3-1-1-38-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-38-10

Otsuse kuupäev

10. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

N. M.-i väärteoasi liiklusseaduse § 741 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. novembri 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-6193

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N. M.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin,

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

28. aprill 2010

Istungil osalenud isikud

Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 19. novembri 2009. a kohtuotsus N. M.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 741

lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja

möödumisega.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kasuks välja 360 (kolmsada

kuuskümmend)

krooni,

sealhulgas

käibemaks

(kuuskümmend)

krooni,

N. M.-ile

kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri 9. mai 2008. a otsusega karistati alaealist N. M.-i LS § 741 lg 1 järgi rahatrahviga

18 trahviühikut (1080 krooni) selle eest, et 12. aprillil 2008 kl 19.15 paiku juhtis ta Narva-Jõesuus X tn 33

asuva maja juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku esindaja, taotledes kaebuse

esitamise tähtaja ennistamist, kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Viru Maakohtu 19. novembri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri 9. mai

2008. a otsus muutmata. Kohus märkis otsuse lõpposas, et kassatsiooniõiguse kasutamisest teatamise korral

on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele kättesaadav 14. detsembrist 2009. Menetlusalune isik

avaldas 20. novembril 2009 maakohtule, et ei vaidlusta otsust, kuid 23. novembril 2009 teatas siiski

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Maakohus otsuse tervikteksti ei koostanud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni N. M.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin,

taotledes maakohtu otsuse tühistamist, väärteoasja uueks arutamiseks saatmist samale kohtule ja

menetluskulude riigi kanda jätmist. Kassaator märgib, et menetlusalune isik teatas kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist tähtaegselt, kuid vaatamata sellele pole tervikotsust koostatud. Kohtulahend ei vasta

seetõttu VTMS § 134 nõuetele, kuna otsuse põhiosa puudub. See on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise

rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p-de 7 ja 8 mõttes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Väärteoprotokolli kohaselt pani N. M. temale etteheidetava väärteo toime 12. aprillil 2008.

Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta

tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Asja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis tingivad

süüteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Seega aegus N. M.-ile süüks arvatud väärtegu 12. aprillil

2010, mil maakohus oli väärteoasjas küll otsuse teinud, kuid kassatsiooni esitamise tõttu ei olnud see

jõustunud. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui

väärteo aegumistähtaeg on möödunud. VTMS § 29 lg-st 3 tuleneb, et aegumine on väärteomenetluses

absoluutne

menetlustakistus,

mis

ei

võimalda

asja

edasist

menetlemist

(vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-14-10, p 6).

6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium

kassatsiooni osaliselt, tühistab Viru Maakohtu 19. novembri 2009. a otsuse ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5

alusel väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

7. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks 960 krooni suuruses summas (sh

käibemaks 160 krooni). Kriminaalkolleegium leiab, et taotlus tuleb vastavalt kassatsiooni esitamise ajal

kehtinud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 11

lg-le 2, riigi õigusabi seaduse § 22 lg-le 6 ja käibemaksuseaduse § 15 lg-le 1 rahuldada osaliselt, s.o 360

krooni suuruses summas (sh käibemaks 60 krooni).

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg