3-2-1-31-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-31-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 28. aprill 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja Osaühingu Wismari 32a

hagi Toomas Tsopi ja Eve Tsopi vastu kohustuse täidetuks

tunnistamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-20938

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Tsopi ja Eve Tsopi ühine kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

30 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248) ja

Osaühing Wismari 32a (registrikood 10889322), ühine esindaja

vandeadvokaat Rando Maisvee

Kostjad Toomas Tsopp (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Eve Tsopp

(isikukood xxxxxxxxxxx), ühine esindaja vandeadvokaat Andres

Past

Asja läbivaatamise kuupäev

5. aprill 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-20938

osas, milles asi saadeti Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks haginõudes tuvastada, et

Swedbank Liising Aktsiaselts ja Osaühing Wismari 32a on täitnud Tallinna Ringkonnakohtu

24. novembri 2006. a otsusega (tsiviilasi nr 2-05-129) neile pandud kohustuse kõrvaldada

Tallinnas Wismari 32a asuva elamu korterites nr xx ja xx sadevete läbijooksu probleem. Jätta

see haginõue läbi vaatamata.

2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri 2009. a otsust tsiviilasjas nr 2-07-20938 ka

põhjenduste osas.

3. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-

20938 muutmata.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tühistada Harju Maakohtu 4. juuni 2007. a määrusega seatud hagi tagamine osas, milles

peatati kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olev täiteasi nr 014/2007/290 Tallinna

Ringkonnakohtu 24. novembri 2006. a otsuse (tsiviilasi nr 2-05-129) sundtäitmiseks nõudes

kohustada Swedbank Liising Aktsiaseltsi (Aktsiaselts Hansa Liising Eesti) ja

Osaühingut Wismari 32a kõrvaldama Tallinnas Wismari tn 32a asuva elamu korteriomandites

nr xx ja xx sadevete läbijooksu probleem.

6. Menetluskulud resolutsiooni p-s 1 nimetatud haginõudes kõigis kohtuastmetes jätta

solidaarselt Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja Osaühingu Wismari 32a kanda.

7. Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Concordia (arvelduskonto nr 221018272984,

Swedbank AS) Toomas Tsopi ja Eve Tsopi kassatsioonkaebuselt 4. ja 13. jaanuaril 2010. a

tasutud kautsjon 800 (kaheksasada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank Liising Aktsiaselts (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Liising Eesti) ja

Osaühing Wismari 32a (hagejad) esitasid 1. juunil 2007 Harju Maakohtule Toomas Tsopi (kostja I) ja

Eve Tsopi (kostja II) vastu ühise hagi, milles palusid tuvastada, et hagejad on täitnud Tallinna

Ringkonnakohtu 24. novembri 2006. a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-129 (24. novembri 2006. a

kohtuotsus) neile pandud kohustuse kõrvaldada Tallinnas Wismari 32a asuva elamu (elamu)

korterites nr xx ja xx (korterid) sademevee läbijooksu probleem, samuti tuvastada, millistes korterite

ruumides tuleb lagede heliisolatsioon lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb selleks teha.

Hagejad palusid ka hagi tagada ja peatada kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olev

täitemenetlus nr 014/2007/290.

Hagiavalduse järgi müüsid hagejad 16. veebruaril 2004 lepinguga (leping) kostjale I elamus korterid.

Kostja I hagi alusel kohustati hagejaid 24. novembri 2006. a kohtuotsusega mh kõrvaldama korterites

sademevee läbijooksu probleem ja viima lepinguga vastavusse lagede heliisolatsioon.

Ringkonnakohtu otsus kehtib ka kostja II kui korterite omaniku ja kostja I õigusjärglase suhtes.

Kostjad sõlmisid 7. veebruaril 2005 abieluvaralepingu, millega määrasid kindlaks, et korterid

kuuluvad kostja II lahusvara hulka. Kostja I avalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse. Kuigi

puudused olid täitemenetluse ajaks osaliselt kõrvaldatud, ei lõpetanud kohtutäitur täitemenetlust, vaid

andis hagejatele täiendava tähtaja kohtuotsuse täitmiseks.

Kohtutäituri akti järgi kontrolliti 23. aprillil 2007 kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist ja selle juures

viibisid nii hagejate esindaja kui ka kostja I. Kostja I ega kohtutäitur ei osanud anda selgitusi

sademevee läbijooksu kohta ega näidata sademevee kahjustusi. Hagejatel on õiguslik huvi tuvastada,

et sademevee läbijooksu probleem oli selleks ajaks kõrvaldatud, et välistada täitemenetluse kulude

nende kanda jätmine.

Heliisolatsiooni nõuetega vastavusse viimise osas tuleb 24. novembri 2006. a kohtuotsust selgitada.

Selle otsuse järgi peab korterite vahelagede helikindlus olema lepingu kohaselt 53 dB ja hagejaid

kohustati viima korterite heliisolatsioon selle nõudega vastavusse. Kuna korterite vahelagede

heliisolatsioon sõltub mh kõrgemal korrusel asuvates korterites tehtud või tulevikus tehtavatest

põrandatöödest, lepiti 23. aprillil 2007 kohtuotsuse täitmise kontrollimisel kokku, et kahe nädala

jooksul selgitatakse välja korterite helikindlus. Hagejad saatsid spetsialistid kokkulepitud päeval

helikindlust mõõtma, kuid kostja I ei lubanud neil mõõdistustöid teha. Samas lasi kostja I mõõta

helikindlust enda valitud spetsialistidel. Nende spetsialistide 7. mai 2007. a mõõtmistulemuste

protokollist ei nähtu, millistes ruumides helikindlust mõõdeti. Samuti nähtub sellest protokollist, et

osas ruumides vastab helikindlus nõuetele. Kuna ükski mõõteriist ei olnud taadeldud, osa neist oli

kalibreerimata ning helikindlus ei vastanud nõuetele üksnes osas ruumides, ei ole senini selge,

millised ruumid ei vasta lepingus kokkulepitud heliisolatsiooni nõuetele ning milliseid töid tuleb teha,

et heliisolatsioon vastaks nõuetele. Heliisolatsiooni nõuetele vastavaks muutmiseks on mitu

alternatiivi. Kostja I soovitud viis hõlmab endas riske kogu hoonele. Samuti soovib kostja I teha

heliisolatsiooni puudustele tuginedes korteris hagejate arvel toreduslikke parendusi, mis ei ole

kohtuotsuse täitmiseks vajalikud. Kostja I plaanitavad tööd on ebaproportsionaalselt ja

põhjendamatult kallid. Samuti on kostjad soovinud, et hagejad kannaks ehitustööde tegemise ajal

ebamõistlikult suuri kulusid kostjate majutamise tõttu hotellis. Kuna kohtutäitur ei saa täitemenetluse

formaliseerituse põhimõttest tulenevalt lahendada küsimusi, mis puudutavad tehtavate tööde mahtu ja

kulusid, tuleb 24. novembri 2006. a kohtuotsust selles osas selgitada.

2. 4. juunil 2007 tagas maakohus hagi ja peatas kohtutäitur M. Laanemetsa menetluses oleva

täitemenetluse nr 014/2007/290.

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata või rahuldamata.

Kostjate arvates ei ole hagi esitatud seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks ega eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagejate esitatud nõuded on õiguslikult võimatud ning hagejad

püüavad vaidlustada jõustunud kohtulahendit. Asjas ei saa esitada TsMS § 368 lg-s 1 nimetatud

tuvastushagi. Hagejate nõue tuvastada, et sademevee läbijooksu probleem on kõrvaldatud, võiks anda

alust nõuda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist,

kuid kuna hagejad ei ole probleemi kõrvaldanud, ei saa nad esitada ka seda hagi.

Samuti ei saa hagejad esitada TsMS § 368 lg 2 kohast hagi, et tuvastada, millistes kostjatele

kuuluvates ruumides tuleb heliisolatsioon lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb selleks

teha. Õige ei ole hagejate väide, et pooled vaidlevad selle üle, milliseid töid ja kus peavad hagejad

tegema. Kostjad ei kirjuta hagejatele ette, milliseid töid ja kus nad peaksid tegema. Kuna nii kostjatel

kui ka hagejatel puudub ehitusalane pädevus, peab need küsimused otsustama spetsialist. Seega on

täitedokument selge ja küsimus, kus ja milliseid töid tuleb teha, ei kuulu kohtu pädevusse.

Hagejate sisulised väited on ebaõiged või põhjendamatud.

4. Harju Maakohus jättis 31. oktoobri 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamise.

Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda.

Maakohtu otsuse järgi ei esitanud hagejad ühtegi tõendit ega ole ka suuliselt selgitanud, kuidas on

sademevee läbijooksu probleem kõrvaldatud. Kuna ka kostjad ega kolmandad isikud ei ole selleks

midagi ette võtnud, on hagejatel jätkuvalt kohustus probleem kõrvaldada. Hagejad väidavad, et

ringkonnakohtu tuvastatud probleemi tegelikult ei olegi. Nii soovivad hagejad kohtuotsuse

tõlgendamise varjus saada maakohtult uut lahendit.

24. novembri 2006. a kohtuotsus on heliisolatsiooni tagamise osas piisavalt selge. Ringkonnakohtu

otsusega on hagejatel kohustus viia korterite lagede heliisolatsioon vastavusse lepinguga, mille lisa p-

s 3 on pooled kokku leppinud vahelagede helikindluses 53 dB, mis on ühtlasi kooskõlas standardiga

EVS 824:2003. Kohtul ei ole ehitusalast pädevust otsustada, kus ja milliseid töid peab tegema, et

heliisolatsioon vastaks lepingule. Kohtuotsus on täidetud, kui heliisolatsioon on viidud vastavusse

lepinguga.

Pooled ei vaidle, milliseid töid ja kus peavad hagejad tegema. Hagejad leiavad, et heliisolatsiooni

saab viia lepinguga vastavusse kõrgemal korrusel asuvates korterites parketi ja selle aluskihtide

paigaldamisega. Kostjad ei vaidle sellele vastu. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad oleksid

takistanud neil kohtuotsust täita ja kostjad ei saakski takistada hagejatel kõrgemal korrusel asuvates

korterites töid teha. Kuna vajalikud mõõtmised tehti juba tsiviilasja nr 2-05-129 lahendamisel, ei ole

lisamõõtmine enne täitmist enam vajalik.

Ei ole alust rahuldada hagi TMS § 221 lg 2 alusel.

5. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 3. detsembri 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse ning tühistas

maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse järgi ei taotle hagejad kohtuotsuse tõlgendamise varjus kohtult uut lahendit.

Hagejad pöördusid kohtusse hagiga, mille esimeseks nõudeks oli tuvastada, et kohtuotsusest tulenev

kohustus on täidetud. Hagejate väitel on pärast mõõdistamist, kuid enne kohtulahendi tegemist,

paigaldatud elamu neljanda korruse ruumidesse lisaks heliisolatsiooniplaadid ning sademevesi läbi ei

jookse. Nende asjaolude kohta on hagejad esitanud mitmeid tõendeid. Ka 15. septembri 2008. a

istungi protokollist nähtuvalt ei suutnud pooled ühiselt tuvastada, millised on vajalikud tööd (ning kas

selleks on vaja praegust olukorda fikseerida, s.o mõõdistada), seejuures kordasid hagejad seisukohta

läbijooksu puudumise kohta.

Sisuliselt on maakohus keeldunud hagejate nõudeid lahendamast, jättes hinnanguta nii hagejate

väited kui ka nende esitatud tõendid. Samuti jättis maakohus lahendamata hagejate taotlused tõendite

kogumiseks. 15. augustil 2008 esitasid hagejad taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja 5. septembril

2008 taotluse ekspertiisi määramiseks. Maakohus ei ole hagejate taotlusi lahendanud. Sellega jättis

maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded, mis omakorda ei võimaldanud tuvastada asjas tähtsaid

asjaolusid ega teha seadusele vastavat kohtulahendit. Kuna maakohus jättis tuvastamata asjas tähtsad

asjaolud, ei ole ringkonnakohtul võimalik asjas uut otsust teha ja asi tuleb saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks, et tagada pooltele kaebeõigus asjaolude faktilise tuvastamise osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostjad esitasid ühise kassatsioonkaebuse, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta

jõusse maakohtu otsus.

Kaebuse järgi leidis ringkonnakohus vääralt, et maakohus jättis eelmenetluse ülesanded täitmata.

Üksnes see, et maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud, ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus saanuks sellised puudused ise kõrvaldada.

Maakohus lahendas tunnistajate ülekuulamise taotluse sellega, et ei kutsunud tunnistajaid välja, kuna

ei pidanud seda vajalikuks. Ekspertiisi tegemise taotluse lahendas maakohus 15. septembri 2008. a

istungil, mil hagejate esindaja loobus taotlusest. Isegi kui maakohus jätnuks hagejate taotlused

rahuldamata, olnuks hagejad apellatsioonkaebuse esitamisel minetanud TsMS § 333 lg-te 2 ja 3 järgi

õiguse tugineda sellele, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis taotlused lahendamata.

8. Hagejad vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Hagejate arvates ei selgitanud maakohus välja kõiki asjas tähtsaid asjaolusid ega lahendanud tõendite

kogumise taotlusi. Hagejad ei loobunud taotlustest ning maakohus pidi hiljemalt otsuses võtma

seisukoha taotluste kohta. Pooled vaidlesid kohtuotsuse täitmise viisi üle. Samuti ei saanud maakohus

jätta kohtuotsust selgitamata põhjendusega, et kohtul ei ole ehituslikku pädevust. Ringkonnakohus

leidis õigesti, et maakohus hindas sademevee läbijooksu küsimuses tõendeid vääralt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles asi saadeti uueks

läbivaatamiseks maakohtule haginõudes tuvastada, et hagejad on täitnud 24. novembri 2006. a

kohtuotsusega neile pandud kohustuse kõrvaldada korterites sademevee läbijooksu probleem. See

haginõue tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 691 p 3 alusel läbi vaatamata. Lisaks tuleb TsMS § 692

lg 2 alusel muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendust. Muus osas jääb see otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Esmalt käsitleb kolleegium lühidalt hageja nõudeid (I). Seejärel analüüsib kolleegium üldiselt

võimalusi kohtulahendi täitmise üle tekkivate vaidluste lahendamiseks (II), siis hagejate nõudeid

kohtuotsuse täidetuks tunnistamise tuvastamiseks (III) ja täitmiskohustuse ulatuse selgitamiseks (IV).

Lõpetuseks lahendab kolleegium asjaga seotud menetluslikud küsimused (V).

I

11. Hagejad esitasid kostjate vastu kaks nõuet, milles palusid tuvastada järgmist:

hagejad on täitnud 24. novembri 2006. a kohtuotsusega neile pandud kohustuse kõrvaldada korterites

sademevee läbijooksu probleem;

millistes ruumides tuleb lagede heliisolatsioon 24. novembri 2006. a kohtuotsuse järgi lepinguga

vastavusse viia ning milliseid töid tuleb selleks teha.

12. Tegemist on menetluslike tuvastusnõuetega. Nende alusena on hagejad tuginenud TsMS § 368 lg-

tele 1 (esimese nõude puhul) ja 2 (teise nõude puhul). Kuigi kohtud ei ole hagejate nõudeid selgelt

kvalifitseerinud, on nad siiski asja lahendamisel ilmselt lähtunud hageja viidatud normidest.

Kolleegium nõustub kvalifikatsiooni osas kohtutega. Maakohus käsitles lisaks ka TMS § 221.

II

13. Kui kohus rahuldab haginõude, peab ta TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi oma otsuse resolutsiooni

formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt selle

kohta ka nt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13). Mitme hageja

või kostja osalemisel menetluses peab otsus lisaks vastama TsMS § 446 nõuetele, st eelkõige peab

olema selge, milleks on igal hagejal otsuse järgi õigus või kostjal kohustus. Kui otsuse täitmiseks on

vajalik läbi viia täitemenetlus, peab ka täitur olema võimeline kohtuotsuse resolutsioonist aru saama.

Eriti oluline on resolutsiooni täpsus lahendite puhul, millega kohustatakse isikut midagi faktiliselt

tegema või mingist tegevusest hoiduma, kus võib eeldada poolte vaidlust täitemenetluses. Otsuse

muude osade või muude dokumentide kaasamise vajadus resolutsiooni mõistmiseks ja täitmiseks

näitab üldjuhul resolutsiooni ebapiisavat kvaliteeti. Samas peab lahendi detailsus jääma mõistlikesse

piiridesse, kuna liigne detailsus võib kaasa tuua omakorda vaidlusi. Kohtulahendi resolutsioonist

peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid.

14. Kohus on hagi lahendades TsMS § 439 järgi seotud hageja esitatud nõude piiridega ega või teha

otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Seega ei saa kohus resolutsiooni formuleerides väljuda hageja

esitatud nõudest. Kui kohtul on kahtlus, et hageja esitatud nõue ei oleks rahuldamise puhul täidetav,

peab ta sellele TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama

talle vajadust oma nõuet täpsustada. Selleks on hagejal enamasti hagi muutmata võimalus ka

TsMS § 376 lg 4 p-s 2 sätestatud tingimustel. Lisaks võib kohus poole taotlusel TsMS § 445 lg 1

esimese lause järgi otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja.

15. Pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda TsMS § 447 lg 1 järgi

enam üldjuhul tühistada ega muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 447 lg 2 tingimustel saab

otsuses hiljem parandada üksnes ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu, TsMS § 448 järgi

saab aga teha täiendava otsuse eelkõige algselt lahendamata jäänud nõude või taotluse kohta.

Pärast otsuse jõustumist ei saa kohus enam kasutada TsMS § 445 lg-s 1 ette nähtud võimalust määrata

kindlaks otsuse täitmise kord või tähtaeg ega muul viisil ise oma lahendit selgitada. Erandlikult näeb

selgitamise võimaluse ette TsMS § 478 lg 6, kuid üksnes hagita menetluse asjades ja tingimusel, et

selgitamiseks ei saa esitada TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud hagi.

16. Kohtuotsuse täitmiseks võib sissenõudja avaldusel TsMS § 461 lg 3 ja TMS § 2 lg 1 p 1 alusel

algatada täitemenetluse. Kohtutäitur, kelle poole sissenõudja pöördub, peab TMS § 8 järgi võtma

tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Enne täiteabinõude

rakendamist annab kohtutäitur võlgnikule TMS § 25 lg 1 järgi tähtaja täitedokumendi täitmiseks.

Kui täitedokumendist tuleneb võlgnikule kohustus teha sissenõudja kasuks mingi toiming, mida saab

teha ka kolmas isik (nn asendatav toiming), ja võlgnik seda toimingut täituri antud vabatahtliku

täitmise tähtaja jooksul ei tee, fikseerib täitur selle ja võimaldab TMS § 182 lg 1 järgi toimingu teha

sissenõudjal endal võlgniku kulul. See tähendab, et sissenõudja saab selle toimingu ise teha või lasta

selle kokkuleppel teha kolmandal isikul. Kolleegiumi arvates on selliseks asendatavaks toiminguks

muu hulgas erinevate ehitustööde tegemine.

17. Täitekulud kannab TMS § 38 lg 1 järgi võlgnik ja need nõuab TMS § 38 lg 2 järgi võlgnikult

täitekulude otsuse alusel sisse kohtutäitur. Täitekuludeks on TMS § 37 lg 1 järgi muu hulgas

kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks

tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise,

lammutamise ja koristamise kulud (p 4) ning täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud (p 5).

Seega on põhimõtteliselt hüvitatavad ka sissenõudja mõistlikud majutuskulud täitetoimingu tegemise

ajaks. Kui kohtutäitur laseb täitetoimingu TMS § 182 lg 1 alusel teha sissenõudjal (või kolmandal

isikul) võlgniku kulul, võimaldab TMS § 182 lg 2 täituril täiendavat kohtumenetlust alustamata

pöörata täitekulude (muu hulgas kolmanda isiku ettemaksu) katteks sissenõue võlgniku varale sama

täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel.

18. Kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema

suhtes muul põhjusel lubamatu, võib ta TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu

31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Kolmas isik, kellel on sundtäitmist

takistav õigus, saab esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 lg 1 alusel.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48 p 4 järgi kohtutäiturile

täitemenetluse lõpetamise aluseks.

Lisaks on võlgnikul õigus kaevata täituri otsuste ja tegevuse peale TMS §-des 217 ja 218 sätestatud

korras. Nii võib võlgnik kaevata nt täitekulude temalt väljamõistmise peale TMS § 182 lg 2 või

TMS § 38 lg 2 alusel (kaebuse ja hagi piiritlemise kohta vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16).

Põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel

alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude

eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust.

19. Kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, ei ole kolleegiumi

arvates selleks kohane õiguskaitsevahend TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamine.

Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks.

See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Seetõttu ei peaks

kohus võlgniku esitatud TsMS § 368 lg 1 järgset hagi täitedokumendi täidetuks tunnistamiseks

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlema, menetlusse võetud hagi tuleks aga jätta TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16).

Siiski märgib kolleegium, et TsMS § 368 lg 1 järgse haginõude saab esitada ka koos TMS § 221 lg 1

järgse hagiga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 12), kuigi sellega ei saavutata

menetluslikult rohkem kui üksnes TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamisega. Kolleegium peab

vajalikuks täiendavalt märkida, et TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamine ei ole välistatud ka enne

täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Selliselt oleks võimalik täitemenetluse

alustamist juba enne takistada ja hagi rahuldamata jätmise korral ei kaasneks viivitust

täitemenetluses.

20. Spetsiifilise tuvastusnõude annab TsMS § 368 lg 2. Selle esimese lause järgi võib sissenõudja või

võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise

poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või

kohustus. Samasuguse nõudega hagi võib sama sätte teise lause järgi esitada ka juhul, kui

täitemenetlust ei toimu, kuid täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosalistel siiski

tekkinud vaidlus. Kolleegiumi arvates tulenes samasugune õigus sissenõudjale või võlgnikule ka

TsMS § 368 lg 2 enne 1. jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 2 esimese lause järgi piisab hagi esitamiseks õigusliku

huvi olemasoluks sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud

täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või

kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Hagis tuleb kohtult paluda tuvastada, et

mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Mõistlik on esitada mitu

alternatiivset nõuet, sest kui kohus hageja pakutud täitmise viisidega ei nõustu, jääb hagi

rahuldamata. Kui kostja soovib, et kohus määraks täitmise viisi, mida ei ole taotlenud hageja, võib ta

esitada vastuhagi. Lubamatu on hagi, milles kohtult taotletakse täitedokumendi täitmise viisi

kindlaksmääramist, kuid ise mingit viisi välja ei pakuta, või milles üksnes palutakse täitedokumenti

selgitada. Sellist hagi ei peaks kohus TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi menetlema.

21. Kolleegium märgib, et kohus saab nii TMS § 221 kui ka TsMS § 368 lg 2 järgset hagi tagada

(TsMS § 377 lg 3 esimene lause), muu hulgas TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatada.

III

22. Hagejad esitasid TsMS § 368 lg-le 1 tuginedes nõude tuvastada, et nad on täitnud 24. novembri

2006. a kohtuotsusega pandud kohustuse kõrvaldada korterites sademevee läbijooksu probleem. Oma

õiguslikku huvi on nad põhjendanud esmajoones sooviga vältida täitemenetluse kulude nende kanda

jätmist. Sisuliselt soovisid hagejad kolleegiumi arvates tuvastada, et täitemenetlus on nõudes algusest

peale lubamatu või vähemalt tuleks lõpetada.

23. Kolleegium leidis eespool (vt otsuse p 19), et kui võlgniku eesmärk on TsMS § 368 lg 1 järgse

hagi esitamisega saavutada juba hagi esitamise ajaks alustatud sundtäitmise lõpetamine, ei ole see

hagi kohane õiguskaitsevahend ning kohus ei peaks seda menetlema. Sundtäitmise lõpetamist on

hagejatele võimalik saavutada üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi rahuldamise teel.

Kuigi maakohus on otsuses käsitlenud hagi ka TMS § 221 valguses, on see ekslik, sest hageja ei

esitanud nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

24. Eelneva tõttu võttis maakohus haginõude kohtuotsuse täidetuks lugemise tuvastamiseks

põhjendamatult menetlusse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi uueks

läbivaatamiseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga maakohtu otsuse tühistamise suhtes selle

nõude osas, kuid leiab, et haginõue tuleb lisaks jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 691 p 3 alusel läbi

vaatamata. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse osas, milles asi saadeti selle nõude

osas uueks läbivaatamiseks maakohtule ja jätab nimetatud haginõude läbi vaatamata.

IV

25. Hagejate teine nõue oli TsMS § 368 lg 2 alusel tuvastada, millistes korterite ruumides tuleb

lagede heliisolatsioon 24. novembri 2006. a kohtuotsuse järgi lepinguga vastavusse viia ning milliseid

töid tuleb selleks teha.

26. Kolleegium leidis eespool (otsuse p 20), et TsMS § 368 lg 2 järgi hagi esitamiseks tuleb kohtule

põhistada vähemalt, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute

tegemisel on võlgnikul sissenõudja või kohtutäituriga tekkinud vaidlus, kuidas täitmine peab

toimuma. Seda on hagejad põhimõtteliselt ka teinud.

Kolleegiumi arvates ei vasta 24. novembri 2006. a kohtuotsuse resolutsioon osas, milles kohustati

hagejaid viima lepinguga vastavusse korterite lagede heliisolatsioon, TsMS § 442 lg 5 teise lause

nõuetele. Selline resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi

võttes ebamäärane, mida peetakse silmas "lepingule vastavuse" all. Selle vältimiseks pidanuks kohus

lahti kirjutama, mida ta "lepinguga vastavusse viimisena" mõistab. Seega leiab kolleegium, et

hagejatel on TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastushuvi olemas.

27. Samas ei ole hagejad hagieset piisavalt määratlenud. Nimelt ei ole nad esitanud hagiesemena

kohtule ühtki viisi, kuidas nende arvates täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Selle

asemel on hagejad palunud, et kohus ütleks neile, millistes ruumides nad peavad heliisolatsiooni

muutma ja mida selleks tegema. Selline haginõue on aga TsMS § 368 lg 2 järgi lubamatu.

Seetõttu oleks maakohus TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel võinud keelduda ka seda haginõuet menetlusse

võtmast või võinuks selle hiljem TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata jätma.

28. Kolleegium nõustub menetlusökonoomilistel põhjustel siiski ringkonnakohtuga, et TsMS § 368

lg 2 järgne nõue tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seejuures arvestab kolleegium

sellega, et tegemist on puudusega, mille hagejad saavad kõrvaldada haginõude määratlemisega,

samuti saavad kostjad vajadusel esitada menetluses vastuhagi omapoolse täitmise viisi

kindlaksmääramiseks. Ka on seadus vahepeal muutunud ning hagejatele võis TsMS § 368 lg 2

varasemast redaktsioonist jääda ekslik mulje, et nende esitatud nõue on lubatav.

Kui hagejad nõuet siiski ei määratle, tuleb nõue jätta maakohtus läbi vaatamata.

29. Kui kohus hindab asja uuel läbivaatamisel hagejate pakutud võimalust 24. novembri 2006. a

kohtuotsust täita, tuleb maksimaalselt lähtuda samadest põhimõtetest, millest lähtudes varasem hagi

rahuldati. Seejuures saab kohus sisuliselt kohtuotsusega tunnustatud lepingu täitmise nõude kui

õiguskaitsevahendi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 6, § 222 lg 1) ulatuse määramisel lähtuda

samadest põhimõtetest kui tingimuste määramisel lepingus. Nii nt kohaldatakse VÕS § 27 lg 2 järgi

tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning

hea usu põhimõttest lähtudes. Samuti saab tehtavate tööde kvaliteedi määramisel lähtuda VÕS §-st

77, mille järgi peab mh kvaliteet olema vähemalt keskmine (VÕS § 77 lg 1).

30. Eelneva põhjal nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et maakohus tegi asjas eelmenetluse

toiminguid puudulikult, kuid erinevalt ringkonnakohtust seisneb kolleegiumi põhiline etteheide

maakohtule selles, et ta üldse sellise nõudega hagi menetles. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsuse

põhjendusi muuta.

31. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et ei

lahendanud selgelt hagejate taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ega ekspertiisi määramiseks. Samas

nõustub kolleegium ka kostjatega, et hagejad ei esitanud maakohtule TsMS § 333 lg-s 2 ettenähtud

vastuväidet kohtu tegevusele, mistõttu nad minetasid TsMS § 333 lg 3 järgi õiguse tugineda

rikkumisele apellatsioonkaebuses. Seega tuleb ringkonnakohtu otsusest jätta välja põhjendused

taotluste lahendamata jätmise kohta. Asja uuel läbivaatamisel saavad pooled esitada uue taotluse

tõendite kogumiseks.

Tunnistajate ülekuulamise taotluse esitasid hagejad 15. augustil 2008 (II kd, tl 65-71). Seda arutati

25. augusti 2008. a kohtuistungil, kus kohus lubas teha määruse taotluse rahuldamise kohta

5. septembril 2008 (II kd, tl 77). Vaatamata lubadusele kohus seda taotlust 5. septembril 2008 ei

lahendanud. Ekspertiisi määramise taotluse esitasid hagejad 5. septembril 2008 (II kd, tl 90-94).

Järgmine kohtuistung toimus asjas 15. septembril 2008, kus kohus kumbagi taotlust samuti ei

lahendanud, vaid läks istungi järel otsust tegema (II kd, tl 103-104). Nimetatud istungi protokollist ei

nähtu, et hagejad oleks selgesõnaliselt oma taotlusi korranud või uusi taotlusi tõendite kogumiseks

esitanud, samuti ei ole esitatud vastuväiteid, et kohus jättis taotlused lahendamata. Vastupidi, enne

asja sisulise arutamise lõpetamist on hagejate esindaja märkinud, et "oleme samuti nõus otsusele"

(II kd, tl 104). Siiski toimus asjas veel üks kohtuistung pärast 18. märtsil 2009 menetluse uuendamist

(II kd, tl 118-119) 27. märtsil 2009 (II kd, tl 124), kuid ka seal ei taotlenud hagejad tõendite kogumist

ega esitanud vastuväiteid, et kohus jättis nende taotlused lahendamata.

V

32. Kolleegium märgib, et tsiviilasja hind ei ole määratud õigesti.

Hagis on hagejad nimetanud hagi hinnaks 15 000 krooni, lähtudes TsMS §-st 125 ja § 132 lg-st 1

nende koostoimes. Maakohus on sellega ilmselt nõustunud, kuigi hagi hinda otsusest ei nähtu.

Ringkonnakohtu otsuse järgi on asja hind 25 000 krooni. Seega on ka ringkonnakohus lugenud

hagejate nõuded mittevaraliseks. Seejuures on ringkonnakohus ilmselt jätnud tähelepanuta, et

mittevaralise hagi esitamisel oli eeldatavaks hagihinnaks hagi esitamise ajal 15 000 krooni, mitte

25 000 krooni. Toimikust ei nähtu, et ringkonnakohus oleks määranud hagihinnaks 25 000 krooni

muul põhjusel kui TsMS § 132 lg-le 1 (kehtivas redaktsioonis) tuginedes. Apellatsioon- või

kassatsioonkaebuse esitamisel on TsMS § 137 lg 1 järgi aga asja hind sama kui esimeses kohtuastmes

(vt ka nt Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 46). Asja hind määratakse

TsMS § 123 järgi hagi esitamise aja seisuga. See ei välista alama astme kohtus valesti määratud hinna

korrigeerimist (TsMS § 137 lg 11).

Lisaks on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et hagejad esitasid kaks erinevat tuvastusnõuet.

Sellisel juhul tuleb haginõuded hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi liita.

Seetõttu määrab kolleegium asja hinnaks 30 000 krooni. Kuna hageja üks nõue jääb läbi vaatamata,

muutub vastavalt maakohtus uuesti ka hagihind. Lisaks juhib kolleegium maakohtu tähelepanu

TsMS §-le 125, mille järgi võib hagejate nõude täpsustamise järel ilmneda ka tegelik varaline huvi

asja lahendamise vastu. See võib seisneda nt hagejate ja kostjate soovitud otsuse täitmise viiside

rahalises erinevuses. Sel juhul tuleb määrata asja hind uuesti.

33. Kolleegium märgib samuti, et hagejad ei ole piisavalt põhjendanud haginõuete esitamist kostja II

vastu. 24. novembri 2006. a kohtuotsus tehti kostja I hagi alusel hagejate vastu, samuti algatati

täitemenetlus selle otsuse täitmiseks kostja I avaldusel. Ainuüksi asjaolu, et abieluvaralepingu alusel

on korterite ainuomanikuks saanud kostja II, ei muutnud tema staatust täitemenetluses. Kostja I saab

nõuda hagejatelt 24. novembri 2006. a kohtuotsuse täitmist sõltumata sellest, kas ta on korterite

omanik. Tegemist ei ole hagis väidetud õigusjärglusega TsMS § 460 või TMS § 18 tähenduses.

Kostja I nõue hagejate vastu ei ole asjaõiguslik ega tulene korterite kuuluvusest, vaid on isiklik. Asjas

ei ole väidetud, et kostja I oleks nõude loovutanud kostjale II. Ainuüksi kostjate abielu ei põhjenda

kostja II kaasamist menetlusse. Kui hagejad asja uuel läbivaatamisel kostja II kaasamist õiguslikult ei

põhjenda, tuleb hagi jätta tema suhtes läbi vaatamata või rahuldamata.

34. Kuna hagejate nõue tuvastada kohtuotsuse täitmine jääb läbi vaatamata, jäävad sellega seotud

menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda. Kolleegiumi arvates on

nõude eripära arvestades õige jätta menetluskulud TsMS § 165 lg 1 esimese lause alusel hagejate

kanda solidaarselt. Kostjatel on õigus pöörduda menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

TsMS § 174 lg 1 alusel maakohtu poole 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest. Kuna

kostjad on menetluskulud kandnud eeldatavasti ühiselt ja neil on olnud ühine esindaja mõlemas

haginõudes, millest ühes menetlus jätkub, on kolleegiumi arvates põhjendatud eeldada, et kostjad

võivad nõuda oma esindajakuludest kuni poole väljamõistmist.

Muus osas jaotatakse menetluskulud poolte vahel asja uuel läbivaatamisel, sõltuvalt selle tulemustest.

Kui menetluskulud jäävad seejuures hagejate kanda, saavad kostjad taotleda ka ülejäänud

varemkantud esindajakulude väljamõistmist.

35. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel tagastada.

36. Tulenevalt sellest, et hagejate nõue tuvastada, et hagejad on täitnud 24. novembri 2006. a

kohtuotsusega neile pandud kohustuse kõrvaldada korterites sademevee läbijooksu probleem, jääb

läbi vaatamata, tuleb Harju Maakohtu 4. juuni 2007. a määrusega seatud hagi tagamine tühistada

osas, milles peatati täitemenetlus nõudes kohustada hagejaid kõrvaldama korterites sademevee

läbijooksu probleem. Hagi tagamise osaline tühistamine on TMS § 47 lg 2 alusel täitemenetluse

uuendamise aluseks.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve