3-3-1-17-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-17-10

Määruse kuupäev

10. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Oleg Paskidovi (Paskidov) kaebus Justiitsministeeriumi

vaideotsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-09-445

Menetluse alus Riigikohtus

Oleg Paskidovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Oleg Paskidovi määruskaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-445.

Ennistada Oleg Paskidovi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi Tartu

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Paskidov esitas 26. veebruaril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi

23. jaanuari 2009. a vaideotsuse nr 11-7/3409 ja 26. jaanuari 2009. a vaideotsuse nr 11-7/13777

õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Kaebust arutati avalikul kohtuistungil kaebaja

osavõtul. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus istungil, et kohtuotsus tehakse avalikult

teatavaks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 30. juunil 2009 kell 14. Samuti selgitas

kohus otsuse avalikult teatavaks tegemise, kättesaamise ja edasikaebe korda ning seda, et kaebajale

saadetakse kohtulahend posti teel, vastustajale elektrooniliselt. Kohtuistungil viibis ka tõlk.

2. Tartu Halduskohtu 30. juuni 2009. a otsusega jäeti O. Paskidovi kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuses märgitud edasikaebamise korra kohaselt võib apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

O. Paskidov sai kohtuotsuse kätte 3. juulil 2009.

3. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja saabus 7. juulil 2009 O. Paskidovi taotlus saada otsuse

venekeelne tõlge ja pikendada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega selliselt, et see hakkaks

kulgema venekeelse tõlke saamise päevast.

4. O. Paskidov andis oma 31. juulil 2009 dateeritud apellatsioonkaebuse Viru Vanglale üle

2. augustil 2009 ning Tartu Halduskohtus registreeriti see 4. augustil 2009. Tartu Ringkonnakohtu

25. augusti 2009. a määrusega leiti, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimane päev oli

30. juuli 2009, mistõttu apellatsioonkaebus ei ole tähtaegne. Apellandile anti võimalus tähtaja

ennistamise taotluse esitamiseks.

5. Tähtaja ennistamise taotluses põhjendas kaebaja, et ta ei viibinud kohtuotsuse kuulutamise

päeval kohtusaalis. Eestikeelse otsuse sai ta kätte 3. juulil 2009 ning 5. juulil 2009 esitas ta taotluse

venekeelse tõlke saamiseks. 2. septembri 2009. a seisuga pole ta venekeelset tõlget ega ka kohtult

mingit vastust saanud. Kaebaja ootas venekeelset tõlget viimase päevani, allkirjastas kaebuse

31. juulil 2009 ning andis selle vanglale üle järgmisel tööpäeval, 2. augustil 2009, mis oli tema

arvates ka kaebuse esitamise viimaseks päevaks. Talle ei selgitatud arusaadavas keeles kaebuse

esitamise korda ning seda, mis ajast hakkab tähtaeg kulgema.

6. Tartu Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2009. a määrusega jäeti O. Paskidovi taotlus

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsioonkaebus tagastati.

Ringkonnakohus leidis, et kuna kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus selgitanud kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise, kättesaamise ja edasikaebe korda ning istungist võttis osa ka tõlk, pole

alust arvata, et O. Paskidov ei saanud selgitustest edasikaebamise korra kohta aru. Edasikaebe kord

on ära toodud ka 30. juuni 2009. a kohtuotsuses. Seega puudusid objektiivsed põhjused

apellatsioonkaebuse mittetähtaegseks esitamiseks. Lisaks oli kaebajal võimalus tutvuda vanglas

venekeelsete õigusaktidega, vajadusel välja selgitada edasikaebe kord ja õigeaegselt oma kaebus

kohtule edastada. Kui O. Paskidov ei valda piisavalt eesti keelt, et ise halduskohtu otsuses toodud

edasikaebe korrast aru saada, võinuks ta pöörduda vangla kontaktisiku poole. Kohtul puudub

kohustus saata vene keelt kõnelevale kinnipeetavale otsuse tõlge vene keeles. Kuna kaebaja on

apellatsioonkaebuse siiski koostanud, ei ole tõlke puudumine tegelikult olnud takistuseks halduskohtu

otsuse sisust arusaamisel ja selle vaidlustamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses Riigikohtule tugineb O. Paskidov juba ringkonnakohtule esitatud taotluses

sisaldunud põhjendustele, mille kohaselt ta ootas kuni viimase hetkeni otsuse venekeelset tõlget ning

talle ei selgitatud edasikaebamise korda. Ta lisab, et inspektor-kontaktisik mõistab halvasti vene keelt

ja ei suuda talle otsust tõlkida, teised valvurid kas ei mõista vene keelt või ütlevad talle vastuseks, et

neile tõlkimise eest ei maksta. Nende pidev palumine asju vene keelde tõlkida on alandav. Samuti

pole õigusaktid talle ilma juriidilise abita arusaadavad.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30

päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Käesoleval juhul tehti otsus avalikult

teatavaks 30. juunil 2009, järelikult hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 1. juulil

2009 ning kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli 30. juuli 2009. Seega oleks hiljemalt sel

päeval tulnud kaebus vanglale üle anda (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahendeid asjades nr 3-3-

1-76-06 ja nr 3-3-1-33-08). Kaebus anti vanglale üle 2. augustil 2009, s.o 30. päeval otsuse

kättetoimetamisest arvates. Seega oli kaebus esitatud apellatsioonitähtaega rikkudes.

9. Asjas käib vaidlus selle üle, kas käesoleval juhul esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks.

10. Ennistamise taotluses selgitas O. Paskidov, et kaebuse esitamise korda talle arusaadavas keeles ei

selgitatud ning tema arvates hakkas tähtaeg kulgema otsuse kättesaamisest. Riigikohtu

halduskolleegium on seisukohal, et halduskohus on otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja viisi

avaldanud asja arutamist lõpetaval istungil kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 452

lg 3 nõuetega. Kohtuistungi protokolli kohaselt avaldati, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

kohtukantselei kaudu 30. juunil 2009 kell 14.00. Kolleegium nõustub seejuures ringkonnakohtu

seisukohaga, et kuivõrd kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus istungil, millest võttis osa ka

tõlk, edasikaebe korda selgitanud, pole alust arvata, et O. Paskidov ei saanud selgitustest

edasikaebamise korra kohta aru.

11. Kuigi nii otsuses kui ka kohtuistungil selgitati korrektselt, et apellatsioonkaebuse võib esitada

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, möönab kolleegium, et tulenevalt menetlustähtaegade

erinevustest nii halduskohtumenetluse raames kui ka võrreldes tsiviilkohtumenetlusega, nõuab

menetlustähtaegade regulatsioon süvenemist ja kõrgendatud tähelepanu, mistõttu eriteadmisteta

kogenematu menetlusosalise võimalus menetlustähtaegade osas eksida on suur. Ka kohtuistungi

protokolli kantud lause "Kaebajale saadetakse kohtulahend posti teel, vastustajale elektrooniliselt"

võib olla eksitav (vt ka halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-78-09, p-d 7-8).

12. Kolleegium märgib veel kord, et selguse huvides võiksid kohtud otsuses välja tuua

apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäeva (varem haldusasja nr 3-3-1-75-08 määruse p-s 15 ning

haldusasja nr 3-3-1-78-09 määruse p-s 8). Selles asjas polnud kohtuotsuses apellatsioonitähtaja lõppu

kindla kuupäevana märgitud.

13. Kolleegium on ka määruses haldusasjas nr 3-3-1-78-09 (p 9) selgitanud, et kinnipeetavate

võimalus määratud ajal kohtukantseleis viibida on piiratud ning nende toimetamine kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse oleks silmanähtavalt ebaökonoomne.

14. Apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas võib kinnipeetavate kui erilise isikute grupi

samaväärne kohtlemine võrreldes teiste isikutega aga viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg

apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on kinnipeetaval lühem kui teistel isikutel, sest

kinnipeetaval pole üldjuhul võimalik määratud ajal kohtukantseleis viibida. Nimetatud asjaolu

arvestades on kolleegium varasemas praktikas pidanud põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise

vältimiseks ning kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks otstarbekaks apellatsioonitähtaeg

ennistada. Tähtaja ennistamine võimaldab kinnipeetavast kaebaja asetada olukorda, mis on faktiliselt

võrdne nende apellantidega, kellel on võimalus kasutada apellatsioonkaebuse koostamiseks ja

esitamiseks 30 päeva. Tähtaja erandlik ennistamine eelkirjeldatud asjaolude tõttu tagab seega

lõppkokkuvõttes õiglase kohtumenetluse (halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-78-09, p-d 10-11).

15. Loetletud põhjustest tulenevalt ning arvestades asjaolusid, et kaebus esitati 30 päeva jooksul

otsuse kättesaamisest arvates, tähtaja ennistamine ei piira menetlusõiguste kasutamist vastustaja poolt

ning kinnipeetav täitis kohtu ettepaneku esitada tähtaja ennistamise taotlus, leiab kolleegium, et selles

asjas tuleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

16. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu 19. oktoobri 2009. a määruse, millega jäeti O. Paskidovi

taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastati

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse ja ringkonnakohtul tuleb

otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann