3-2-1-39-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-39-10

Määruse kuupäev

Tartu, 10. mai 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Asula 4A garaaþiühingu kandeavaldus registriasjas

nr M 437242/4

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-2546

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Asula 4A garaaþiühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Asula 4A garaaþiühing (registrikood 80111133), esindaja notar

Anneli Alekand

Asja läbivaatamise kuupäev

19. aprill 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-2546 ja

Harju Maakohtu 7. detsembri 2009. a määrus registriasjas nr M 437242/4.

2. Saata kandeavaldus Harju Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada notar Anneli Alekandile 10. veebruaril 2010. a Asula 4A garaaþiühingu

määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Asula 4A garaaþiühing (avaldaja) esitas 30. novembril 2009. a Harju Maakohtu registriosakonnale

kandeavalduse ühingu uue nime ja põhikirja muutmise aja registrisse kandmiseks.

2. Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 7. detsembri 2009. a kandemäärusega avalduse rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kandeavaldus ja sellele lisatud dokumendid kooskõlas

seadusega. Kandeavalduse ja sellele lisatud põhikirja uue teksti järgi on avaldaja uus nimi Korteri-

(garaaþi)ühistu Asula 4A. Põhikirja p-s 1.3 märgitud eesmärk vastab korteriühistuseaduse (KÜS) § 2

lg-s 1 sätestatud korteriühistu eesmärgile. Viidatud seadus ega ka mittetulundusühingute seadus

(MTÜS) ei näe ette võimalust muuta mittetulundusühingut korteriühistuks. Korteriühistut saab

asutada KÜS §-s 3 sätestatud korras. Avaldaja asutati mittetulundusühinguna 28. augustil 1999 ja

sellekohane kanne tehti registrisse 21. oktoobril 1999. Enne tulundusühistuseaduse jõustumist

1. veebruaril 2002. a asutatud mittetulundusühistud võivad oma nimes sõna "ühistu" edasi kasutada,

pärast seaduse jõustumist asutatud mittetulundusühingud võivad kasutada oma nimes sõna "ühistu"

seadusega sätestatud juhul. Kuna avaldaja asutati mittetulundusühingu, mitte -ühistuna, ei ole tal

õigust kasutada oma nimes sõna "ühistu".

3. Avaldaja esitas maakohtu kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus teha registrisse

soovitud kanne.

4. Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. jaanuari 2010. a määrusega avaldaja nimel esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu kandemääruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus TsMS § 654 lg 6 alusel kandemääruse põhjendustega ning ei pidanud

vajalikuks neid korrata. MTÜS ja KÜS ei näe ette võimalust kujundada mittetulundusühingut ümber

korteriühistuks. Korteriühistut saab asutada ainult KÜS §-s 3 sätestatud korras.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses palub avaldaja esindaja ringkonnakohtu määruse ja maakohtu kandemääruse

tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtu registriosakonnale.

Kohtud leidsid valesti, et avaldajat kui mittetulundusühingut ei saa muuta korteriühistuks.

Kohtumäärustest ei selgu, millise seadusesättega on avaldaja taotlus vastuolus. Praeguses asjas ei

toimu ühe juriidilise isiku ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks. Avaldaja vastab

korteriühistule esitatavatele nõuetele. Tallinnas Asula 4A asuv kinnisasi on jagatud

korteriomanditeks. Nime ja põhikirja muutmine vastavaks korteriühistu nõuetele on otsustatud

korteriomanike enamuse otsuse alusel 16. juunil 2008. a toimunud üldkoosolekul, uuele põhikirjale

on alla kirjutanud selle otsuse vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed ning põhikirjas nimetatud

eesmärk vastab seaduses nõutavale korteriühistu eesmärgile.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus ja maakohtu kandemäärus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-

de 1 ja 2 ning TsMS § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kandeavaldus tuleb saata TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5

teise lause alusel sama maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

8. Kandeavalduse kohaselt taotleb avaldaja mittetulundusühinguna enda muutmist korteriühistuks, st

endale korteriühistu õigusliku staatuse andmist. MTÜS § 79 lg 5 kohaselt keeldub registripidaja

kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Maakohtu

kandemääruse kohaselt on avaldaja kandeavaldus ja sellele lisatud põhikirja uus tekst vastuolus

seadusega, sest MTÜS ja KÜS ei võimalda muuta mittetulundusühingut korteriühistuks.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, leides, et seadus ei näe ette võimalust kujundada

mittetulundusühing ümber korteriühistuks.

