüksarvatava käitumise kirjeldus. N.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-40-10
Otsuse kuupäev
26. mai 2010
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi
Kohtuasi
N. L. väärteoasi ehitusseaduse § 68 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. jaanuari 2010. a kohtuotsus väärteoasjas
nr 4-08-3752
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva-Jõesuu Linnavalitsus, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
5. mai 2010
Istungil osalenud isikud
Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2010. a otsus N. L. väärteoasjas ehitusseaduse § 68 lg 1 järgi
ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 28. märtsi 2008. a otsusega karistati N. L.-d ehitusseaduse (EhS) § 68 lg 1
järgi rahatrahviga 300 trahviühikut (18 000 krooni) selle eest, et 10. jaanuaril 2008 ehitas ta Ida-Virumaal
Narva-Jõesuus XXXXXX XX asuvat elamut ehitusprojekti ja ehitusloata, rikkudes EhS § 29 lg 1 p-s 1
sätestatud nõudeid.
2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse N. L. kaitsja, taotledes otsuse tühistamist ja
väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Viru Maakohtu 6. jaanuari 2010. a otsusega rahuldati menetlusaluse isiku kaebus, kohtuvälise menetleja
otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus märkis, et tulenevalt VTMS §
69 lg 2 p-st 1 peab väärteoprotokollist nähtuma menetlusalusele isikule süüksarvatava käitumise kirjeldus. N.
L.-le heideti ette ehitamist projekti ja ehitusloata, kuid protokollist ei nähtu, milles tema tegevus täpsemalt
seisnes ning millisel ajavahemikul ta teo toime pani. Kohtuvälise menetleja otsuse teokirjelduses refereeriti
pelgalt menetlusaluse isiku kirjalikku seletust ja dokumentaalseid tõendeid. Seega on N. L.-d karistatud
süüteo eest, mida ei ole väärteoprotokollis nõuetekohaselt kirjeldatud. Nende rikkumiste tõttu tuleb
väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Narva-Jõesuu Linnavalitsus, kes taotleb maakohtu otsuse
tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.
4.1 Väärteoasjas on tuvastatud, et pärast 2007. a jaanuaris asetleidnud põlengut oli 10. jaanuariks 2008, mil
toimus elamu ülevaatus, ehitatud betoonist vahelagi ja paigaldatud katus. Vahelae ehitamist kinnitas
kohtulikul arutamisel ka menetlusaluse isiku kaitsja. Töid teostati pärast ehitusjärelevalve ametniku
ettekirjutuse kättesaamist, mis näitab, et N. L. ignoreeris tahtlikult nii ettekirjutust kui ka ehitusseaduse
nõudeid.
4.2 Kooskõlas VTMS § 69 lg 2 p-s 1 ja § 74 lg 1 p-s 6 sätestatuga esitati väärteoprotokollis väärteo
lühikirjeldus. Menetlusalusele isikule etteheidetav käitumine seisnes projekti ja ehitusloata ehitamises,
millega rikuti EhS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatut. Maakohus järeldas ekslikult, nagu puuduks karistusotsuses
väärteo kirjeldus, sest viimasest nähtub üheselt, et 4. oktoobrist 2007 kuni 10. jaanuarini 2008 ehitati esimese
korruse betoonist vahelagi ja lõpetati katuse ning katusekivide paigaldamine.
4.3 Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 6. jaanuaril 2010 ja seejuures selgitati kohtumenetluse pooltele, et
otsuse terviktekst on kättesaadav 20. jaanuarist 2010. Tegelikult sai kohtuväline menetleja otsuse tervikteksti
22. jaanuaril 2010, millega rikuti tema VTMS § 156 lg-st 3 tulenevat õigust esitada kassatsioon 30 päeva
jooksul.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Väärteoprotokollist nähtuvalt pani N. L. talle etteheidetava väärteo toime 10. jaanuaril 2008. KarS § 81 lg-
st 3 tulenevalt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on
möödunud kaks aastat. Väärteoasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid süüteo aegumise peatumise
KarS § 81 lg 7 järgi. Seetõttu aegus menetlusalusele isikule süüksarvatav tegu 10. jaanuaril 2010, mil
maakohus oli küll otsuse teinud, kuid see ei jõustunud kassatsiooni esitamise tõttu. VTMS § 29 lg 1 p 5
kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on
möödunud. VTMS § 29 lg-st 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis
ei võimalda asja edasist menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-
1-14-10, p 6). Seetõttu ei ole kolleegiumil võimalik kassatsiooni väidetele sisulist hinnangut anda.
6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru
Maakohtu 6. jaanuari 2010. a otsuse ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses
väärteo aegumistähtaja möödumisega. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi