3-2-1-51-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-51-10

Määruse kuupäev

Tartu, 25. mai 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve

Kohtuasi

Anu Veermäe avaldus hagi tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-70139

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anu Veermäe määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Anu Veermäe, esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja

vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Kostja Osaühing Rudolf Konimois Film, esindaja vandeadvokaat

Margus Lentsius

Asja läbivaatamise kuupäev

10. mai 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-70139 ja jätta jõusse Harju Maakohtu 23. detsembri 2009. a määrus samas tsiviilasjas.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo SORAINEN AS-ile määruskaebuselt 19. märtsil 2010. a tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Anu Veermäe (hageja) esitas 22. detsembril 2009 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Rudolf

Konimois Film (kostja) vastu osanike 14. mai 2009 koosoleku otsuse, millega hageja kutsuti

juhatusest tagasi ja nimetati uueks juhatuse liikmeks Kaido Veermäe, tühisuse tuvastamiseks. Lisaks

palus hageja muuta äriregistri kannet.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus teha kostja kohta Harju

Maakohtu registriosakonnas avatud B-osa registrikaardile kanne, et kostja juhatuse ainuliikmeks on

määratud hageja kuni tsiviilkohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Alternatiivselt palus

hageja teha kostja kohta Harju Maakohtu registriosakonnas avatud B-osa registrikaardile kanne, et

kostja juhatuse liikmeteks on määratud ühise esindusõigusega hageja ja Kaido Veermäe. Hageja on

õigustatud ainuisikuliselt esindama kostjat tehingutes ja toimingutes, mis ei välju igapäevase

majandustegevuse raamidest. Igapäevasest majandamisest väljuvaid tehinguid, sh kinnisvara

koormamisele või võõrandamisele või rohkem kui 50 000 krooni suuruses kohustuste võtmisele

suunatud tehinguid, lubada juhatuse liikmetel teha üksnes ühiselt kuni tsiviilkohtumenetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni. Avalduse kohaselt on hagejal alust eeldada, et Kaido Veermäe on juhatuse

liikmena asunud kahjustama osaühingu ja osanike huve, jättes täitmata kohustused riigiasutuste ja

võlausaldajate vastu. Hagi tagamata jätmise korral muutub võimatuks kohtuotsuse täitmine ja hageja

õiguste teostamine.

2. Harju Maakohus rahuldas 23. detsembri 2009. a määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt.

Maakohtu määruse kohaselt tuleb hagi tagamiseks teha kostja kohta Harju Maakohtu

registriosakonnas avatud B-osa registrikaardile kanne, et kostja juhatuse liikmeteks on määratud

ühise esindusõigusega hageja ja Kaido Veermäe. Hagi tagamise abinõu rakendamine ei koorma

kostjat üleliia (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4). Kohtumääruse täitmiseks peab

hageja pöörduma registripidaja poole.

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus hagi tagamise tühistada. Kostja

arvates ei ole hagi tagamiseks alust. Asjaolu, et maakohtus vaidlustatud osanike otsus võib osutuda

tühiseks, ei taasta hageja kui kostja juhatuse liikme volitusi. Hageja kostja juhatuse liikmeks valimise

kohta ei ole osanike otsust. Seega ei saaks hageja olla kostja juhatuse liige ka hagi rahuldamise

korral. Seetõttu on põhjendamatu hagi tagamiseks hageja kandmine kostja B-osa registrikaardile

juhatuse liikmena ning hageja ja Kaido Veermäe ühise esindusõiguse piirangu kehtestamine. Hageja

põhjendused hagi tagamise abinõu kohaldamiseks on paljasõnalised, tõendamata ning ei puutu

asjasse. Maakohtu määrus on põhjendamata.

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et ükski selle väide ei anna alust hagi tagamist

tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. märtsi 2010. a määrusega maakohtu määruse.

Ringkonnakohus märkis resolutsiooni juurde, et määruse peale võib edasi kaevata hagi tagamise

tühistamist puudutavas osas.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib kohus TsMS § 377 lg 2 järgi hagi tagamiseks, mille esemeks

ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kui

see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata

sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha

selle võimatuks. TsMS § 377 lg 3 kohaselt võib tagada ka tuvastushagi. TsMS §-s 378 sätestatud hagi

tagamise abinõude loetelu ei ole ammendav.

Kuigi nimetatud sätete sõnastus ja koosmõju annab kohtule hagi tagamise üle otsustamisel laia

diskretsiooniõiguse, ei saa kohus nimetatud sätteid aluseks võttes asuda reguleerima õigussuhteid

viisil, mis olemuslikult ei kuulu hagi tagamise abinõude hulka. Äriühingule juhtorganite liikmete

määramine on ulatuslik sekkumine ühingu tegevusse ega mahu hagi tagamise abinõu raamidesse.

Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 kohaselt on juhatuse liikmete määramine osanike

pädevuses ning kohtul puudub seadusest otseselt tuleneva aluseta õigustus osanike asemel äriühingu

tegevust korraldada. Äriühingule juhtorganite liikmete määramist kohtu korras reguleerib eraldi

menetlusena TsMS 59. ptk, mis sätestab, et kohus määrab asendusliikme üksnes seaduses sätestatud

juhtudel.

Hageja nõuet arvestades ei ole hagi tagamine praegusel juhul siiski välistatud. Hagi esitamise

põhjuseks on hageja kartus, et Kaido Veermäe juhatuse liikmena võõrandab või koormab kostja

korteriomandid. Sellisel juhul on võimalik hagi tagamise korras keelata kostjal kuni tsiviilasja

vaidluse lõpuni selle varaga tehinguid teha.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus.

Ringkonnakohus märkis määrusesse valesti, et määruse peale võib määruskaebuse esitada üksnes

hagi tagamise tühistamist puudutavas osas. Kuna hagejal ei ole olnud menetluslikku võimalust

esitada ringkonnakohtu motiivide kohta oma seisukohti ringkonnakohtule ega vaidlustada hagi

tagamise tühistamise määrust, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 390 lg 1 teine lause. Määruse peale,

millega ringkonnakohus tühistas hagi tagamise, võib esitada määruskaebuse TsMS § 390 lg 1 esimese

lause alusel. Kaebeõigus tuleneb ka asjaolust, et kohus ei võtnud seisukohta esimest korda

ringkonnakohtule esitatud alternatiivse hagi tagamise taotluse kohta. Lisaks on küsitav, kas

ringkonnakohus võis hagi tagamise määruse teha üheliikmelises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtute

praktika on selles osas erinev.

Hageja leiab, et kuna hagi tagamise otsustamine on kohtu diskretsiooniotsus, ei võinud

ringkonnakohus asuda ümber hindama maakohtu seisukohta, et hagi tagamise abinõu rakendamine on

põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht, et kohtutel ei ole õigust määrata juhatuse liikmed esialgse

õiguskaitse korras, on üllatav ja vale. Esialgsel õigussuhte reguleerimisel võib abinõu määrata

sõltuvalt reguleeritavast suhtest ning kohaldamisel ei pea lähtuma TsMS §-s 378 loetletud hagi

tagamise abinõudest. Praegusel juhul ei ole hageja palunud määrata juhtorgani liikmeid kohtu korras

TsMS 59. ptk kohaselt, vaid palus hagi tagada esialgse õiguskaitse korras, mida reguleerib

TsMS 40. ptk. TsMS 59. ptk ei välista ega piira mingil moel juhatuse liikme määramist esialgse

õiguskaitsena. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, kelle õigusi riivab kahele ühisosa osanikule ühise

esindusõiguse andmine kohtuvaidluse ajaks olukorras, kus osaühingul rohkem osanikke ei ole.

Ringkonnakohus väljus hagi tagamise tühistamisel määruskaebuse raamidest, sest tugines

seisukohale, et kohus ei ole pädev juhatuse liikmeid määrama hagi tagamise korras. Kostja ei ole

sellele asjaolule määruskaebuses tuginenud. Kuna varasemas menetluses ei ole tekkinud küsimust,

kas esialgse õigussuhte reguleerimisel juhatuse liikme määramine on olemuslikult hagi tagamise

abinõu või mitte ning kas kohus on pädev sellist otsustust tegema. Seega on ringkonnakohtu määrus

ka selles osas üllatuslik. Ringkonnakohus oleks pidanud kooskõlas TsMS § 647 lg-ga 2 määrama

kohtuistungi, et arutada pooltega neid asjaolusid.

Kui ringkonnakohus pidas hagi tagamist põhjendamatuks ning asus maakohtust erinevale

seisukohale, pidanuks ringkonnakohus hindama kõiki esmases hagi tagamise taotluses esitatud

väiteid ja seisukohti. Ringkonnakohus ei teinud seda. Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta

hageja alternatiivse nõude kustutada hageja ja Kaido Veermäe kui kostja juhatuse liikmete kohta

tehtud äriregistri kanded.

Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et hagi tagamisena oleks proportsionaalsem piirata

juhatuse liikme õigusi ühingu kinnisvara käsutamisel. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja

seisukohad ja tõendid selle kohta, et Kaido Veermäe rikub oma kohustusi äriühingu juhina ning

kahjustab ühingut sellega, et kirjutab oma isiklikud kulud äriühingu arvele. Lisaks ei nähtu

ringkonnakohtu määrusest ühtegi põhjendust, miks ta ei kohaldanud ise proportsionaalsemaks

peetavat hagi tagamise abinõu. Sellega seadis ringkonnakohus ohtu hageja õiguste piisava kaitse.

7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu

määruse muutmata.

Hagejal ei ole TsMS § 390 lg 1 teise lause ja § 696 lg 1 teise lause järgi õigust esitada määruskaebust

määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas hagi tagamise. Kaebeõiguse piirang ei ole vastuolus

põhiseaduse § 24 lg-ga 5. Ringkonnakohtu vaidlustatud määrus ei ole tõlgendatav hagi läbi vaatamata

jätmisena TsMS § 423 tähenduses, mis nõuaks kolmeliikmelist kohtukoosseisu.

Ringkonnakohus ei ületanud diskretsiooni piire, kui leidis, et hagi tagamise üle otsustamisel ei saa

asuda reguleerima õigussuhteid viisil, mis ei ole hagi tagamise abinõuks. Äriühingu juhtorganite

liikmete määramine on ulatuslik sekkumine ühingu tegevusse, mistõttu ei mahu see hagi tagamise

abinõu raamidesse. ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 kohaselt on juhatuse liikmete määramine osanike

pädevuses ja kohtul ei ole õigust osanike asemel äriühingu tegevust korraldada. Seega kohaldas

ringkonnakohus õigesti TsMS § 377 lg-t 2. Kuna ringkonnakohus leidis õigesti, et äriühingule

juhtorgani liikmete määramine ei ole hagi tagamise abinõuna lubatav, on sellega lahendatud ka hageja

alternatiivne taotlus. Ringkonnakohus ei ületanud määruskaebuse piire.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 kohaselt tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb rahuldada ning TsMS § 691 p 5

alusel jätta jõusse maakohtu määrus.

9. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et TsMS § 390 lg 1 esimene lause annab õiguse esitada

määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu hagi

tagamise määruse.

Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline TsMS § 696 lg 1

kohaselt esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui

maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 390 lg 1 esimese lause kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi

tagamise tühistas. Sama lõike teise lause kohaselt saab maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul,

kui tagatava hagi hind ületab 1 000 000 krooni või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või

elukohast lahkumise keeldu.

Kolleegium leiab, et TsMS § 390 lg 1 teine lause piirab õigust esitada Riigikohtule määruskaebus

ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis maakohtu hagi tagamise määruse

muutmata. Praegusel juhul esitas hageja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega

ringkonnakohus tühistas maakohtu hagi tagamise määruse. Seega kohaldub asjas TsMS § 390 lg 1

esimene lause. Kolleegium märgib, et Riigikohus on ka varem avaldanud seisukohta, et maakohtu

määruse kohta, millega maakohus hagi tagas, tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi

tagamine tühistati, võib esitada määruskaebuse TsMS § 390 lg 1 esimese lause alusel (vt Riigikohtu

9. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08, p-d 26 ja 27).

10. Kolleegium leiab, et maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust võis

menetleda üks ringkonnakohtu kohtunik.

TsMS § 666 lg 1 kohaselt vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtu kohtunik. Määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline

koosseis sama paragrahvi 2. lõike kohaselt juhul, kui määruskaebus on esitatud hagi menetlusse

võtmata jätmise, hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise või kaja alusel menetluse

taastamata jätmise määruse peale, välja arvatud TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas. Kooskõlas

TsMS § 666 lg-ga 3 vaatab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis läbi ja lahendab ka hagita

menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse.

Praegusel juhul vaatas ringkonnakohus läbi ja lahendas hagimenetluses määruskaebuse, mis esitati

hagi tagamise määruse tühistamiseks. Seega ei ole tegemist TsMS § 666 lg-tele 2 ja 3 vastava

juhtumiga.

11. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et äriühingule juhtorganite liikmete määramine on

ulatuslik sekkumine ühingu tegevusse, mis ei mahu hagi tagamise abinõu raamidesse.

Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille

esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida

vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 377 lg 3 kohaselt võib tagada ka tuvastushagi.

TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude loetelu ei ole ammendav.

Kolleegium leiab, et vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel TsMS § 377 lg 2 järgi on kohtul ulatuslik

diskretsiooniõigus. Seetõttu võib kohus otsustada hageja taotlusel hagi tagada selleks, et tagada

äriühingu võimalus tegutseda efektiivselt kuni vaidluse lõpuni ka muude kui TsMS §-s 378 loetletud

hagi tagamise abinõudega. See, et äriühingu juhatuse liikmete määramine on ÄS § 168 lg 1 p 4

ja § 184 lg 1 järgi osanike pädevuses ning äriühingu juhtorganite liikmete määramist kohtu korras

reguleerib eraldi menetlusena TsMS 59. ptk, ei välista kohtu õigust määrata TsMS § 377 lg 2 järgi

vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks äriühingu juhtorgani liikmeid või nt keelata

registrist juhatuse liikme kustutamine.

12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

hagejale tagastada. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg 8 esimese lausega Riigikohtule teatanud, et

kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo SORAINEN AS-ile.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Villu Kõve