Kolleegium juhib esmalt tähelepanu ringkonnakohtu ekslikule seisukohale, et avaldaja on taotlenud

enda ümberkujundamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 teise lause kohaselt on eraõiguslik

juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja

mittetulundusühing. Sama seaduse §-s 47 sätestatakse, et juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja

ümberkujundamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Kolleegium järeldab

viidatud sätetest, et eraõigusliku juriidilise isiku ümberkujundamisena on käsitatav ühe juriidilise

isiku liigi muutmine teiseks seaduses loetletud juriidiliseks isikuks. Sama järeldust toetab eriseaduses

kasutatud sõnastus. Nii sätestatakse nt äriseadustikus (§ 2 lg 4 ja 33. peatükk pealkirjaga

"Ümberkujundamine") äriühingu teist liiki äriühinguks ümberkujundamine. MTÜS § 1 lg 4 järgi ei

ole lubatud mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks, analoogne reegel

on sätestatud sihtasutuste seaduse § 1 lg-s 3.

Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et praeguses asjas ei taotleta ühe juriidilise isiku

ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks. KÜS § 2 lg 1 käsitab korteriühistut

korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistuna. Sama seaduse § 1

lg 2 järgi rakendatakse korterühistu suhtes korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes

mittetulundusühingute seaduse sätteid. Tulenevalt eeltoodust on korteriühistu mittetulundusühing,

millele kohaldatakse lisaks KÜS-i sätetele ka MTÜS-i sätteid. MTÜS § 1 lg 1 järgi on

mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla

majandustegevuse kaudu tulu saamine. Kui tavalise mittetulundusühingu asutamine toob kohustusi

vaid mittetulundusühingu liikmeks astuda soovinud (ja vastuvõetud) isikutele, siis KÜS § 5 lg-s 1

sätestatud erireegli kohaselt loetakse korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja

korteriomanikud ning teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks (st korteriühistu asutamine toob

seaduse alusel kohustused ka korteriomanikele, kes pole korteriühistu liikmeks astuda soovinud).

9. Määruskaebuse kohaselt ei selgu kohtute määrustest, millise seadusesättega on avaldaja taotletud

viisil nime ja põhikirja muutmine vastuolus, ning selliselt on kohtud rikkunud ka kohtumääruse

põhjendamise kohustust. Kolleegium nõustub eeltooduga. MTÜS ega KÜS ei sätesta keeldu, mille

kohaselt ei võiks mittetulundusühing omandada korteriühistu (kui mittetulundusühingu alaliigi)

õiguslikku staatust, juhul kui sellekohane taotlus vastab KÜS §-s 3, samuti mittetulundusühingu

seaduses sätestatud tingimustele ja korrale. KÜS § 3 lg 1 järgi toimub korteriühistu asutamine

mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja

korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste

osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita. Sama paragrahvi lg-s 2

loetletakse dokumendid, mis tuleb esitada registripidajale korteriühistu kandmiseks

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Kohtud märgivad õigesti, et korteriühistut saab

asutada ainult KÜS §-s 3 sätestatud viisil, kuid asjas jääb selgusetuks, milliseid viidatud sättes

esitatud nõudeid ei ole avaldaja täitnud. Avaldaja on osutanud, et ta vastab korteriühistule

esitatavatele nõuetele (kinnistusregistri kohaselt on Asula 4a kinnistu jagatud korteriomanditeks ning

nime ja põhikirja muutmine on otsustatud korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike

enamuse otsuse alusel). Maakohtu kandemääruse järgi vastab avaldaja põhikirja p-s 1.3 märgitud

eesmärk KÜS § 2 lg-s 1 sätestatud korteriühistu eesmärgile.

Registripidajal ei olnud seega õigust keelduda kande tegemisest põhjendusel, et seadus ei näe ette

võimalust muuta mittetulundusühingut korteriühistuks. Maakohtu registriosakonnal tuleb asja uuel

läbivaatamisel eeltoodut arvestades hinnata avaldaja kandeavaldust ja sellele lisatud dokumente ning

otsustada kandeavaluse rahuldamise üle.

10. Kuna määruskaebus rahuldatakse, tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt

tagastada. Praeguses asjas on avaldaja eest kautsjoni tasunud notar Anneli Alekand. TsMS § 149 lg 8

sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes

selle tasus või kelle eest see tasuti või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja esindaja on teatanud

Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada notar Anneli Alekandi arvelduskontole.

Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull