3-2-4-1-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-4-1-10

Määruse kuupäev

Tartu, 29. aprill 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jaak Luik, Tambet Tampuu, Tõnu

Anton ja Indrek Koolmeister

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Veera Semjonova hagis Eesti

Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu

40 000 krooni saamiseks

RESOLUTSIOON

Anda asi lahendada Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veera Semjonova esitas 8. jaanuaril Tallinna Halduskohtule kaebuse.

2. Tallinna Halduskohus jättis 15. veebruari 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-64 kaebuse

käiguta ja andis selle esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus leidis, et kaebuse eset ei ole võimalik üheselt määratleda. Kaebuse sisust ja kaebusele

lisatud materjalidest nähtub, et 6. oktoobril 2008. a kell 13.20 toimus aadressil Sõle 41 asuva maja

juures liiklusõnnetus. Politsei ametiauto registreerimismärgiga 508 MGS sõitis otsa kaebaja

sõiduautole Renault Scenic registreerimismärgiga 741 AVZ, mis oli pargitud selleks mitteettenähtud

kohas. Liiklusõnnetuse tõttu alustatud väärteoasjas nr 2302,08,034586 on Igor Semjonovile

29. oktoobri 2008. a väärteootsusega määratud karistuseks rahatrahv 900 krooni. Harju Maakohtus

jättis I. Semjonovi väärteootsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata ning kohtuotsus on jõustunud.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema

vabadusi. Praeguses asjas jääb V. Semjonova subjektiivsete õiguste rikkumine arusaamatuks, kuna nii

väärteomenetlus kui ka täitemenetlus puudutavad I. Semjonovit, mitte V. Semjonovat. Tallinna

Halduskohtule 8. jaanuaril 2010. a ja 12. veebruaril 2010. a esitatud avaldusest ega selle täiendusest

ei nähtu kaebuse esitamise eesmärk ega kaebaja taotlused, mistõttu tuleb kaebajal kaebust täpsustada

ja märkida, mis on kaebaja tegelik eesmärk ja tahe.

Juhul kui kaebuse esitamise eesmärgiks on esitada kahjunõue liiklusõnnetuses osalenud

politseiametnike poolt väärteoasjas tekitatud kahju hüvitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri vastu, siis tuleb seda selgelt oma kaebuse täpsustuses märkida ning sellisel juhul

kahjunõue esitatakse Harju Maakohtule.

3. V. Semjonova esitas 2. märtsil 2010. a Harju Maakohtule hagi, milles palus süüdi olevatelt isikutelt

välja mõista 40 000 krooni tekitatud kahju eest.

4. Harju Maakohus jättis 9. märtsi 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10095 hagiavalduse käiguta

ning andis selle esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Maakohus leidis, et V. Semjonoval tuleb märkida, kellelt ta kahju hüvitise väljamõistmist palub ning

kostja andmed. V. Semjonova nõue on ebaselge. Ta peab selgitama ja tõendama, kes ja millise

õigusvastase tegevusega talle kahju põhjustas. Samuti tuleb selgitada, mille alusel ja kuidas on kahju

suurus arvestatud. Tasuda tuleb ka riigilõiv 7500 krooni.

5. V. Semjonova esitas 23. märtsil 2010. a hagiavalduse täienduse, milles märkis, et kostjaks on

Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur. Avalduse kohaselt toimus 6. oktoobril 2008. a kell 13.45

aadressil Sõle 41 asuva maja juures liiklusõnnetus. Politsei ametiauto registreerimismärgiga

508 MGS sõitis otsa V. Semjonova sõiduautole Renault Scenic registreerimismärgiga 741 AVZ.

Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis kahju 40 000 krooni. Väärteomenetluses määrati hageja sõidukit

juhtinud I. Semjonovile rahatrahv, mis koos täituritasuga on 1667 krooni. Sõiduki alarmi ja parema

tule remondikulud on 10 000 ja 6000 krooni. V. Semjonoval tuli liiklusõnnetuse ajal astuda sõiduteele

ning hüpata politsei ametiauto eest kõrvale, mille tõttu ta sai psühholoogilise trauma, millest tekkis

moraalne kahju. Samuti tekib moraalne kahju sellest, et dokumentide eesti keeles vormistamine on

kulukas.

6. Harju Maakohus esitas 29. märtsi 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10095 taotluse

Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks.

Maakohus leidis, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kuna halduskohus on

15. veebruari 2010. a määruses leidnud, et see kuulub maakohtu pädevusse, tuleb asi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 8 alusel edastada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi

vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks.

Küsimus on selles, milline kohus peaks lahendama V. Semjonova kahju hüvitamise nõuet Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri vastu, mis tuleneb sellest, et politseiauto riivas parempööret

sooritades hageja autot, tekitades sellega hagejale nii varalist kui ka mittevaralist kahju. HKMS § 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse.

ERIKOGU SEISUKOHT

7. Asja läbivaatamisel erikogu viieliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused

riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 3 tõlgendamisel. Erikogu leiab, et asi tuleb seetõttu anda

lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

Märt Rask, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Tõnu Anton, Indrek Koolmeister