3-2-1-50-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-50-10

Määruse kuupäev

Tartu, 24. mai 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Peeter Jerofejev

Kohtuasi

EHITUS SERVICE OÜ hagi OÜ Floriston Grupp vastu

üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-15953

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Floriston Grupp määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja EHITUS SERVICE OÜ (registrikood 10636638), esindaja

vandeadvokaat Merle Veeroos

Kostja OÜ Floriston Grupp (registrikood 10745905), esindaja

vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets

Asja läbivaatamise kuupäev

10. mai 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-15953

osas, millega ringkonnakohus määras OÜ Floriston Grupp apellatsioonkaebuse hinnaks

7 471 560 (seitse miljonit nelisada seitsekümmend üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni ja

kohustas OÜ-d Floriston Grupp tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks 259 000 (kakssada

viiskümmend üheksa tuhat) krooni riigilõivu.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata hagihinnaks ja OÜ Floriston Grupp

apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni ning kohustada OÜ-

d Floriston Grupp tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks riigilõivu 4000 (neli tuhat) krooni.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Määrata EHITUS SERVICE OÜ apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 (kakskümmend viis

tuhat) krooni.

4.2. Määrata OÜ Floriston Grupp apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 (kakskümmend viis

tuhat) krooni.

4.3. Kohustada EHITUS SERVICE OÜ-d tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks 4000 (neli tuhat)

krooni riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või

nr 221023778606 (Swedbank), märkides maksele Tallinna Ringkonnakohtu viitenumbri

2900072686, ja esitama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2010. a määruse kättesaamisest.

4.4. Kohustada OÜ-d Floriston Grupp tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks 4000 (neli tuhat)

krooni riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või

nr 221023778606 (Swedbank), märkides maksele Tallinna Ringkonnakohtu viitenumbri

2900072686, ja esitama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse kättesaamisest.

4.5. Juhul kui pooled ei tasu tähtpäevaks lõivu kohtu määratud suuruses, tuleb neil samaks

tähtpäevaks teatada, millises osas nad apellatsioonkaebusest loobuvad.

4.6. Hoiatada apellatsioonkaebuse esitajaid, et ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast, kui apellatsioonkaebuse esitaja ei kõrvalda tähtaegselt puudusi.

4.7. Jätta rahuldamata hageja esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise

taotlus.

5. Määruskaebus rahuldada.

6. Tagastada OÜ-le Floriston Grupp määruskaebuselt 11. veebruaril 2010. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. EHITUS SERVICE OÜ (hageja) esitas 25. aprillil 2007 OÜ Floriston Grupp (kostja) vastu hagi,

milles palus tuvastada, et kostjal on poolte vahel 11. oktoobril 2005 sõlmitud üürilepingu p 2.5 järgi

kohustus teha tahteavaldus selle üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmiseks. Hageja

märkis tsiviilasja hinnaks 15 000 krooni ja tasus riigilõivu 1000 krooni.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest poolte üürisuhe on lõppenud, kuna

kostja ütles üürilepingu 10. aprillil 2007 üles.

3. Harju Maakohus rahuldas 7. aprilli 2008. a otsusega hagi ja kohustas kostjat kinnistusraamatusse

märke tegemiseks tahteavaldust tegema.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1000 krooni.

5. Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 13. mai 2008. a määrusega menetlusse ja

tühistas 28. jaanuari 2009. a otsusega maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

6. Hageja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus või hagi rahuldada. Hageja maksis 400 krooni

kassatsioonikautsjonit.

7. Riigikohus jättis 16. aprilli 2009. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

8. Harju Maakohus rahuldas 20. novembri 2009. a otsusega hagi ja kohustas kostjat

kinnistusraamatusse märke tegemiseks tahteavaldust tegema.

9. Nii hageja kui ka kostja esitasid 21. detsembril 2009 maakohtu otsuse peale Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Kumbki tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1000 krooni.

