3-1-1-53-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-53-10

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 25. mai 2010

Kohtukoosseis

Ott Järvesaar, Lea Kivi ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi M. K. süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1 ja

§ 184 lg 21 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2010. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-09-19086

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. K. kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

19. mai 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2010. a kohtumäärus Ma. ja M. K. süüdistusasjas jätta

sisuliselt muutmata.

2. Teha kohtumääruse põhiosa viienda punkti viiendas reas täpsustus ja asendada lauseosa "KrMS §

385 p 7" ühendiga "KrMS § 385 p 17".

3. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus uuendas 5. märtsi 2010. a määrusega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 307

alusel kohtuliku uurimise Ma. ja M. K. kriminaalasjas. Kohus leidis, et tarvis on läbi viia botaanika

kordusekspertiis. Juba teostatud botaanikaekspertiisiaktile ei saa tugineda, sest ekspertiisi teostanud ekspert

on jäetud vale arvamuse andmise eest hoiatamata. Kohus märkis, et määrus ei ole edasikaevatav.

2. Süüdistatava M. K. kaitsja Raul Oberg esitas kohtumääruse peale siiski määruskaebuse. Kaitsja leidis, et

kuna KrMS §-s 385 toodud määruste, mille peale ei saa esitada määruskaebust, loetelus ei sisaldu KrMS §

307 alusel tehtud määrust, siis võib ta kaebuse esitada. Kohus ei saanud juhinduda KrMS §-st 307, kuivõrd

botaanikaekspertiisi läbiviimisega on teatud asjaolude selgitamist peetud vajalikuks juba kohtueelses

menetluses ja seetõttu ei saa öelda, et uue ekspertiisiga selgitatakse mõnda kriminaalasja lahendamiseks

olulist asjaolu täiendavalt. Kohtu soov saada süüdistatava võimaliku süüditunnistamise tarvis lisatõendeid on

vastuolus mitmete kriminaalmenetluslike printsiipide ja Riigikohtu erinevate lahenditega.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2010. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Kohus leidis,

et väär on kaitsja väide, nagu ei oleks määruskaebuse esitamine KrMS § 385 järgi keelatud - nimelt sisaldub

vastav keeld paragrahvi seitsmendas punktis. Botaanikaekspertiisi määramine kujutab endast kahtlemata

täiendava asjaolu väljaselgitamist - seda seetõttu, et esimese ekspertiisi kõlbmatusest lähtuvalt saab öelda, et

see ei oma tähendust ja seega ei ole sellega ka mingeid asjaolusid tuvastatud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas R. Oberg Riigikohtule määruskaebuse, taotledes määruse

tühistamist. Kaitsja leidis, et ringkonnakohtu viide KrMS § 385 p-le 7 ei ole asjakohane, sest see säte

reguleerib selgesõnaliselt üksnes KrMS §-dega 201-2031 seonduvat, mitte aga KrMS § 307 järgse kohtuliku

uurimise uuendamise määruse vaidlustamist. Kaebaja leiab jätkuvalt, et kohtulikku uurimist uuendades asus

kohus lubamatult süüdistaja rolli.

5. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus leiab määruskaebuse vastuses, et kaitsja

esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Kohtuliku uurimise

uuendamine on menetlusliku iseloomuga otsustus, mis ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Kohtulik

uurimine on oma sisult menetlustoiming. Võttes nõupidamistoas vastu otsuse jätkata kohtulikku uurimist,

tegi kohus menetlusotsuse, mis lähtuvalt KrMS § 385 p-st 6 ei ole määruskaebe korras vaidlustatav.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul jättis ringkonnakohus 23. märtsi 2010. a määrusega R. Obergi

määruskaebuse õigesti läbi vaatamata ja ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse väited ei

anna alust selle määruse tühistamiseks. Siiski ei nõustu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu viitega

määruskaebuse läbi vaatamata jätmise alusele.

7. Kriminaalkolleegium nõustub kaebaja väitega, et ringkonnakohus ei saanud määruskaebust läbi vaatamata

jättes tugineda KrMS § 385 p-le 7, sest selles sättes viidatakse otsesõnu KrMS §-dele 201-2031 ja sellest

lähtuvalt peetakse KrMS § 385 p-s 7 silmas üksnes KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel lõpetatud

menetluste uuendamist.

8. Nõustuda ei saa määruskaebuse vastuse seisukohaga, et kohtuliku uurimise uuendamise määruse

vaidlustamine on välistatud tulenevalt KrMS § 385 p-st 6. Nimetatud säte kõneleb menetlustoiminguks loa

andmisest, ent kohtulikku uurimist uuendades ei anna kohus luba menetlustoiminguks.

9. Maakohus uuendas menetluse seetõttu, et pidas vajalikuks botaanika kordusekspertiisi läbiviimist.

Ekspertiisiakti lõpposas esitatav eksperdiarvamus kujutab endast lähtuvalt KrMS § 63 lg-st 1 tõendit.

Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga, et kuna varasemale eksperdiarvamusele tugineda ei saa, tuleb uue

ekspertiisiga saadavat eksperdiarvamust käsitada täiendava tõendina. Sellest lähtuvalt kujutab Pärnu

Maakohtu 5. märtsi 2010. a määrus endast täiendava tõendi kogumise määrust KrMS § 385 p 17 tähenduses

ja selle peale ei saa esitada määruskaebust. Seetõttu tuli ringkonnakohtul jätta maakohtu määruse peale

esitatud määruskaebus läbi vaatamata mitte KrMS § 385 p 7 alusel, vaid tuginedes KrMS § 385 p-le 17.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2010. a määruse sisuliselt muutmata ja selle peale esitatud

määruskaebuse rahuldamata, kuid teeb ringkonnakohtu määrusesse täpsustuse, mis ei halvenda süüdistatava

olukorda.

Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg