3-2-1-27-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-27-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 28. aprill 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Vardo Rumesseni hagi Eesti Vabariigi vastu ainuautorsuse

tunnustamiseks teosele "Eduard Tubin ja tema aeg" ning

teose õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-7196

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vardo Rumesseni kassatsioonkaebus

Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

25 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Vardo Rumessen (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Viive Kaur

Kostja Eesti Vabariik kultuuriministeeriumi (registrikood

70000941) kaudu, esindaja vandeadvokaat Arvo Junti

Asja läbivaatamise kuupäev

29. märts 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-7196 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Hageja kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Kostja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada Vardo Rumessenile kassatsioonkaebuselt 21. detsembril 2009. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

5. Tagastada OÜ-le ADVOKAADIBÜROO ARVO JUNTI kostja kassatsioonkaebuselt

30. detsembril 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vardo Rumessen (edaspidi hageja) esitas 7. märtsil 2007 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(edaspidi kostja) vastu, paludes tunnustada hageja ainuautorsust teosele "Eduard Tubin ja tema aeg"

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja teose õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju

eest hüvitis.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi

valitsemisalas tegutsev ja ministeeriumi hallatav Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (edaspidi

muuseum) 29. aprillil 2004 töövõtulepingu. Hageja esitas 12. veebruaril 2004 muuseumile ja

kirjastusele OÜ HARDMAN (kirjastus SE&JS, edaspidi kirjastus) lühikokkuvõtte, mis sisaldas

fotoalbumi "Eduard Tubin ja tema aeg" kui biograafilise ülevaate kontseptsiooni. Seega on hageja

teose "Eduard Tubin ja tema aeg" autor. Vaidlusalune teos on kogumik. Hageja valis ja

süstematiseeris kogumiku materjali ning lisas materjalile seda siduva teksti. Hagejal tekkisid teose

loomisel isiklikud ja varalised õigused autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 7 lg 1 järgi.

Kogumikust kui tervikust (tekst, fotod, väljavõtted heliteostest ja ajaleheartiklitest jms) on

meelevaldselt ja õigusliku aluseta lahutatud tekst, mis ei ole oma olemuselt teose iseseisvaks osaks.

Tiitellehe pöördel märgitud nn "originaaltekst" on hageja koostatud E. Tubina elulooliste ja

ajalooliste faktide lühikirjeldused seostatuna muu materjaliga, mistõttu see ei ole iseseisvalt kasutatav

originaaltekst. Tiitellehe pöördele on märgitud ka sümbol ©, mis edastab ebaõiget ja eksitavat

informatsiooni teose autori kohta. Teos kujundati hageja juhendamisel. Illustratsioonid otsiti

muuseumi kogudest välja hageja viidete järgi.

Kostja on rikkunud hageja õigust autorsusele ja autorinimele ning teose puutumatust. AutÕS § 12

lg 1 p-de 1, 2, 3 ja 4 rikkumisega tekitas kostja hagejale kui teose autorile mittevaralist kahju. Hageja

on Eestis ja rahvusvaheliselt tuntud kui isik, kes on suure osa oma elust pühendanud E. Tubina

loomingu kogumisele, jäädvustamisele ja tutvustamisele. Teose käsikirja aluseks olevaid materjale

kogus ja süstematiseeris hageja enam kui kahekümne aasta jooksul. Asjaolu, et hageja oli E. Tubina

tuttav, andis teose sisule lisasügavuse ja võimaluse helilooja isiksuse ning loomingu parimaks

edasiandmiseks üldsusele. Hageja koostatud eessõna väljajätmise ja teiste autorite lisamisega tekitati

hagejale hingevalu ja alandust ning negatiivseid läbielamisi. Konflikti avalikkusele teatavaks saamise

tõttu on hageja pidanud ennast õigustama ja andma tuttavatele, kolleegidele, kultuuritöötajatele jne

selgitusi, mis mõjus halvasti tema tervisele, tõi kaasa vererõhu tõusu ja haiglaravil viibimise ning

takistas loometööd.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

28. aprillil 2004 sõlmisid kultuuriministeerium, muuseum ja kirjastus ühiste kavatsuste protokolli,

milles lepiti kokku anda E. Tubina 100. sünniaastapäevaks välja album "Eduard Tubin ja tema aeg".

Protokoll väljendas riigi tellimust, mille täitmiseks sõlmisid hageja ja muuseum 29. aprillil 2004

töövõtulepingu. See leping ei sisalda ühtegi AutÕS § 48 lg-s 1 sätestatud autorilepingu tingimust.

Lepingu järgi oli hageja kohustuseks esitada üksnes E. Tubina eluloo nelja perioodi käsitlev tekst.

Muud teksti hagejalt ei tellitud. Hageja ei nõustunud sõlmima töö üleandmise-vastuvõtmise akti, sest

ta ei suutnud kohustust täita.

Kuna hagejalt ei tellitud eessõna ega 10. peatükki, jäeti need osad teosest välja. Pooled ei sõlminud

lepingut teose kasutustingimuste kohta. Lepinguga läksid teose varalised õigused üle kostjale. Isegi

juhul, kui hageja esitas lepingus kokkulepitud teksti ja seda kasutati teose loomisel, ei hõlmanud

hageja esitatud teksti maht kogu vaidlusaluse teose mahtu. Hageja kahjunõue on kindlaks määramata.

Pole selge, milles seisneb rikkumine ning mis on hagejal tekkinud kahjuks. Hageja peab

võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi esitama asjaolud, mis on aluseks kahju hüvitamise nõudele

või näitama, millist kokkulepet on kostja rikkunud ja sellega tekitanud hagejale kahju ning milles

kahju seisneb.

3. Harju Maakohus rahuldas 19. juuni 2009. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata

hageja nõude tunnustada tema ainuautorsust ning luges kogumiku "Eduard Tubin ja tema aeg"

autoriteks hageja ja muuseumi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

eest hüvitise 10 000 krooni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et 28. aprillil 2004 allkirjastasid kultuuriministeerium, muuseum ja kirjastus

ühiste kavatsuste protokolli, milles lepiti kokku, et E. Tubina 100. sünniaastapäeva tähistamiseks

2005. aastal on poolte eesmärgiks koostada, toimetada, kirjastada ja trükkida album "Eduard Tubin ja

tema aeg", mille autor on hageja, toimetaja I. Kivi ja konsultant M. Pärtlas. 29. aprillil 2004 sõlmisid

muuseum ja kirjastus lepingu, milles lepiti kokku, et muuseum tellib ja kirjastus kohustub koostama,

toimetama, kirjastama ja trükkima albumi "Eduard Tubin ja tema aeg". Selle lepingu p 2.3 järgi

kohustus kirjastus esitama muuseumile osade kaupa käsikirja töövariandi, mille muuseum kohustus

tagastama oma ettepanekute ja viseerimisega lepingus määratud tähtaja jooksul. 29. aprillil 2004

sõlmisid hageja ja muuseum töövõtulepingu eesmärgiga koostada, toimetada, kirjastada ja trükkida

album "Eduard Tubin ja tema aeg", mille autor on hageja, toimetaja I. Kivi ja konsultant M. Pärtlas.

Selle lepingu p 1 järgi kohustus hageja tegema ja andma muuseumile üle albumi täieliku käsikirja

lepingus märgitud etappide kaupa ning muuseum kohustus töö eest tasuma. 10. novembril 2004 ja

27. jaanuaril 2005 sõlmis muuseum töövõtulepingud I. Kiviga, kes kohustus tekste analüüsima,

süstematiseerima ja toimetama, korrektuuri lugema, otsima fotosid ja käsikirju, süstematiseerima ja

valima kujundajale teksti autori otsitud fotod ja materjali, skaneerima esialgse maketi jaoks fotod ja

materjali ning juhtima projekti.

Maakohus tuvastas lepingute, tunnistajate ütluste ja protokolli alusel, et kogumik koostati muuseumi

initsiatiivil ja juhtimisel. Sellest tulenevalt on AutÕS § 31 lg 2 järgi õige muuseumi märkimine

autoriõiguse subjektina kogumiku kuuenda lehekülje esimesel real. Muuseum omandas autoriõigused

hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel tööandjana.

Hagejaga sõlmitud lepingu kohaselt pidi hageja andma muuseumile üle käsikirja, mistõttu on hageja

kirjandusteose autor, mitte üksnes koostaja (AutÕS § 4 lg 3 p 1). Seetõttu tuleb rahuldada hageja

nõue tema autoriõiguse tunnustamiseks. Seega on vale kogumiku kuuendal leheküljel märgitu:

"Autoriõigus: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2005". Autoriõiguse kandjana tulnuks märkida ka

hageja. Tõendatud ei ole, et hageja andis kostjale teose kasutamiseks ühekordse litsentsi.

Hageja isiklike õiguste (AutÕS § 12) rikkumine seisnes selles, et kogumiku kuuendal leheküljel ei

märgitud muuseumi kõrval hageja kui teose autori nime, ei küsitud hageja nõusolekut eessõnade

lisamiseks ega hageja eessõna väljajätmiseks. Samas on hageja nimi teose kuuendal leheküljel

märgitud teksti autorina ja kaaskoostajana, mistõttu ei jää teosega tutvujale autoriõiguse rikkumise

tagajärjel teadmata hageja kui teksti autori ja koostaja osa. Isiklikud õigused kaitsevad autori

isiklikku eneseväljendust, mis ei ole rahas hinnatav. Kuna hageja viidatud hingevalu ja kannatusi ei

saa rahas hinnata, peab kohus otsustama, kas ja mis suuruses tuleb hingelise valu põhjustamise eest

hüvitis välja mõista. Mittevaralise kahju määramisel tuleb arvestada mh asjaoludega, et hageja

nõuded on osaliselt põhjendatud ning et kogumiku kuuendal leheküljele ei ole enam võimalik

parandusi teha, sest kogumik anti välja 2005. a ja seda on trükitud kujul müüdud mitu aastat. Kõiki

asjaolusid arvesse võttes on õiglane hüvitis 10 000 krooni.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja vaidles

hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Kostja esitas samuti maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus jätta muutmata

maakohtu otsus osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja tunnustati hageja ja muuseumi autorsust.

Kostja palus ülejäänud osas maakohtu otsuse tühistada, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta

hagi rahuldamata. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 1. detsembri 2009. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ületas maakohus hagi piire. Asjas ei ole esitatud hagi ega vastuhagi,

milles oleks palutud tuvastada, et kogumiku "Eduard Tubin ja tema aeg" autoriteks on hageja ja

muuseum. Hageja palus hagiavalduses tunnustada, et tema on E. Tubina 100. sünniaastapäevale

pühendatud juubelialbumi kui kogumiku "Eduard Tubin ja tema aeg" ainukoostaja. Maakohus ei

selgitanud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1 p-dega 1 ja 4 välja hageja

nõudeid ja menetlusosaliste seisukohti nende suhtes ega tõendeid, mida menetlusosalised esitavad

oma väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

AutÕS § 29 lg 1 järgi eeldatakse, et isik, kes avaldab teose oma nime all, on autor, kuni pole

tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus on teose autorsuse vaidlustajal. Hageja ei ole kooskõlas

AutÕS § 29 lg-ga 1 tõendanud, et ta on koostanud kogumiku üksi, st et tema intellektuaalne panus

kogumiku loomisesse oli selline, et sellest tuleneb tema ainuautorsus. Samuti ei ole hageja

AutÕS § 19 lg 1 järgi tõendanud, et toimetaja ei ole kogumiku koostaja (autor). Maakohus leidis

õigesti, et hageja oleks pidanud esitama nõude ka toimetaja vastu, keda hageja kogumiku koostajaks

ei pea. Maakohus ei ole neid asjaolusid hagejale selgitanud. Toimikulehe 220 pöördelt ei nähtu, et

maakohus oleks selgitanud hagejale õiguslikku olukorda, nagu viidatakse kohtuotsuses.

Asjas ei ole tõendina esitatud hageja koostatud ja kostjale üle antud töö käsikirja, mille alusel oleks

võimalik tuvastada, kes on kogumiku "Eduard Tubin ja tema aeg" koostaja või koostajad. Hageja ei

ole tõendanud, millised fotod pärinevad tema erakogust. Asja materjalidest ei selgu, millisel kujul

esitas hageja materjalid kostjale töövõtulepingu täitmiseks. AutÕS § 30 lg 6 kohaselt ei ole ühise

autorsuse tekkimise aluseks autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide

täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine

autoritele. AutÕS § 30 lg-te 1 ja 2 järgi kuulub autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam

isikut oma ühise loomingulise tegevusega, autoritele ühiselt ja ühisautorsusega on tegemist juhul, kui

ühiselt loodud teos moodustab ühise jagamatu terviku. Seega on vaja tuvastada, kas hageja

intellektuaalne panus kogumiku loomisesse oli selline, et sellest tulenes tema ainuautorsus. Eeltoodu

alusel tuleb tuvastada, kas toimetaja tegevus piirdus vaid AutÕS § 30 lg-s 6 nimetatuga või oli tema

panus kogumiku koostamisel suurem, mis võimaldaks teda pidada koostajaks (autoriks). Hageja

käsikirja tuleb võrrelda avaldatud kogumikuga ning vajadusel määrata ekspertiis.

Maakohus ei ole andnud hinnangut hagejaga sõlmitud töövõtulepingule ega tuvastanud, milline oli

poolte tegelik tahe selle lepingu sõlmimisel ja kas pooled täitsid lepingu kohaselt. Kostja väitel täitis

hageja lepingut üksnes osaliselt, mistõttu kaasati ka toimetaja. Maakohtu otsusest ei nähtu, kas

pooled muutsid lepingutingimusi või taganesid lepingust, kui kostja sõlmis töövõtulepingud

toimetajaga.

Maakohtu otsus on vastuoluline, sest ta on käsitlenud poolte sõlmitud lepingut töövõtulepinguna,

kuid on samas märkinud, et muuseum omandas autoriõigused tööandjana. Üheselt ei ole arusaadav,

kas maakohus pidas silmas toimetaja ja muuseumi töösuhet või hageja ja kostja sõlmitud

töövõtulepingut või kostja ja toimetaja sõlmitud töövõtulepinguid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu

otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ainuautorsuse tuvastamiseks oleks tulnud esitada

hagi ka toimetaja vastu. Ainuüksi tiitellehel isiku autorina märkimine ei too isikule kaasa

autoriõigusi. Teose toimetaja on isik, kes ei ole kasutanud ega esitanud teost kirjastamiseks oma nime

all ega kaaskoostajana hageja kõrval. Toimetaja ei ole hageja õigusi rikkunud, ta ei jääks tuvastushagi

rahuldamise korral ühestki oma õigusest ilma, sest tal ei ole autoriõigust.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et maakohus jättis hindamata tunnistaja I. Kivi

ütlused, mille kohaselt on teose autor hageja. Olukorras, kus teose loomise järel teose toimetamisega

vahetult tegelenud isik on andnud kohtule vande all ütlusi, mille kohaselt on teos loodud hageja

ainuautorsusena (v.a isikute eessõnad), ei ole vajadust võrrelda hageja kostjale üle antud käsikirja

kirjastatud kogumikuga ning määrata ekspertiis.

Leides, et maakohus ei tuvastanud poolte tegelikku tahet töövõtulepingu sõlmimisel ega lepingu

täitmise määra, väljus ringkonnakohus kaebuste ja vaidluse eseme raamidest. Vaidluse esemeks ei ole

autorile antud lepingutähtaegadest kinnipidamine, kostja ei teinud ettepanekut lepingutingimuste

muutmiseks ja kumbki pooltest ei ole lepingust taganenud. Ühelegi nimetatud asjaolule ei ole kumbki

pooltest tuginenud, seega ei olnud ka maakohtul vaja neid asjaolusid välja selgitada. Kostja väide, et

hageja ei pidanud tähtaegadest kinni ja ei andnud tervet teost üle, on paljasõnaline. Tõenditest nähtub,

et hageja andis käsikirja tervikuna etappide kaupa üle toimetajale.

Kõiki asjas käsitletud lepinguid ja nendega seotud hageja väiteid oleks ringkonnakohus saanud ise

hinnata. Poolte sõlmitud töövõtuleping ei sisaldanud teose kasutamise kokkulepet. Poolte vahel ei

olnud töölepingulist suhet. Seega ei olnud muuseumil õigusliku alust teost kasutada, mistõttu ta on

rikkunud hageja kui autori varalisi õigusi. Muuseumi ja toimetaja töövõtulepingutest ei nähtu

töövõtja kohustust luua teos ühisautorsusena koos hagejaga.

5. veebruaril 2010 ja 22. märtsil 2010 esitati hageja nimel Riigikohtule mitu dokumenti ja paluti need

lisada asja juurde.

8. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle osaliselt rahuldamata.

9. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse

tühistada täielikult ja maakohtu otsuse osaliselt, jätta jõusse maakohtu otsus osas, millega jäeti

rahuldamata hageja nõue tunnustada tema autoriõigust ainukoostajana, ning teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta rahuldamata hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Kostja arvates leidis ringkonnakohus valesti, et maakohus ületas ainuautorsuse nõude lahendamisel

hagi piire. Ringkonnakohus ei ole millegagi põhjendanud, miks on maakohtu otsus vale osas, milles

maakohus tunnustas hageja ja muuseumi autorsust, ja tuleb seetõttu tühistada. Samuti leidis

ringkonnakohus põhjendamatult, et maakohus ei täitnud eelmenetluse ülesandeid. Maakohus selgitas

eelmenetluses välja hageja nõuded ja kostja seisukohad. Hagejal võimaldati hagiavaldust mitu korda

muuta, lõpuks esitas hageja tuvastusnõude üheselt arusaadavalt, selle sõnastust ei olnud võimalik

mitmeti mõista. Hageja esitas AutÕS § 12 lg 1 p-s 1 sätestatud nõude. Maakohus on hageja nõude

olemuse ja õigusliku tähenduse välja selgitanud, seda hinnanud ja nõude lahendanud ning nõude

rahuldamata jätmist põhjendanud. Maakohus võttis vastu ja käsitles kõiki hageja tõendeid. Hagejale

anti tõendite esitamiseks aega, tal ei olnud esitada rohkem tõendeid. Asja põhjendamatult uueks

läbivaatamiseks saatmine võimalike lisatõendite esitamise võimaldamiseks rikub poolte võrdsuse

ning tsiviilkohtumenetluse dispositiivsuse, võistlevuse ja ökonoomsuse põhimõtteid.

Ringkonnakohus on alusetult leidnud, et asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, kas I. Kivi tegevus

piirdub AutÕS § 30 lg-s 6 nimetatud tegevusega või on tema panus kogumiku koostamisel suurem,

mis võimaldab teda pidada samuti koostajaks (autoriks). See on vastuolus seisukohaga, et hageja

nõuet ei saa rahuldada, kuna hagi ei esitatud toimetaja vastu. Ringkonnakohus on selles osas väljunud

hagi piirest.

Vale on ka ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus ei selgitanud hagejale ainuautorsuse nõude

esitamise vajadust ka toimetaja vastu, ja et otsus tuli selles osas hagejale üllatav ning et toimikust ei

nähtu, et maakohus oleks selgitanud hagejale õiguslikku olukorda. Ringkonnakohtu seisukoht ei ole

kooskõlas istungiprotokollides märgituga.

Ebaõige ja asjakohatu on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus ei andnud hinnangut poolte

töövõtulepingule ega tuvastanud, milline oli poolte tahe selle lepingu sõlmimisel ja kas pooled täitsid

lepingut kohaselt, kas pooled muutsid lepingutingimusi või taganesid lepingust. Need asjaolud ei ole

vaidluse esemeks. Selles osas on ringkonnakohus samuti väljunud hagi piirest.

Põhjendamatu ja arusaamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu otsus on töövõtulepingu

õiguslikus liigituses vastuoluline ja ei ole üheselt arusaadav, kas maakohus on pidanud silmas

töösuhet toimetaja ja muuseumi vahel või lepingut hagejaga või kosta ja toimetaja töövõtulepinguid.

Ilmne ebatäpsus, s.o viide hagejaga lepingu sõlminud "tööandjale", maakohtu otsuses ei saa olla

otsuse tühistamise aluseks. Toimetajaga sõlmitud lepingud ei ole vaidluse lahendamiseks olulised.

Asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, millised fotod pärinevad tema erakogust, ei saa olla aluseks asja

saatmisele maakohtule uueks läbivaatamiseks. See on hagi rahuldamata jätmise aluseks. Ainuüksi

albumi fotomaterjali valiku tõttu ei ole hageja selle ainuautor.

Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlusalune album on kogumik. Kogumikuks võis olla hageja

ja toimetaja koostöös kirjutatud käsikiri. Seevastu album, millele on suunatud hageja nõue, ei vasta

AutÕS § 34 lg-s 1 sätestatule. Kuna albumi kujunduse loomisel ei olnud tegemist süstematiseerimise

ega materjali valikuga, vaid uue teosega, mis loodi albumi jaoks, ei ole album kogumik.

Kuna seadus ei reguleeri täpselt, millisel viisil peaks toimuma teose autorsuse AutÕS § 12 lg 1 p-s 1

nimetatud seostamine autori isiku ja nimega teose kasutamisel, on hageja autorina albumile märgitud

ja albumi kasutamisel on tagatud selle autorsuse seostamine tema isiku ja nimega. Asjaolu, et hageja

nimi on märgitud esimesest reast allpool, ei riku tema isiklikke õigusi. Kuna hageja on albumile kui

kogumikule märgitud ühena autoritest, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks.

10. Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Hageja

kassatsioonkaebus tuleb rahuldada täielikult ja kostja kassatsioonkaebus osaliselt ning asi saata

TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

12. Hageja palub maakohtule esitatud hagiavalduses tuvastada tema ainuautorsus E. Tubina

100. sünniaastapäevale pühendatud juubelialbumile kui kogumikule "Eduard Tubin ja tema aeg" ning

mõista kostjalt välja hageja kui autori isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest

õiglane hüvitis.

Maakohus leidis, et teos koostati muuseumi initsiatiivil ja juhtimisel, muuseum omandas

autoriõigused hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel tööandjana ning seetõttu on muuseum autoriks

AutÕS § 31 lg 2 järgi. Samas leidis maakohus, et kuna hagejal oli kohustus anda muuseumile üle

käsikiri, mida hageja ka tegi, on ta teose "Eduard Tubin ja tema aeg" kirjandusteose autor. Kostja

rikkus hageja isiklikke õigusi sellega, et jättis hageja autorina märkimata ja ei küsinud hageja

nõusolekut tema koostatud eessõna väljajätmiseks ja teiste eessõnade lisamiseks, ning seetõttu on

kostja kohustatud hüvitama hagejale mittevaralise kahju. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole

tõendanud, et tema intellektuaalne panus kogumiku loomisesse oli selline, et sellest tuleneb tema

ainuautorsus. Lisaks heitis ringkonnakohus maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud hagejaga

sõlmitud töövõtulepingut, ei teinud kindlaks poolte tahet, lepingu kohast täitmist ega seda, kas pooled

muutsid lepingut või lõpetasid selle.

13. Kolleegium leiab, et põhjendatud on kassatsioonkaebuste väited, et ringkonnakohus saatis

põhjendamatult asja uueks läbivaatamiseks maakohtule kohustusega selgitada hagejale võimalust

esitada tuvastushagi ka toimetaja vastu, samuti teha kindlaks, kas toimetaja oli teose koostaja (autor).

Autoriõiguste tsiviilõiguslikku kaitset reguleeris hagi esitamise ajal AutÕS § 814 lg 1, mis võimaldas

autoril teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu

hulgas nõuda: 1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste

objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist; 3) teose või

autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist. Alates

15. märtsist 2007 näeb samad õiguskaitsevahendid ette AutÕS § 817.

Kuna AutÕS § 814 lg 1 ei sätestanud võimalust nõuda teose õigusvastase kasutamise korral teiselt

isikult üksnes enda (ainu)autorsuse tunnustamist, ei olnud hagejal õigust esitada TsMS § 368 lg-le 1

vastavat tuvastushagi I. Kivi kui toimetaja vastu ilma ühtegi AutÕS § 814 lg 1 p-des 1-3 nimetatud

nõuet esitamata. Hageja ei ole väitnud, et toimetaja rikkus tema õigusi. Kolleegium märgib, et kui

hageja oleks esitanud toimetaja vastu üksnes tuvastushagi, oleks maakohus pidanud keelduma selle

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Pooled ei ole tuginenud sellele, et hageja ja toimetaja on teose ühisteks autoriteks AutÕS § 30 lg 1

mõttes. AutÕS § 30 lg 6 kohaselt ei ole autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise

funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja autoritele muu

tehnilise abi osutamine ühise autorsuse tekkimise aluseks. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et

toimetaja täitis AutÕS § 30 lg-s 6 sätestatud ülesandeid, ei ole asja lahendamiseks vaja kontrollida

toimetaja panust teose koostamisel. Sellest tulenevalt ei ole vaja teha kindlaks nt seda, millised fotod

on pärit hageja erakogust, ega võrrelda hageja käsikirja avaldatud teosega.

14. Pooled ei vaidle selle üle, et muuseum andis oma nime all välja teose "Eduard Tubin ja tema aeg".

AutÕS § 29 lg 1 järgi eeldatakse isiku autorsust, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud

pseudonüümi või autorimärgi all, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub

autorsuse vaidlustajal.

Hageja leiab, et teose autor on tema, ning palub tuvastada oma ainuautorsuse ja mõista kostjalt välja

õiglane hüvitis hageja isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Hüvitise nõude

rahuldamiseks pidi hageja seega AutÕS § 29 lg 1 järgi tõendama, et tema on teose ainuautor.

Ainuautorsuse tõendamiseks esitas hageja muu hulgas 28. aprilli 2004 ühiste kavatsuste protokolli

(I kd, tl 17) ja selle protokolli alusel 29. aprillil 2004 hagejaga sõlmitud töövõtulepingu (I kd, tl 16).

Maakohtu otsuse kohaselt leppisid ühiste kavatsuste protokolli allkirjastajad kokku, et E. Tubina

100. sünniaastapäeva tähistamiseks 2005. aastal on poolte eesmärgiks koostada, toimetada, kirjastada

ja trükkida album "Eduard Tubin ja tema aeg", mille autor on hageja, toimetaja I. Kivi ja konsultant

M. Pärtlas. Maakohtu otsuse kohaselt on hagejaga sõlmitud töövõtulepingu järgi tellijaks muuseum ja

töövõtjaks hageja. Lepingu kohaselt on poolte eesmärgiks koostada, toimetada, kirjastada ja trükkida

album "Eduard Tubin ja tema aeg", mille autor on hageja, toimetaja I. Kivi ja konsultant M. Pärtlas.

Lepingu p 1 järgi kohustus hageja tegema ja andma muuseumile üle albumi täieliku käsikirja lepingus

märgitud etappide kaupa ning tellija kohustus selle eest töövõtjale tasuma. Samas on maakohus

järeldanud, et hageja on üksnes teose teksti autor ja muuseum omandas autoriõigused hagejaga

sõlmitud lepingu alusel tööandjana. Ringkonnakohus ei ole hagejaga sõlmitud töövõtulepingut

tõlgendanud ega sellele hinnangut andnud.

Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui

see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine

tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui

teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse

lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei

saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg-st 4 juhindudes nii, nagu lepingupooltega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 29. aprilli 2004 lepingu tõlgendamisel

tuleb lähtuda ka autoriõiguse seaduses sätestatust.

15. AutÕS § 4 lg 2 kohaselt loetakse autoriõiguse seaduse tähenduses teoseks mis tahes originaalset

tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses

vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi

abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigus

teosele tekib AutÕS § 7 lg 1 järgi teose loomisega. Teos loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt

looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või

fikseerimist võimaldavas vormis.

Kostja on kohtumenetluses olnud seisukohal, et teose autorid on hageja ja kostja. Kas seejuures on

tegemist teose kaasautorite või ühisautorite või kollektiivse teosega, pole kostja selgitanud ega

kohtud tuvastanud. Seetõttu peab kolleegium vastuseks kostja kassatsioonkaebusele vajalikuks

märkida, et autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise

tegevusega, kuulub AutÕS § 30 lg 1 järgi teose autoritele ühiselt. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt võib ühise loomingulise tegevusega loodud teos moodustada ühe jagamatu terviku

(ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus).

Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose

teistest osadest. Kolmanda lõike järgi kuulub igale kaasautorile autoriõigus ka tema loodud iseseisva

tähendusega osale teoses ning ta võib kasutada seda teose osa iseseisvalt. Selline kasutamine ei tohi

kahjustada teiste kaasautorite õigusi ega olla vastuolus teose kaasautorite ühise kasutamise huvidega.

Kooskõlas AutÕS § 30 lg-ga 6 ei ole autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise

funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graafikute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise

abi osutamine autoritele ühise autorsuse tekkimise aluseks.

Kollektiivseks teoseks loetakse AutÕS § 31 lg 1 kohaselt teost, mis koosneb erinevate autorite

kaastöödest, mille on ühendanud ühtseks tervikuks füüsiline või juriidiline isik enda initsiatiivil ja

juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all

(teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms).

Kollektiivse teose autoriks on selle paragrahvi teise lõike järgi isik, kelle initsiatiivil ja juhtimisel

selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.

Seega on seaduse kohaselt võimalik lepinguga ette näha, et kollektiivse teose autoriks ei ole isik,

kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos luuakse.

16. Põhjendatud on kassatsioonkaebuste väited, et ringkonnakohus väljus TsMS § 651 lg-s 1

sätestatud apellatsioonkaebuse piiridest, kui leidis, et asja lahendamiseks tuleb teha kindlaks, kas

pooled täitsid töövõtulepingut kohaselt, muutsid lepingut või taganesid sellest. Need asjaolud ei ole

vaidluse esemeks. Kolleegium märgib, et kui kostja leidis, et hageja rikub töövõtulepingut, oli tal

õigus kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Võlaõigusseadus ega autoriõiguse

seadus ei anna teose tellijale õigust jätta autor lepingu rikkumise korral ilma autoriõigusest.

17. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha, kas kostja on

rikkunud hageja autoriõigust. Kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja on rikkunud hageja

autoriõigust, tuleb lahendada ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kolleegium leiab, et

ringkonnakohtul on võimalik vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud teha kindlaks ilma asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.

18. Kolleegium jätab tähelepanuta 5. veebruaril ja 22. märtsil 2010 hageja nimel Riigikohtule esitatud

dokumendid, sest need ei ole esitatud nõuetekohaselt. TsMS § 218 lg 3 esimese lause alusel võib

menetlusosaline hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

19. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle

tulemustest.

20. Hageja kassatsioonkaebuse täieliku ja kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

tasutud kautsjonid TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kostja on TsMS § 149 lg 8

kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral

tagastada advokaadibüroole. Kolleegium märgib, et kuna kostja oli kautsjoni tasumisest TsMS § 145

alusel vabastatud, tulnuks talle ekslikult kautsjon tagastada ka juhul, kui tema kassatsioonkaebust ei

oleks rahuldatud.

Lea Laarmaa, Villu Kõve, Jaak Luik