10. Tallinna Ringkonnakohus palus 6. jaanuaril 2010 poolte esindajatele saadetud kirjas määrata

apellatsioonkaebuse hind. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et maakohus on määranud

ringkonnakohtu arvates tsiviilasja hinna valesti ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 137

lg 1¹ järgi võib kõrgema astme kohus tsiviilasja hinda muuta. Kui ei esine muid asjaolusid, tuleb

tsiviilasja hind määrata TsMS § 128 järgi, mille kohaselt oleks kasutuslepingu kehtivuse üle peetava

vaidluse puhul tsiviilasja hind praeguses asjas 7 471 560 krooni.

11. Hageja ei nõustunud ringkonnakohtuga selles, et ringkonnakohus saab maakohtu määratud

tsiviilasja hinda muuta, ega selles, et tsiviilasja hind tuleb määrata TsMS § 128 järgi. Pooled ei vaidle

üürilepingu kehtivuse ega kestuse üle, vaid kinnistusraamatusse märke tegemise üle. Tegemist on

mittevaralise nõudega, mille hind oli hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 järgi

15 000 krooni.

12. Kostja nõustus ringkonnakohtuga selles, et pooled vaidlevad üürilepingu kehtivuse üle ning

sellest tulenevalt on tsiviilasja hind 7 471 560 krooni, millelt peavad pooled ka riigilõivu tasuma.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

13. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. jaanuari 2010. a määrusega apellatsioonkaebused käiguta,

määras hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 krooni ja kostja apellatsioonkaebuse hinnaks

7 471 560 krooni ning kohustas 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest hagejat tasuma lisaks

4000 krooni ja kostjat 259 000 krooni riigilõivu.

Ringkonnakohtu hinnangul määrasid menetlusosalised valesti apellatsioonkaebuste hinna.

TsMS § 122 lg 1 järgi on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse

hind sama mis hagihind maakohtus, arvestades kaebuse ulatust.

Hageja esitas hagi, milles nõudis üürilepingu kohta tehtava märke tegemise eelduseks oleva

tahteavalduse andmist, tuginedes kehtivale üürilepingule. Seega esitas hageja üürilepingu täitmise

nõude. Kostja vaidles hagile vastu, tuginedes eelkõige asjaolule, et üürileping on lõppenud. Seega

vaidlevad pooled üürilepingu kehtivuse või kestuse üle TsMS § 128 tähenduses. Üürilepingu

kehtivuse või kestuse üle peetava vaidlusega on TsMS § 128 tähenduses tegemist ka siis, kui esitati

lepingu täitmise nõue ja selle rahuldamine sõltub lepingu kehtivusest, nagu see on ka praeguses asjas.

TsMS § 128 järgi tuleb hagihind määrata lepingu järgi makstava aastase üüritasu summa järgi.

Lepingu p 5.5 järgi on üür 622 630 krooni kuus. Seega on aasta üüritasu kokku 7 471 560 krooni.

Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse, millega hagi täielikult rahuldati ja kohustati teda

üürilepingut täitma, on kostja apellatsioonkaebuse hind 7 471 560 krooni. Eeltoodust lähtudes tuleb

kostja hagihinnaks apellatsiooniastmes määrata 7 471 560 krooni, millelt tuleb apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 260 000 krooni. Kuna kostja tasus

21. detsembril 2009 riigilõivu 1000 krooni, tuleb tal lisaks tasuda 259 000 krooni või teatada

määratud tähtaja jooksul kohtule, millises osas ta apellatsioonkaebusest loobub.

Õige ei ole hageja väide, et apellatsioonkaebuse hinna määramine on hagihinna muutmine, mida

ringkonnakohus teha ei saa. Praeguses asjas määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses

lahendatavate apellatsioonkaebuste hinna, ega muuda hagihinda. Apellatsioonkaebuse hinna

määramise õigust ei mõjuta see, et ringkonnakohus on varem samas tsiviilasjas apellatsioonkaebust

menetlenud ja lähtunud teistsugusest apellatsioonkaebuse hinnast.

Kuna määrusega ei muudeta hagihinda ega ka apellatsioonkaebuse hinda, ei teki põhiseaduslikkuse

järelevalve küsimust ning hageja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus tuleb

jätta rahuldamata.

Kuna hageja vaidlustas üksnes maakohtu otsuse põhjendusi, paludes jätta kohtuotsuse resolutsiooni

muutmata, saab hageja apellatsioonkaebust pidada mittevaraliseks ja selle hinnaks on TsMS § 132

lg 1 järgi 25 000 krooni. Selliselt nõudelt tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 järgi riigilõivu

5000 krooni. Kuna hageja on 21. detsembril 2009 tasunud riigilõivu 1000 krooni, tuleb tal lisaks

tasuda 4000 krooni riigilõivu.

TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei

ole tasutud riigilõivu. Kuna puudus on kõrvaldatav, jätab ringkonnakohus mõlemad

apellatsioonkaebused TsMS § 340¹ lg 2 alusel käiguta ja annab pooltele võimaluse tasuda riigilõiv

viieteistkümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega

ringkonnakohus määras kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 7 471 560 krooni ja kohustas kostjat

tasuma lisaks 259 000 krooni riigilõivu, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata

apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 krooni.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt määras ringkonnakohus vääralt hagihinna ja jättis

põhjendamatult kohaldamata TsMS § 122 lg 2, mille järgi on hagihinnaks hagis taotletu harilik

väärtus.

Hageja esitas 25. aprillil 2007 maakohule tuvastushagi. Nõuet üürilepingu kehtivuse või kestuse

kohta hageja esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi üürilepingu lõppemise vms

tunnustamiseks. Seega ei ole tegemist vaidlusega üürilepingu kehtivuse ega kestuse üle TsMS § 128

mõttes. Kostja on üksnes esitanud omapoolse vastuväite, miks ei saa haginõuet rahuldada.

TsMS § 125 järgi määratakse tuvastushagi hind taotletud hüve väärtusega ja kui seda ei ole võimalik

määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Mittevaralise hagi hind on TsMS § 132 lg 1 järgi

25 000 krooni. Hagi rahuldamise korral on hageja hüveks kinnistusraamatusse üürilepingu kohta

tehtav märge, millest ei sõltu üürilepingu kehtivus ega ole hageja jaoks tagatud üürisuhtest tulenevad

õigused. Märkel on tähendus üksnes juhul, kui üüripinna omanik või uus omanik soovib üürisuhte

lõpetada.

TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse hind sama mis hagihind maakohtus, arvestades kaebuse

ulatust. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et üürilepingu kehtivuse või kestuse üle peetava

vaidlusega on tegemist ka siis, kui esitatakse lepingu täitmise nõue ja selle rahuldamine sõltub

lepingu kehtivusest. Hagihind ei saa sõltuda kostja vastuväidetest haginõudele.

Ringkonnakohus ei põhjendanud ega viidanud ühelegi normile, kui määras apellatsioonkaebuse hinna

teisiti, kui näeb ette TsMS § 137 lg 1. Ringkonnakohus rõhutas, et ei muuda TsMS § 137 lg 1¹ järgi

hagihinda, kuid ei viidanud, mille alusel määrab kindlaks apellatsioonkaebuse hinna ega lähtu

maakohtu määratud hagihinnast.

Muu hulgas rikub tsiviilasja hinna muutmine asja ringkonnakohtus teist korda läbi vaadates

menetlusosalise õiguspärast ootust hagi ja apellatsioonkaebuse hinna ning riigilõivu suuruse osas.

15. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohus ei ole muutnud hagihinda, st tegemist on mittevaralise hagiga. Küll aga ei saa kostja

apellatsioonkaebust lugeda mittevaraliseks, sest erinevalt hagejast vaidlustas kostja maakohtu otsuse

tervikuna ning soovis saavutada mitte üksnes kinnistusraamatusse märke tegemata jätmist, vaid

tuvastada, et poolte üürileping on lõppenud. Vaidluse üürilepingu kehtivuse üle tõstatas kostja ning

selles küsimuses kohtulahendi saamiseks tulnuks esitada kohtule hagi. Seega on kostja

apellatsioonkaebuses tõstatatud üürilepingu kehtivuse vaidlus TsMS § 128 mõttes. TsMS § 137 lg 1

järgi tuleb apellatsioonkaebuse hinda arvutades arvestada ka apellatsioonkaebuse ulatust, mis kostja

apellatsioonkaebuses on laiem kui hagis taotletu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse

normi rikkumise tõttu TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus määras kostja

apellatsioonkaebuse hinnaks 7 471 560 krooni ja kohustas kostjat tasuma apellatsioonkaebuselt lisaks

259 000 krooni riigilõivu. Tühistatud osas saab Riigikohus teha ise uue määruse, millega määrata

hagihinnaks ja kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 krooni ning kohustada kostjat tasuma

apellatsioonkaebuselt lisaks riigilõivu 4000 krooni. Muus osas tuleb jätta ringkonnakohtu määrus

muutmata. Riigikohus kontrollib TsMS § 695 ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni

korras üksnes osas, mille peale on kaevatud.

17. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas ja mille alusel sai ringkonnakohus määrata tsiviilasja ja

apellatsioonkaebuse hinna.

Ringkonnakohus asus apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suurust määrates vääralt seisukohale,

et seda tehes määras ta üksnes apellatsioonkaebuse hinna ega muutnud tsiviilasja hinda.

TsMS § 139 lg 2 p 3 järgi tuleb riigilõivu tasuda mh apellatsioonkaebuselt ning riigilõivu suurus

sõltub TsMS § 139 lg 3 järgi tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Apellatsioonkaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind TsMS § 137 lg 1 järgi sama mis esimeses

astmes, arvestades kaebuse ulatust. Ühtlasi võib kõrgema astme kohus TsMS § 137 lg 1¹ järgi asja

hinda muuta, kui see on alama astme kohtus vääralt määratud. Ülaltoodud sätetest tuleneb üheselt, et

apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suurus tuleb määrata tsiviilasja hinna alusel, arvestades

apellatsioonkaebuse ulatust.

Seejuures ei saa apellatsioonkaebuse hind olla suurem kui hagihind maakohtus, sest maakohtu otsuse

peale saab kaevata tervikuna või osaliselt, mitte aga haginõuet ületades, nagu leidis vääralt hageja.

Vastuseks hagejale märgib kolleegium, et kostja apellatsioonkaebuse hind saanuks olla suurem kui

hagihind üksnes juhul, kui kostja oleks esitanud vastuhagi üürilepingu lõppemise tuvastamiseks.

Kuna pooled vaidlevad üksnes kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemise üle ja kostja ei

ole esitanud nõuet üürilepingu lõppemise tuvastamiseks, ei ole õige hageja arusaam, et kostja

apellatsioonkaebuse hind on suurem kui hageja esitatud hagi ja apellatsioonkaebuse hind.

Seega, kui ringkonnakohus hinda ei muutnud, pidi ta lähtuma apellatsioonkaebuse esitamisel

tsiviilasja hinna määramisel tsiviilasja hinnast maakohtus. Tsiviilasja hinna nimetab TsMS § 135 järgi

kohtule esitatavas hagis hageja, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest

ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Tsiviilasja hinna määrab TsMS § 136 lg 1 järgi kohus, kui

seda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest või kui hageja nimetatud hind ei vasta

tegelikkusele. TsMS § 136 lg 4 järgi võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni

asja lahendamiseni selles kohtuastmes, sh asja lahendava kohtulahendiga.

Praeguses asjas tasus hageja mittevaralise nõude pealt riigilõivu 1000 krooni ja möönab siiani, et

esitas kohtule mittevaralise hagi. Maakohus pidi küll TsMS § 136 lg 1 järgi määrama tsiviilasja

hinna, kuid ei teinud seda. Samas nõustus maakohus vaikides hageja käsitusega, et tegemist on

mittevaralise hagiga, ega muutnud hagihinda ka TsMS § 136 lg 4 teise lause alusel asja lahendavas

otsuses.

Kui ringkonnakohus leidis, et maakohus käsitas vääralt hagi mittevaralise hagina ja määras sellest

tulenevalt vääralt hagihinna TsMS § 132 ja mitte TsMS § 128 alusel, pidi ta TsMS § 137 lg 1¹ alusel

muutma tsiviilasja hinda. Seda tegemata ei olnud ringkonnakohtul võimalik määrata kostja

apellatsioonkaebuse hinda TsMS § 128 alusel.

18. Edasi vaidlevad pooled selle üle, kas kostja apellatsioonkaebuse hind tuleb määrata TsMS § 128

või § 125 ja § 132 alusel, millest omakorda sõltub kostja apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu

suurus.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõudeks on kohustada kostjat tegema poolte sõlmitud üürilepingu

kohta kinnistusraamatusse märge. Seega palus hageja asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68

lg 5 alusel kostja tahteavalduse kinnistusraamatusse märke tegemiseks. Kostja vaidles hagile vastu,

kuna leidis, et märget kinnistusraamatusse ei tule teha, sest poolte üürisuhe on lõppenud üürilepingu

ülesütlemisega. Vastuhagi üürilepingu lõppemise tuvastamiseks ei ole kostja kohtule esitanud. Seega

vaidlevad pooled kinnistusraamatusse märke tegemiseks kinnisasja omaniku tahteavalduse

asendamise, mitte üürilepingu kehtivuse üle.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et sellise vaidluse puhul tuleb kostja

apellatsioonkaebuse hind või ka kogu tsiviilasja hind määrata TsMS § 128 alusel. Üüri- või

rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral

on TsMS § 128 esimese lause järgi hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele

aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Praeguses asjas ei vaidle pooled üürilepingu kehtivuse

ega kestuse üle TsMS § 128 mõttes, vaid hoopis selle üle, kas üürilepingu kohta tuleb teha

kinnistusraamatusse märge. Samuti ei ole võimalik praegust vaidlust siduda lepingu kehtimise ajaga,

mille järgi tuleks TsMS § 128 alusel hagi hind määrata.

Kolleegium ei nõustu ka kostja arusaamaga, et sellist hagi saab pidada tuvastushagiks, mille hind

määratakse TsMS § 125 järgi hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi

rahuldamise korral, või kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue

mittevaraliseks.

Kuna seaduses ei ole kinnistusraamatusse märke tegemiseks tahteavalduse kohtuotsusega asendamise

hagi hinda täpselt kindlaks määratud ja üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke saamise

harilikku väärtust ei ole võimalik üheselt rahaliselt hinnata, tuleb sellise asja hind määrata kindlaks

TsMS § 132 alusel. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse TsMS § 132 lg 1 järgi, et hagihind on

25 000 krooni, kuid kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit

ja sissetulekut arvestades võib kohus TsMS § 132 lg 2 järgi määrata mittevaralise nõude hinna ka

erinevalt eelmärgitust.

Ülaltoodust lähtudes leiab kolleegium, et kuna hageja esitas mittevaralise nõude, tuleb tsiviilasja hind

määrata kindlaks TsMS § 132 lg 1 alusel ja lugeda tsiviilasja hinnaks 25 000 krooni. Kuna kostja

esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna, tuleb kostja

apellatsioonkaebuse hinnaks lugeda samuti 25 000 krooni. Riigilõivuseaduse lisa nr 1 järgi tuleb

sellise tsiviilasja hinna pealt maksta riigilõivu 5000 krooni. Kuna kostja tasus apellatsioonkaebuse

esitamisel ringkonnakohtule riigilõivu 1000 krooni, tuleb tal maksta apellatsioonkaebuselt lisaks

4000 krooni riigilõivu.

19. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostjale

määruskaebuselt tasutud kautsjon.

Jaak Luik, Henn Jõks, Peeter Jerofejev